Crappy new year

Jõulud on seljataga ja käes on järgmine söömaorgia- aastavahetus.

2016 aasta võtame meie vastu naaberriigis Soomes. Härra ja ta isa otsustasid, et võtame ette 6-tunnise sõidu ja kihutame härra isa juurde.

Praeguseks on sõit läbi, kell on pool kuus ja kõigil on kõhud juba nii täis. Aga ma kardan, et sööma peab veel- nad pole veel kokkuleppele jõudnud, mida tähendab see  aastavahetusel-söön-12-korda. See selleks.

Äratus oli veerand seitse, riided selga ja sõitma. See tähendab aga seda, et praegu, vähem kui 12 tundi hiljem on meil uni kallal.

Selle aastavahetusega on üldse nadid lood. Lund pole, ma pole kodumaal, ma pole emaga ja mul puudub üldse igasugune aastavahetuse tunne.

Lihtsalt, tuletan endale aeg-ajalt meelde, et oh wait, sa pole Eestis. Also, mõne tunni pärast on järgmine aasta.

Ei tea, kas südaööni üldse ärkvelgi püsin, oma raketid lasime perega jõulude ajal koos soovidega taevasse ja mille muuga mul vana-aasta lõppu seostada?

Teistele aga kaunist aastavahetust ja bla bla bla.. Ei, soovin raudset närvi facebookis scrollides, kui vastu vaatavad vaid need soovid.

Peace

Pühad ja ülesöömine

Enne jõule scrollisin korduvalt edasi artiklitest, mille pealkiri väitis, et sellele vajutades saab nippe, kuidas vältida pühade ajal ülesöömist.

Oh sa vaene väike lollike, kuidas ma 25.nda õhtul kahetsesin, et ma neid lugenud polnud.

Okei, tegelikult ma ei saa kedagi süüdistada. On ilmselge, et kui laud on lookas maitsvatest isevalmistatud toitudest ja sa istud seal tubli 8,5h (nagu härra hiljem ütles, et täispikk tööpäev seljataga), siis tahes tahtmata sa sööd põhimõtteliselt kogu selle aja. Awful, just awful.

Aga tegelikult vahet ei ole, mina olen jõuludega rahul. Kord aastas istub kogu pere koos laua taha, söövad, joovad, mängivad lauamänge ja ajavad niisama juttu- mida veel võiks üks inimene tahta?

The visit- SPOILER ALERT

Kes seda filmi vaadata tahavad, siis ärge seda postitust lugege, kuna ma räägin selle filmi suurima plot twisti välja.

Enivei, film räägib sellest, et oli üks naine, kes 15-aastasena kodust lahkus, et vanema meesterahvaga koos elama hakata. Tema kodust lahkumise päev ei olnud meeldiv, ta ema seisis uksele ette ning tüdruk lõi teda, isa lõi tüdrukut ja no tekkinud segaduses tüdruk jooksis kodust ära.

Nad said mehega kaks last kuni mees naise noorema pärast maha jättis.

15 aastat peale kodust lahkumist läks ema uue mehega nädalasele kruiisile, ja poeg ja tütar läksid selleks ajaks vanavanemate juurde. Nad ei olnud neid kunagi näinud ja nad tahtsid ühtlasi, et ema oma elu elada saaks.

Kohale jõudes tervitasid neid kaks toredat vanainimest- Nana ja Pop Pop, nagu nad neid kutsusid.

Poeg hakkas aga kahtlustama, et vanavanematel on midagi viga, kuna Nana kondas öösiti ringi ja ega ta päeval ka päris ok ei olnud- no ma muidugi ei tea, kelle jaoks on normaalne, et ta palub tütretütrel üleni ahju ronida, et see ära puhastada ja siis lükkab ukse kinni, tõmbab paar korda üle ukse ja laseb tüdruku välja.

Would you mind getting in the oven to clean it?

Pop pop seletas, et vanaemal on diagnoositud pmt nagu uneskõndimine, ainult et ta flipib natuke rohkem, kui ehk peaks.

Tüdruk rahustas venda maha, et pole hullu, vanad inimesed ongi sellised, ema ütles ka, et ta vanemad ongi alati imelikud olnud.

Tüdruku arvamus muutus aga siis, kui nad panid kaamera elutuppa. Järgmine päev vaatasid nad, mis öösel toimunud oli. Vanaema käis elutoas ringi, flippis nagu ikka, avastas kaamera, võttis selle kaasa, köögist noa ka ja läks teisele korrusele. Pani kaamera maha, ja läks noaga laste ukse taha lõhkuma. Lõpetanud, viis ta kaamera tagasi sinna, kust oli selle võtnud.

