Täna olen produktiivne.. või siis ka mitte

Mul oli kindel plaan täna suurpuhastus teha kodus, kuna juba reedel jõuavad ema ja vend siia, kuid homme ja ülehomme olen ma tööl ja ma ei taha seda reede peale ka jätta. Niisiis, millegi pärast oli mul tavaliseks ajaks (7,30 ja 7,45) äratus pandud. Need ma panin kohe kenasti kinni ja magasin edasi. Siis peale üheksat helistas härra ja oli väga üllatunud kuuldes, et ma alles magan. Peale seda vedelesin veel ühe tunnikese voodis, tegin veidi trenni (otsustasin uuesti alustada) ja käisin duši all. Esialgne plaan tegelikult oligi end liigutada, pesus käia ja siis koristama hakata.

Pesus käidud, avastasin, et sõbranna (kes samuti Soome kolis, peale mind) oli mulle kirjutanud, asusisn temaga vestlusesse, siis juba teistega. Aa, trenni ajaks olin Rammsteini mängima pannud ning mingil arusaamatul ja tobedal põhjusel istusin arvuti taha. Kell on nüüd pool üks läbi ja siin ma olen, istun arvutis. Ei, tegelt ma vahepeal olen püsti ka tõusnud ja möödaminnes nipet-näpet koristanud, aga mul oleks vaja veel teha. Kaks asja, mis ma kindlasti puhtaks tahan teha on pliit ja vaip. Ma hakkan seda pliiti kergelt juba vihkama, brr.

Aga jah, istusin arvutisse ja siis meenus, et tahtsin alist ühte asja vaadata, ja siis tahtsin üle vaadata nimekirja asjadest, mis ema ja vend meile kodumaalt toovad (natuke nipet-näpet) ja siis võtsin blogi lahti ja siis googeldasin soome keele harjutusi ja nüüd lahendan siin neid ja üllatun, et pole ma midagi nii loll, midagi ikka mäletan ka veel (sõnavara).

Aa, no jah, mul praegu mängib skyplus ja tuli just weekendi reklaam ja ma vist hakkan hauduma plaani, kuidas härra ära rääkida, et me sinna jõuaks. No ja ma ei teagi, mis seis praegu on, sest ta ütles, et ta läheks pigem weekendile kui Rammsteinile ja ma nüüd mõtlen, kummale ma rohkem minna tahan. Huvitav, kas saaks kuidagi nii, et ta oleks nõus mõlemale minema?

Ahjaa, muidugi. Ma tahtsin täna omale küünehoolduse ka ära teha, ja tahtsin varvastele geellaki panna. Ma peaks vist liigutama hakkama, kui tahan midagi tehtud saada. :)

Päriselt või?!

Issand kuidas ma vihkan neid "turvalisuse tõttu vahetage oma parool" jne asju. Ma panin kunagi oma uneti 12-tunniks lukku, kuna viskas ette, et vahetage parool ära. No ja panin "uue" parooli, mille peale vaatas mulle vastu lause: "Viimased 13 parooli ei tohi olla samad."

Ma ei tea, ma olin päris pahane siis. Panin mingi parooli ning enda meelest jätsin selle meelde ka.. kuni järgmine kord avastasin, et ma ei mäleta oma parooli. Ja nii ma seal kolm korda vale parooli paningi kuni konto lukku läks. Peale seda tegin omale Mobiil-ID. Sellega on ka see nali, et nüüd ma olen Soomes ja otsustasin seda SIM-kaarti telefoni sisse mitte panna. Nimelt on mul tähtajaline leping ning kui soovin seda varem lõpetada, pean maksma trahvi 70eur. Kuna mul aga nii vähe on veel jäänud, otsustasin, et maksan pigem arvetena seda kuni aeg täis saab. Kuna ma aga Soomes olen, siis iga sõnum, mis mul sellele kaardile tuleb, maksab, jätsin selle kaardi seisma.. kuniks mul oli vaja internetipanka sisse minna. Siis ma avastasin, et ma ei mäleta enam oma salasõna ja seda saab muuta, kui sisened Mobiil-ID-ga. :D

