Saturday, April 29, 2017
Mis see lause oligi, et kui hakkab halvasti minema, siis läheb kõik?
Kui kuskilt algusest alustada, siis lähen tagasi umbes mõned nädalad ehk.. ongi, Eestis käimise nädal. Selleks ajaks oli mulle selge, et selles majapidamises, kus ma olin, sinna mina lapsehoidjaks ei sobi. Hakkasin uurima ning teisi töökohti vaatama. Haha, ma jätan mulje, nagu ma oleks kuskil töökuulutusi sirvinud jne, tegelt ma lasin ühel inimesel küsida ühe inimese käest et ta küsiks, kas tema tööjuurde on veel töötajaid vaja. :D Totally makes sense, I know! Igatahes, leppisime kokku nn töövestluse.
Peale kodumaakülastust läksin vestlusele, öeldi, et jah, ütle siis teises kohas leping üles ja kuu aja pärast tuled meile. Selge. Andsin täditütrele teada, et nende lapsehoidja hakkab hoopis koristamas käima ning et ta otsiks omale uue nanny.
Nüüd see nädal kiirendati asjade käiku veidi ning lõpetasin täditütrega töösuhte mõned nädalad varem. Ma ei hakka siinkohal deitailidesse laskuma, ütlen vaid, et mulle draamad ei istu ning ei soovinud, et mind edaspidigi mingitesse sõna otseses mõttes õhust tekitatud probleemidesse kaasatakse. Olin oma kaks viimast päeva ära ja vsjo.
Nüüd kui tulla aga selle koristamiseni, siis sellega on sellised toredad lood, et ma ei saa nendega ühendust. See tuttav seal ei oska ka midagi öelda, reedel pidi ülemuselt küsima ja täna ma ehk näen teda ja siis uurin. Hetkeseisuga ma aga olen töötu ning ei oska aimata, kas ja millal ma tööle saan, kui saan. Ema igatahes lohutab, et isegi kui rahad otsa saavad, siis ta võib Eesti minekuks raha kanda. Thanks for the support tho.
Niisiis, aitab sellest teemast. Tuleme härra juurde. Nimelt otsustas tema telefon, et ei tee enam koostööd. Õnneks on ta telefon Soomest ostetud ning nad viisid selle garantiisse. Nädalaga saadi küll telefon korda, kuid kätte pole ta seda veel saanud. Telefon saadeti Helsinki ning noh, teades soomlasi, siis ilmselt läheb nädal kuni mitu enne, kui ta selle kätte saab.
Nüüd tuleme tagasi minu juurde. Nimelt otsustas täna minu telefon, et ta hakkab ka streikima ning keeldub koostööst. Nüüd ma mõtlen, et ei ühtki telefoni enam mulle. Samas mõtlen ma ka seda, et Soomes ma lihtsalt ei saa ilma GPS-ita hakkama ning paratamatult on mulle siiski ühte vaja. Ma ütlesin härrale, et ta valigu mingi välja ja näidaku mulle, ma ütlen kas yay or nay. Mis puudutab aga seda GPS-i, siis härra ütles, et ta süstib mulle kuklasse GPS trackeri, et siis ta teab, kust ta mu üles korjab, kui ma ära eksin. Ja ilma selleta MA EKSIN, uskuge mind. Ma suutsin teisipäeval isegi GPS-iga Turus valesse kohta kõndida, seega imestada pole siin midagi.
Noh, ja siin ma nüüd siis olen, istun ja loodan, et vähemalt mu kallis läpakas ei otsusta minuga koostööst loobuda. :)
Sunday, April 23, 2017
Sellest, et politsei sõitis mootorratturile otsa IMO
Nüüd on nii, et inimesed (kes sellest teemast räägivad) on jaotunud kahte leeri, ühed, kes ütlevad, et igal juhul oleks olnud vale neile otsa sõita ja inimesed, kes ütlevad, et jah, selline tegutsemisviis (politsei poolt) oli õigustatud.
Mina kuulun sinna teise leeri. Jah, ma tean, et see asi oleks võinud lõppeda palju, palju hullemini, kuid ma mõtlen ka seda, et kui politsei poleks neid peatanud, oleks võinud asi samuti hullemini lõppeda ning siis oleks kaasatud asja ka juba süütud inimesed, kes oleks olnud lihtsalt valel ajal vales kohas.
Lööge mind risti mu arvamuse eest, kui tahate, aga ma tõesti olen seda meelt. Mida oleks politsei veel saanud teha? Rehvi tulistama hakata? Oleks see siis parem olnud? Siili kasutada, et tal siis lõhkise esirehviga ratas alt oleks läinud? Sest see ju tundub palju mõistlikum, eks?
Ma ütlen ausalt, et ma süvenesin sellesse teemasse alles täna hommikul. Ma vaatasin videot, kus oli jupike tagaajamist ning siis mootorrattur aeglustas, et sooritada manööver ning politsei neile otsa sõitis. Ja siis näitas, kuidas kaasreisija sõimas seal politseinikke, et ta kaebab nad kõik kohtusse ja siis hiljem ütles ka kiirabile, et politsei üritas neid tappa.
Jah, ma mõistan, et inimene oli ilmselt šokis, aga ma ei mõista, miks ta siis mootorratta juhti ei sõimanud. Selle eest, et too linnas kihutas ning nad mõlemad eluohtlikku olukorda pani. Minu meelest see oli palju hullem, kuna see oli põhjus, see, et politsei neid rammis (kui nii võib öelda) oli ju vaid mehe tekitatud olukorra tagajärg.