Tüdruk skypes järgmine päev emale, ütles ka, et nad on kanade juures, näitas neid aknast ja ema reaktsioon oli parim *trummipõrin* - "Kus on Nana ja Pop pop? Need ei ole minu vanemad. Kas te olete kogu nädala nende inimestega koos olnud?"

Me härraga olime nagu.. Whooaaa.. what? ... Wait, what??!

No ja siis ema hakkas nende poole kihutama ja lapsed avastasid, et need on hullarist põgenenud inimesed, kes tapsid nende vanavanemad ära, sest nad tahtsid ise olla nädala koos "lastelastega" ja mees ütles, et naine uputas enda lapsed ära ja ta oli ära teeninud ideaalse nädala koos lastega. Okei.

Õhtul oli action ja märul, hullud tapeti ära ja lapsed pääsesid.

The end.

Treilerit saab vaadata siit.

Nothing to say

Üle pika aja saan ka mina, teist nädalat järjest öelda, et "Jess, natuke veel ja on reede." Ja no siis muidugi ei tea, millal selline asi veel juhtub.

Igatahes, tööl olid vahepeal asjad pingelised, kuid tundub, et nüüd hakkab olukord laabuma. Täna polegi sellist tunnet, et ei taha tööle minna.

No mis mul häda? Mul on armastav pere, elukaaslane ja väike neljajalgne marakratt, mul läks tööl atesteerimine lausa suurepäraselt, lisaks selgus, et aastavahetuse veedan Soomes, jõulud veedan perega- päriselt, kogu (allesjäänud) pere tuleb kokku.

Niiet kõikidele hateritele- fuck off. Teie mõjutused ei ole nii suured, need on lühiajalised. Asjad muutusid paremaks kohe, kui ma enda peas kõiges selgusele jõudsin. Kes tahab mu elust välja jalutada- palun väga, sa ilmselt ei kuulugi siia. Igatsema sind igatahes ei jääda. Ja backstabberid? Tutvustan teile Karmat.

Häälestan end nüüdsest rohkem positiivsele, sest milleks mulle vaja kogu seda negatiivsust? No tõesti.

Aa Soome tripist rääkides, härra ütles täna, et laevapiletid on kella kümneks (või poole üheteistkümneks?) ostetud, see tähendab seda, et seistmest-poole kaheksast peame juba teele asuma...

Btw, Nothingtosay oli ühe mu hea sõbranna rate kasutaja :D

Stereogram

Tuli ükspäev vanema vennaga jutuks selline asi nagu stereogram. Googeldasin ja leidsin erinevaid pilte, kui panna otsingusse 3d dimka.

See on põhimõtteliselt selline mindfuck, et kui sa õigesti vaatad, siis sa näed seal mingit kindlat pilti ja väga selgelt.

Sellel pildil on näiteks kaamel.

Põhimõtteliselt sa pead alguses hästi lähedalt vaatama, nii, et nina on peaaegu vastu pilti/ekraani. Ja siis aeglaselt järjest kaugemale liikuma, kuni lõpuks näed 3D pilti.

Alguses ma neid ei näinud, kuid siis läksin koju ja hakkasin neid uurima ja sain vist nipi selgeks, sest terve õhtu ma istusin ja vaatasin neid pilte ja ikka imestasin, et oo kui lahe asi.

Kuna ma telefonist vaatasin, siis Margo iga kord ütles, et ma nuusutan oma telefoni.. "Mmmm.. Sony, nii hea lõhnaga.."

Ha. Ha.

See on esimene pilt, mida ma selgesti nägin ja millest aru sain. See kujutab kolme lihavõttejänest (?).

Siin on orav, tõru käes, tõruhunnik tema kõrval maas.

No neid pilte on niiiiiiii palju, kellel huvi, võib uurida.

DIY - Jõuluvana saan

Otsustasin see aasta hästi tubli olla ja jõulude ajal palju asju ise meisterdada. Seekord kirjutan magusast jõuluvana saanist.

Step one- mine poodi ja osta nii palju nänni kui rahakott lubab. Joke.

Kasutasin suvalisi šokolaade, mingid vahvliga, kahes erinevas suuruses, candy cane'i, jõuluvanad ette istuma, ja erinevaid komme kingitusteks. Ja muidugi käärid, liim, ja ma kasutasin punast paberit.

Alustasin sellest, et pakkisin šokolaadid punasesse paberisse. Võin kinnitada, et palju kergem on pakkida kingitusi või kasvõi koolivihikuid.

Ja siis hakkas liimiga mässamine. Esimesel liimisin kõigepealt jõuluvana, candy cane'id ja siis kommid. Okei, ma ei võta kogu au endale, härra liimis candy cane'id külge.