Niisiis, praegu ma tahtsin (läpakaga) blogisse tulla ja siia üks postitus kirjutada. Kuna ma olin aga Chrome ajaloo kustutanud, kaasaarvatud kõik salvestatud vormid ja salasõnad, pidin uuesti sisse logima. Hakkasin seda tegema nagu tavaliselt, kui viskas mulle mingi samasuguse asja ette, ala et kas oled ikka sina. Aimates halba, hakkasin edasi uurima. Kuna mul on selle kontoga seotud see sama vana number, pidin midagi muud kasutama. Vaatasin siis, et saan end tuvastada vastates nendele küsimustele, mis ma ise kunagi valinud olen. Noh, okei. Niisiis, esimese õpetaja nimi. Pff, lebo. Järgmine. "Aasta, millal selle konto lõid" ja siis pidi valima kuu ja aasta.. Nagu.. päriselt või? Kes kurat seda veel mäletama peaks. Järgmine. Siis tahtis, et ma kirjutaksin meiliaadressi, mis mul selle kontoga seotud on. Okei, lihtne. Kirjutasin selle, sinna saadeti see kood, kirjutasin selle koodi siia, ja vastu vaatas mulle selline asi:

Nojah, mine sa ka p-sse siis. Olin juba päris kuri ning mõtlesin, et no mis siis nüüd saab, kas ei saagi enam läpakaga sisse? :D

Noh. aga siin ma nüüd olen, kirjutan seda postitust läpakaga (sest telefonis läbi appi ei sa ma millegipärast siiani pilte lisada).

Kuidas (mitte) kooki teha

Lugesin Malluka seda krevetisupi postitust ja mõtlesin,  et ma teen nüüd nii palju süüa (ehk siis valmistoitu on täiesti out ja isegi kotletid teen ise),  et miks ka mitte ise mõni retsept kirja panna. Niisiis, hommikul tegin just kooki, aga jäin praegu mõtlema,  kuidas see kirja panna. Noh, umbes nii:

Vala anumasse maitse järgi suhkrut ning löö sinna kolm muna (nii palju oli parajasti "vanemas" karbis) ning mikserida munad vahtu (kas nii on korrektne öelda?). Võta 200g võid ning lisa munale sellest umbes 1/3 ning sega korralikult läbi. Seejärel lisa jahu, peaks vist olema ühe muna kohta üks supilusikas, aga mina panin neli, vaatasin,  et konsistentsilt normaalne jääks. Piima ma seekord ei lisanudki, ei näinud selleks vajadust. Sega vaikselt läbi. Jah, põhjaks on võetud muffiniretsept, ja ma kuskilt lugesin, et muffini taigent ei tohi palju segada.

Nüüd lisa omale meelepärased lisandid, kui soovi on, siis ka näiteks kakaod. Ma tahtsin seekord kakaoga teha, aga unustasin. Hea küll,  teinekord ehk. Võtsin parajalt maapähkleid ning lõikasin need pooleks ja lisasin taignale. Seejärel võtsin valget ja tumedat šokolaadi, tükeldasin ära ja läks ka see sinna sisse. Mulle nimelt meeldib, kui šokolaad on tükkidena sees. Segasin kõik kokku, valasin vormi ja panin 200-kraadisesse ahju 25 minutiks. Aa, peale puistasin  tegelikult kookoshelbeid ka.

Peaaegu pool tundi hiljem võta kook ahjust ja imesta, et isegi täitsa hea tuli.

Noh, ja kui palju kasu oleks kellelgi sellisest retseptist? :D

Ma tavaliselt (kogu aeg) teengi süüa nii, et kõik kogused on silma/tunde järgi ning proovides otsustan, kas lisan midagi või mida ma lisan.

Panin mõned read kirja

Ma tahtsin sellest eraldi postitust teha, aga kuna ma seda veel teinud pole, aga uus postituse idee tuli peale, siis mainin nii möödaminnes, et mind hakkas vahepeal geelitehnoloogia (geelküüned) huvitama. Sellest aga mõni teine kord.

Ma praegu vaatan blogimaastikul ringi ja mulle jääb silma, et kõik leiavad nii palju negatiivset igal pool. Ok, mitte päris kõik, aga no ikka päris palju. No see Malluka "surnud titade" pildistamine (mis minu meelest oli väga nõme, kuna pisikeste laste emad käisid ka ilmselt neid kommentaare lugemas ja milline värske ema tahaks oma lapse kohta seda lugeda?) ja siis see never-ending Malluka ja Eveliisi "sõda" ja noh, võtke lahti blogipostituste reklaamimise grupp fbs ja vaadake ise.

Ok, tegelt mul on endal ka ühega üks kana kitkuda, seda mitte mõne blogijaga,  vaid siin Soomes ühega, aga sellest ma kirjutan hiljem, sest ma saan õhtul temaga kokku ja räägin talle ka, et ma ta peale pahane olen. Ta ilmselt ei tea seda veel :D

Aga ma tahtsin jõuda selleni, et kõik siin kaklevad ja kirjutavad negatiivsetest asjadest, ja siis olen mina. Noh, ma näiteks uurin erinevate salongide ja koolitajate kohta ja arutlen omaette, et mis järjekorras ja mis koolitustele ma lähen ja millal ma nendega üldse algust teen. Nimelt hakkan ma end Eestis koolitama, kuid siis peab juba transpordi peale mõtlema ja pean vennalt ulualust paluma. Siis ma mõtlen, et ehk alustaks üldse ripsmepikenduste koolitusest.

Ripsmetega seoses üks "nali" ka. Täditütar küsis mitu korda, kas ma ripsmete koolitusele ei plaani minna. Ma vastasin, et esimesena tahaksin geelitehnoloogia koolitusel ära käia ja edaspidi kõike muud õppima hakata. Ja ta küsis seda veel mitu korda kuni lõpuks ütles, et ta jääb nii kauaks küsima, kuni ma jaatavalt vastan. :D

No ja siis ma mõtlesin, et äkki alustaks hoopis sugaringi koolitusest. Uurisin praegu neid hindu ja ainus koolitaja Eestis (litsenseeritud) küsib selle eest 250eurot. Selle sisse jääb kaks päeva (kuu ajalise vahega) ja saad omale ka materjalid ning ta ütleb ka, millise suhkruga sa edaspidi teha võiks.

Oehh, teate kui huvitav on ilumaailm. Mina, peaaegu 21-aastane maaplika avastasin enda jaoks ilutegemise ning see on nii põnev! Päriselt ka. Ükskord täditütar tutvustas mulle küünepuuri ning sellega oli nii lihtne teha, ajaliselt teeb kõvasti kiiremini kui viiliga. Nüüd ma tahan veel seda puuri kasutada, et vilunumaks saada selles. Aa ja ma jäin ükspäev mõtlema, et puuriga teeb siuh ja sauh ära ja valmis (ainult kuju pead viiliga tegema, aga isegi selle lõppviimistluse teed puuriga), aga et kui koolitusele minna, siis seal peab ikka viiliga tegema. :D

No vot siis, kuhu ma selle postitusega välja jõudsin. :D

Loll on ikka loll

Teate, ma pole kunagi väitnud, et ma mingi ülimalt tark ega midagi oleks, aga mõnikord ma imestan küll, et millega ma õigupoolest mõtlen. Enne "tööpäeva" lõppu sõime täditütrega kõhud täis ja siis tõi ta mu koju. Mõtlesin, et no härra tahab ikka süüa ju, mitte enam täna, kuid homme võtab lõunaks kaasa ja koju tulles on ka ilmselt kõht tühi. Noh, hommikul võtsin ühe kuritsa sulama ja õhtupoole palusin härral teine ka võtta. Ma polnud päris kindel, kas teen ahjus või teen kanakastet, aga mida aeg edasi, seda rohkem jäin mõtlema ahjukana peale.

Noh, mõeldud tehtud. Või no jah..

Tulin koju, panin ruttu kartuli ja porgandi keema ning asusin kuritsa kallale. Segasin maitseained kokku ja hõõrusin kana sellega kokku ning pannile. Kui nahk piisavalt krõbe oli (ja kartul peaaegu pehmeks keenud), tõstsin need ahjuvormi ümber. Seejärel panin kartulile potti maitseained ning raputasin korralikult läbi, valasin kuritsa juurde ning peale läks vesi. Mõtlesin, et tahaks, et see ikka korralikult läbi küpseks ja panin 180 kraadile ning ahju. Ja nüüd, tund aega hiljem kui kell on 23, üritan ma silmi lahti hoida ning loodan, et ma magama ei jää ega kana ahju unusta. See oleks ju küll tore.

Muudel teemadel rääkides, siis ma mõtlesin seda, et homme on mul kolmas reede (hommik) siin ning kuna see mul vaba päev on, olen ma arvestanud, et nädala kolm viimast päeva mina magan lõunani. Ja kuidas on see välja tulnud? Kui ma ei eksi, siis esimest korda läksin täditütrega asju ajama ning pool üheksa oli ta mu maja ees. Teine kord ärkasin ma lampi kell seitse üles. Homme, kolmandal korral, lähen ma ripsmete hooldusesse, kell pool üheksa hommikul. No ei ole inimesel targemat teha.

Õnneks aga on see nädal tööga kõik ning ainus mure hetkel on,  et ma kana ahju ei unustaks. :)

Nannyl tekkis vaba hetk

Taaskord,  ega mul midagi tarka ega tähtsat öelda pole, ma lihtsalt mõtlesin paar rida kirja panna. Nimelt on hetkel selline seis, et laps juba magab (ilmselgelt liiga vara), aga lasteaeda minekuks on kell veel vähe, seega tekkis mul üks 20 minutit vaba aega (enne mitmetunnist "lõunat").