Margo ütles ka pärast, et kergem on candy cane'i liimida, kui "kinke" veel peal ei ole.

Kõige lihtsam osa viimaseks- kommid peale liimida. Ma kasutasin erinevaid, panin isegi Mamba ühele.

Lõpptulemus:

Härra otsustas nalja teha: Alljärgnevat palun nõrganärvilistel mitte vaadata- Jõuluvana ajas Rudolphi alla.

Jõulukingitused

Käes on jälle see aeg, mil peab mõtlema jõulukinkidele. Ma tegelikult teavitasin kõiki, kel vaja teada, et see aasta ma kingitusi ei tee, kuna olen täielikus pankrotis.

Siis aga kinkis härra oma isaga mulle uue telefoni ning no tore oleks, kui ma talle ka midagi kingiks ju. Kui aga mõtlema hakata, siis on mul peas täielik blank. Mõtlesin, et noh, rahadega on ka nagu on, aga siis samas äkki ostaks mingit pudi-padi ja paneks kokku. No näiteks, termostass, auto puhastamiseks mingid lapikesed, mingi sprei auto salongi jaoks. Praegu on mul need olemas, sinna juurde paneks ilutulestikku ja maiustusi. Ilutulestikk talle meeldib ja no kellele ei meeldiks maiustused?

Sellega on see hea asi, et maiustused saaksin ma osta selverist, kuna ma sain tööjuures CSO panuse eest kinkekaardi. Ja no ilutulestiku jaoks leiaks ikka raha.

Siis on kaks sõbrannat, kellele kingin isetehtud küünlaid. Selline väike armas žest, lihtne ja odav ja mis kõige parem- ise tehtud.

Vennale ja vennanaisele on mul juba eelmisest kuust ostetud kruuside komplekt- mr. Right ja mrs. Always Right. 

Teise vennaga me rääkisime, et me omavahel kingitusi see aasta ei vaheta, kuid mõne küünla ja maiustuse võiks temalegi kinkida.

Ja siis jääb järele ema. Kuna ta meil muuseumidefänn on ja kord-kaks aastas ikka külastame Lennusadamat, siis talle on plaan osta aastane Paksu Margareeta ja Lennusadama pilet. Loodan, et see talle meeldib ning ehk hakkab ta neid kohti siis tihedamalt külastama. Endalegi mulle meeldib Lennusadam ning Paksu Margareetasse pole me kunagi jõudnud, mõtlesin, et siis ehk saame seda ka mõned korrad aastas külastada.

Ja no selline näeb välja minu ma-ei-tee-see-aasta-jõulukinke detsember.

Lurker

Pole mingi saladus, et ma erinevaid blogisid loen. Mul on kaks kindlat lemmikut, kuid aegajalt satun mingitesse blogidesse ja need on nii huvitavad, et lähen algusesse ja loen need läbi. Kui mul muidugi aega on.

Samas ei ole ma kordagi üheski tuntud blogis kommenteerinud ega blogijatega muud moodi ühendust võtnud, kuigi tahtmine on olnud rohkem kui ühel korral.

No näiteks praegu lugesin postitust hommikuinimestest ja no lihtsalt tahtsin enda kohta ka kommentaari jätta. No et kui pean kl 15 tööl olema, siis olen eelmine päev ilmselt 23.30ni tööl olnud ja tõusen kuskil ühe-kahe ajal, teen end korda ja lähen tööle.
Kui ma aga kell 7 tööl pean olema, tõusen umbes pool kuus üles ja lähen 6.16 bussiga tööle. Ja siis umbes kell 18-19 juba magan.

Kui ei juhtu just nii nagu täna, et tõusin jälle kell pool kuus, koju jõudsin kuskil veerand viiest ja praegu istun üleval ja vaevlen unetuse käes.

Aga ei, ma ei kommenteeri, ma lihtsalt lurkin ja keegi ei teagi, et mingisugune Inga nende blogi loeb. :-D

Because that's not creepy at all.

Tööjutte

Tahaks kõik oma emotsioonid praegu kirja panna, kuid see oleks võimatu.

Lühidalt siis, mul oli täna atesteerimine. Närv oli sees juba hommikul bussis tööle sõites, kuid mida lähemale jõudis kell 11le, seda hullemaks olukord läks. No teada oli, et atesteerija kuskil kella 11 ajal ilmselt jõuab.

Ei mäletagi, mis see kell oli, ehk mõni minut alla 11, kui üks töötaja ütles,et ta jõudis kohale. Olin juba valmis minestama või ära jooksma, kuid pidin end siiski kokku võtma.

Oli mis seal oli, aga LÄBI SAIN!! 93% !!!

Kõigile räägin muidugi, et 7% jäi puudu.. Sajast mwahahahahha
Ok ma olen selle tõttu mitu head sõimusõna saanud, but it's totally worth it :D

Kõik töötajad olid väga tublid, oleks neid edasi kiitma jäänud, kuid otsustasin siiski koju minna.

Nüüd pean vaid tublidele kolleegidele kooki ja muud head-paremat viima ja võin edasi üks õnnejunn olla. :)

Sõda ja torm

Nagu kõik pärnakad teavad, siis meil mõllab siin juba pikka aega torm. Tegelikult on neid vist mitu, mina tean kahte- üks oli see jaanuaritorm vol 2 ja teine oli helmi või helgi vms.

Ükspäev rääkisin emaga telefonis ja ta panen kirja meie vestluse. Ma päris täpselt ei mäleta, aga mõttest saate aru:

Mom: Kuidas sa öösel magasid?

Me: Ee.. hästi, nagu karu talvel.

Mom: Paugutamist ei kuulnud?

Me: Mis paugutamist?

Mom: No sõda on lahti, kas sa siis ei teagi veel? Poppi (koer) ei julge üldse toast välja minna ja hävitajad lendavad üle maja. Vana-Pärnus on ju sõjaväeõppused.

Nali seisneb selles, et ma elan Vana-Pärnus. ORKAAN toimus mingiaeg vanaka rannas ning ma ei ela sellest üldse kaugel, ometi ei kuulnud mina midagi. Ka päeval.

Siis ma aga mõtlesin, et meil ju nii tugev tuul ja ju ma siis olen need paugutamised selle arvele pannud.

Või ma siis olengi lihtsalt kurtide kompanii esinaine.

Avalikult kuusevargil

Nagu ma juba mainisin, siis see aasta otsustasime kuuse tuppa tuua. Also, mu ema tahtis omale ühte allameetrimeest kapile.

Esialgne plaan oli minna RMK metsa, kuid  tööl rääkisin elevusega kõigile, kuidas ma peale 13 aastat lõpuks kuuse koju toon ja ikka õiged jõulud pean. Tasus läkutada, sest ühel töökaaslasel on oma mets ja ta lubas mul sealt kaks puud varastada. Lucky me, or what?

Peaksin muidugi ära mainima, et pimedas on väga raske kuuske otsida, ometi oli kell alles pool neli. Veidi ringi müttamist ja oligi mul pisike kuusk näpu vahel ja mu härral suurem üle õla.

Töökaaslast tänatud ja shoksid üle antud, põrutasime tagasi kodu poole. Oli ju siiski vaja kuusejalg + ehteid osta. Jah, me muretsesime kuuse, kui endal polnud veel kuusejalga ja ühtki kaunistust.

Võin aga kinnitada, et 20 euro eest saab Maksimarketist piisavalt ehteid. Meie saime igatahes oma haraka jõulupuu kaunistatud.

Edit: lisaksin pildi ka, aga miskipärast mul ei õnnestu oma puud teiega jagada :(

Kuusetoomine

Meil härraga on plaan see aasta kuusk tuppa tuua. Viimati oli mul see 6-aastasena, no 13 aastat siia-sinna. Igatahes matsime maha härra ja ta töökaaslase idee täna peale mu tööpäeva metsa minna. Selgituseks siis, mu tööpäev lõppeb pool tundi enne südaööd. Plaanime homme hoopis kuuske hankima minna.

Kuuse toomiseks pidime me aga toas veidi ümberkorraldusi tegema, et seda üldse kuskile panna oleks. Veidi kappe nihutada, telekas ohutult ja turvaliselt mõni meeter nihutada ja voilaa- kuusele koht olemas.

Ma tahtsin tegelikult kirjutada, sest kuna ma end tööle sättisin, siis pidi härra seda üksi tegema. Mind ajas naerma see, et ta teipis kaabli seina külge (sinna alla, liistu vms juurde) ja hiljem läks kass seda teipi närima. Ma hakkasin naerma, sest noh, oli naljakas ju.. Härra sai aga kurjaks, ala et "näri jah netikaabel läbi, siis Inga ei saa netis istuda.." Ikka torisedes, muidugi.

Siis aga avastas ta, et kappide pealt on nüüd võimalik kassil teleka juurde minna ja see sealt ümber lükata või kuidagi muud moodi härra vara lõhkuda. Siis ta seletas mulle nagu ma oleks mingi idioot: "Kuule aga äkki teeks nii, et kui kodust ära lähme, paneme toa ukse kinni. Et ta ei saaks kuuske ära närida ja üldse midagi ära lõhkuda. Ja no kassi jätaks ikka teisele poole ust." Selle all mõtles ta tegelikult, et jumal hoidku selle eest, et keegi ta TV-d näpiks. :D

Aga ma pean nüüd tööle lippama, :)

Some things have to change.