Tavaliselt on esimene pool mu nn tööpäevast selline, et saan lapse, vajadusel annan talle süüa, siis mängime ja üritan teda kella 12ni üleval hoida. Enamasti see mul ka õnnestub (jätame välja need korrad, mil ma teda nn vägisi üleval hoian kuskil tunnike-poolteist). Laps magama pandud, panen riidesse ja jalutame lasteaeda ja siis hakkab mu pikk lõunapaus.

Täna oli aga teisiti. Laps ärkas kell seitse. Kui ma tulin, oli ta juba söönud. Enne kümmet põrutas ema minema ja jäime kahekesi. Laps oli väga viril, mõtlesin, et ma oleks ka, kui mul selline nohu oleks. Muidu ta sülelaps ei ole, aga täna ei saanud teda absoluutselt maha panna,  kohe hakkas südamest röökima. Noh, hoidsin teda siis süles ja palvetasin, et see tunnike kiiremini läheks ja saaksin ta lõunaunne panna, kuna üsna pea selgus, et just seda ta tahabki. Teate, mis mulle vihjeid andis? See, et ta mul süles magama jäi. Enne poolt kahtteist. Päris hea vihje oli.

Andsin alla ja panin (magava) lapse riidesse. Ma olin alati arvanud, et raske on panna riidesse last, kes vastu puikleb, aga täna avastasin, et ega sülti last ka kerge riidesse panna pole, ühest äärmusest teise.

Nüüd ma istun ja ootan, et veel kümme minutit mööduks, et saaks jalutama minna. Samal ajal mõtisklen, kui kaua laps magab, kui ta piima pole saanud. Tavaliselt enne und annan ikka, aga täna ei hakanud magavale lapsele seda vägisi suhu suruma. Panin pudeli termoskotti ja võtan kaasa, kui lähme. Kui ärkab, on hea kohe anda ja ehk jääb siis uuesti magama.

Selline update praegu. Ma tegelt lubasin sõbrannale, et teen ühe postituse, aga ma pole ikka veel jõudnud ja ma ei tea, kas ma enam viitsin seda teha, aga eks see selgub juba hiljem. :)

Random

Issand halasta, Inga, mida sa teed? Ma tahtsin juba eile õhtul ühe postituse teha, aga nagu näete, siis seda pole, pole isegi mitte mustandites, sest ma pole seda veel alustanud. Eile oli tore plaan kirjutama hakata, aga kuskil üheksa ajal ma istusin diivanil läpakas, kui härra korraks koridori läks ja kui ta tagasi tuli, ma juba magasin istuli, läpakas süles. Nii palju siis sellest, lükkasin selle tänasele.

Täna mõtlesin lõpuks kaua magada. Mis te arvate, mis juhtus? Ma tegin juba enne poolt kaheksat silmad lahti ja vaatamata korduvatele katsetele uuesti uinuda, see ei õnnestunud mul.

Vedelesin tunnikese voodis ja otsustasin lõpuks tõusta. End korda teinud, mõtlesin lõpuks pliidiga midagi ette võtta, mul läks ükskord kõrbenud piim sinna peale ja ei vee ega nõudepesuvahendiga (mul polnud hetkel muud) ma seda maha ei saanud. Rääkisin poes täditütrele ka sellest ning ta andis mulle mingit vahendit. Teate, ma oleks võinud enne-pärast pildid teha, aga noh, teadagi mis lolli pea kohta öeldakse, sest ma tegin uue toidu ja mingi fking puljong läks keema ja pritsis üle ääre ja muidugi maandus pliidile. Nii palju kui sain tõmbasin kohe ruttu lapiga üle, aga ma tegin parajasti selle peal süüa, seega pidin ootama, kuni valmis saab ja siis plaat veel maha ka jahtub. No ja long story short- nüüd ma pean vist uuesti selle vahendiga tegema.

Mis ma aga tegelikult tahtsin öelda, ongi see, et ma tahtsin üht teist postituse teha ja kui mul lõpuks selleks aega oli, avastasin ma end youtubest Rammsteini videoid vaatamast. Ma loodan, et mu naabrid ei pahanda, et ma reede hommikul kell üheksa neile Rammsteini lasen :) (mõistlikult ikka, muusika pole liiga vali). Eriti loodan, et ei pahanda inimene, kes meie korteri all iluteenuseid pakub. Las kliendid kuulavad vahelduseks teistsugust muusikat ka. :)

Ma aga tõmban otsad kokku, sest peab veel koristama. Ausalt, ma ei tea, mis minuga on juhtunud. Ma ütleks, et enne ma olin lausa laisk ja koristasin siis, kui juba selleks otsene vajadus oli (ok ega ma päris prügihunnikus ka ei elanud, ärge nüüd päris seda ka arvake), aga nüüd ka kodus muud ei teegi kui käin lapiga ringi. Õudne ju.