Saigi järjekordne tööpäev läbi, kass kräunub jala juures ja varsti peaks magama minema, et homme ja üleüldse kolm järgmist õhtut ka vastu pidada ja end tööle vedada.

Okei tegelikult mul polegi mingit konkreetset juttu välja mõeldud, on vaid mõned asjad, mis tahaks kirja panna.

Alustuseks see, et eile kodus (umbes kl 01 ajal) olin kahevahel, kas süüa lihawrap ära või ei. Võitis kurjus ehk sõin selle ära. Täna võtsin samamoodi endale wrapi ja lisaks veel härrale juustuburkse. Taksojuht muidugi märkas, et ma suure kotiga istun ning kui hakkasin autost välja ronima, ütles taksojuht mulle head isu. Kell kaksteist öösel. Oh well, ja siis ma imestan, kust see kaal tuleb.

Igaks juhuks mainin ära, et praeguse seisuga olen ma veel kindel, et öösel ma seda sööma ei hakka.

Teiseks sooviks kirjutada inimestest. Ja noh, sellest, et ega mõistus ei ole siiski enda teha ning igasuguseid eksemplare leidub.

Näiteks see, kui ostetakse burkse kaasa ja hiljem (u 1,5h hiljem) tullakse nendega tagasi ja öeldakse, et koju jõudes olid tooted külmad. Ee, okei.

Teine näide selline, et meil ustel sildid, et koeri pole lubatud. Suvel käidi ikka koertega, kuid lemmikud jäid siiski õue, käidi sees ostmas ja söödi terrassil või võeti kaasa. Siis leidub aga selliseid inimesi, kes rahumeeli oma lemmikuga sisee jalutavad. Okei, hea küll, olgu see koer siis vaikselt nende laua juures. Aga ei, nad jalutasid koeraga majas sees. Kahel korral oli niiiii natukene puudu, et see koer mu servises oleks olnud.

Kolmas ja ausõna viimane näide, mis ma kirja panen on see, kui sõidetakse drive'i, sa tervitad neid viisakalt ning vastust ei ole. Okei, ehk ei kuulnud, tervitad uuesti. Still no answer ning paned mikri kinni. Kui nad lõpuks on otsustanud, mida nad soovivad, kuuled ilkuvat lauset, ala et "keegi võiks seal rääkida ka nagu.." Rahu, ainult rahu..

Okei, sain need kirja pandud ning nüüd istun ilmselt veel mõned tunnid üleval ja viin end teiste blogijate tegemistega kurssi. :)

Nighty-nighty!

Vaikselt see eluke meil siin veereb

Pole (jälle) pikka aega kirjutanud, pidevalt mõtlen, et kirjutaks, aga siis tuleb midagi ette ja lõpuks mõtlen juba, et pole nii ammu kirjutanud, et nüüd oleks kah imelik järsku hakata. Oh well, see selleks.

Tegelt sai mul puhkus läbi ja olen õnnelikult tööl tagasi. Detsembrikuu graafikuga olen ülirahul, I must say. Tervelt kaks nädalavahetust (järjest!!) saan kodus lebos olla. Ainuke asi, et 9.ndal on atesteerimine, aga no mis teha.

Polegi millestki kirjutada. Vahepeal läksin nii äksi täis, et lõpuks, peale 13 aastat saan omale kuuse tuppa. Juhuu! Hakkasin siis selle tarbeks ehteid meisterdama, see viskas üle, siis õmblesin päkapikusussid. Panin härra omasse ühe auto lõhnakuuse ka sisse, aga ta avastas selle alles täna. Sussid tegelikult pole veel päris valmis, tahan Abakani minna ükspäev ja manti osta, et need siis sinna külge õmmelda.

Aa ja pähapäeval pidime härraga küünlaid meisterdama hakkama. Ma pole neid elusees teinud, kuid lugesin netist mõnda õpetust. :D No ja ma muidugi loodan, et härra minuga ikka ühineb, sest ma tellisin juba asjad ära ja varsti peaks need kohale jõudma.

Tegelikult on aga lood sellised, et ma võtsin blogi lahti lihtsalt selleks, et ma ei peaks end tööle minekuks sättima hakkama. Noh, et aega viita või nii.

Aga aitab naljast, lõpetuseks siia teile üks pilt vennatütre sünnipäevast.