Also, meil on mingi imelik pesumasin. Alguses ma ei osanud seda üldse kasutada. Noh, et valisin programmi ja asjad ära ja jäin ootama, et see tööle hakkaks (jah ma vajutasin ikka nn start nuppu ka). Ja käiski mingi hääl, mis meil koduski oli, ja siis ma teadsin, et hakkas tööle. No ja kui ma mingi tunnikese pärast avastasin, et ma pole pesumasina häält kuulnud, läksin vaatama. Ei teinud midagi. Kui härra koju tuli, proovis tema. Ja siis ütles, et kuskilt tagant peab mingi kraani lahti keerama, aga kui liiga palju keerata, hakkab see läbi laskma. Ahah, eks. Täna proovisin siis. Panin tööle, tuli meelde kraan, keerasin seda veidi, tegi mingit häält, aga pesumasin tööle ei  hakanud. Keerasin veel veidi, hakkas tilkuma (rohkem nagu nirisema), siis otsustasin rätiku ümber selle keerata ja las niriseb, sest vähemalt hakkas tööle. :D

Mul on veel mõned tunnid aega ja siis lubas täditütar mind turule viia (Turule turule - see what I did here, ah? :D)

Esimene "tore" öö uues korteris

Ma olen siiani meie korteriga küllaltki rahul olnud. Siiski, kui ma miinustele mõtlen, siis tuleb kohe kaks tükki pähe. Esiteks, kui keegi naabritest süüa teeb, siis on seda lõhnast kohe tunda (üks tegi praekartuleid, ma tegin vastu kooki :D). Ja teiseks, ma tahaks öelda, et köögis on vähe tööpinda,  aga tegelikult pole seal seda üldse. Ma kasutan selleks kraanikausi äärt ja pliiti, seega kui mul midagi pliidil on ja samal ajal näiteks midagi tükeldada on vaja, siis potid-pannid on tagumistel plaatidel ja lõikelaud esimestel.

Ja kolmas asi, millest ma ka kirjutama tulin, on see, et seinad on papist, aga see pole vaid meie majas nii, nagu ma aru olen saanud, siis see on Soomes igal pool nii. Täditütar lõhkus omal majas ühe seina ära ja seal oligi reaalselt kaks kipsiplaati ja vahelt oli tühi.

Meie korteris on nii, et alati käivad mingid imelikud helid. Ei, mitte kummitused (loodetavasti), vaid kui keegi naabritest midagi teeb, on see meie korteris ilusti ära kuulda. Ma ei ütleks, et see nii väga segav oleks, mind ei häiri see isegi siis mitte, kui ma üksi kodus olen.

Küll aga sain ka selle peale kurjaks eile/täna. Ma ei tea, mis värk oli, aga kui ma voodisse läksin, oli kõik nii ilusti ära kuulda. Ei, keegi ei teinud mingit prallet, vaid sellised tavalised asjad nagu vee tõmbamine, vee liikumine torudes, jutustamine, ja eriti hästi kuulsin ma meie kohal elava elevandi toimetusi. Päriselt, ma jäin alles peale kolme öösel magama.  On the bright side, ma sain ühe raamatu peaaegu läbi loetud, ca 200lk lugesin ära. Väga huvitav raamat on muide, aga mitte selle pärast ma ei suutnud uinuda. Mul oli uni, aga pidevalt keegi tegi midagi ja kolistas kuskil, seega oli suht võimatu magama jääda.

Ja minule mitte omaselt jõin ma hommikul isegi kohvi. Kujutate ette, mina ja kohvi. Ma pole seda teab mis ajast joonud, mäkis vist jõingi viimati ja seal pole ma juba 11 kuud töötanud.

Ma ei saanud, ma olin nii väsinud hommikul ja täna on tööpäev ka. Mõtlesin, et lapse lõunaune ajal ise ka tukkuda, aga ma tõin keskmise lapse lasteaiast ära ja see laseb sul jee magada. Ma kujutan ette, et kui ma praegu magaks, hakkaks siin selline trall pihta, et ärkaksin mina ja ärkaks ka pisike.

Vot kuhu ma selle jutuga jõudsin. Ma nüüd lõpetan, sest laps magab ja lapsehoidjal on pikk lõuna. :)