Okei, ma praegu võtsin selle noormehe fb lahti ning ausalt, minu jaoks hakkab asi juba koomiliseks minema. Mitte see olukord, mis toimus, vaid see, mida ta nüüd räägib.
Niisiis, oma fb postituses küsib ta, et miks politsei seadis ohtu kahe noore inimese elud, kui neid rammis. Sest ega tema ju ei seadnud mitte kellegi (sealhulgas ka mitte enda ega oma kaasreisija) elusid ohtu, ega ju? Tema oli ju lihtsalt eeskujulik liiklushuligaan.
Ja siis teine asi, et politsei sõitis neile otsa, kui nad olid hoogu veidi maha võtnud (70km/h), aga ka see on arusaamatu, sest ilmselgelt oleks ju parem olnud, kui politsei oleks neile otsa sõitnud lihtsalt siis, kui nad 200km/h sõitsid (pole ühtki sõnakordust, hehe).
Ja eriti meeldib mulle see, et kui ta käest küsiti, miks ta nii tegi, siis ta lihtsalt ütles, et tal olid omad põhjused selleks. Jajah, omad põhjused, lihtsalt lootsid, et saad eest ära ega pea tagajärgede eest vastutama, mis muud sul ikka oli.
Nii, kopeerin tema enda sõnad fb postitusest:
"Miks varjati videos kiirus?Ütlen ausalt.Kiirus moment enne tagant otsa sõitu oli minu masina spidomeetril 70 km/h."
Aga kogu ülejäänud sõidu ajal? Oli ka 70km/h, eks?
"Miks peab äsja teelt rammitud,vigastatud ja mitte kellegile ohtu pakkuvad inimesed lihtsalt maha suruma ja käed raudu pigistama?"
Okei, vabandust ma väga "kurja" kommentaari eest, aga mis nad oleks pidanud tegema? Ütlema, et palju õnne, võtke võtmed ja minge sõitke edasi? Mis kohtlemist nad siis ootasid? Äkki sa tol konkreetsel momendil jah ei pakkunud kellelegi ohtu, aga kas oled unustanud, mida sa just mõned hetked tagasi tegid? No okei, tõesti, sorri, sa ju ei seadnud mitte kellegi elusid ohtu ning oled hoopis ohver.
Ausalt, selline inimene tekitab minus tülgastust, päris tõsiselt. Sa keerad jama kokku, riskid nii enda kui teiste eludega ning kui sind peatatakse, siis mängid ohvrit ning rõhud sellele, et politsei maine on nagu ta on ning eeldad, et inimesed tunnevad sulle kaasa, mida mõned kahjuks ka teevad, kuid neid kommentaare lugedes jääb mulje, et enamus kommenteerijatel on siiski mõistus õiges kohas.
Vabandust, ma pole kindel, kas sain välja öelda kõik, mis sellest teemast arvan ning lõpp läks käest ära, kuna mida rohkem ma sellele mõtlen, seda kurjemaks see teema mind teeb. Ei, ma ei ole mingi tuline Eesti politsei fänn, aga ma pole ka nende vihkaja. Ma kirjutasin lihtsalt ühest konkreetsest juhtumist oma arvamuse.
Kuidas Steffi Turus käis ja mind täis pissis
Tuesday, April 18, 2017
Kas sa oled erak või?
Ma ei mäleta, kelle blogipostitust ma lugesin, aga see rääkis kahest asjast- kilekotid ja üksinda autoga sõitmine.
All üks kommenteeris, et tema sõidab pigem üksi autoga kui et teiste inimestega ühistranspordiga. Põhjuseks tõi, et talle ei meeldi teised inimesed. No natukene seletas veel lahti, aga jah, mõte on selline.
Selle peale vastati talle, et ta jutt on natuke hirmutav.
Siinkohal mul tekib küsimus, miks?
Ma tean omast käest ühte väga toredat inimest, kes eelistab ka inimestega mitte suhelda. Nii palju kui vaja, nii vähe kui võimalik. Jah, tal on inimesi, kellega ta suhtleb, ei ole erak, aga ta suhtlebki nendega, kellega juba suhtleb ja keda teab ning kes talle ei meeldi, nendega ta ei suhtlegi.
Ma ei arva, et ta oleks imelik, kuna ta on mulle selle väga ilusasti ära põhjendanud: inimesed tekitavad draamat, alati peab midagi toimuma, kui on rahulik, peab kisa üles tõstma. Aga talle ei meeldi sellised asjad. Ta ei taha oma peab vaevata selliste nn tühiste asjadega, aga miks ta peakski?
Ma saan temast täiesti aru ning kohati ma isegi kadestan teda, et ta nii suudab. Näiteks, minu elus on paar inimest, keda ma sinna ei tahaks. Ei, me ei suhtle koguaeg, aga kui suhtleme, peab alati midagi toimuma, mingi draama, mingi klatš, mingi teema. Ei ole kunagi nii, et poleks mitte midagi. Aga kui neil toimub midagi, tõmbavad nad minu ka asjasse. Aga ma pole piisavalt.. ma ei tea, julge? et seda ära lõpetada.
Mida ma tahan aga öelda, on see, et ei, inimene ei ole hirmutav ega mingi psaiko, kui talle inimesed ei meeldi. Kui see neile sobib ja nad sellega kellelegi liiga ei tee, mis selles siis halba on? Ma tean, et sellele inimesele näiteks meeldivad väga loomad, kuna nendega on hea ja rahulik. No drama :)
Wednesday, April 12, 2017
Minu mõtted EBAst
Ma otsustasin nüüd enne voodisse minekut ruttu kirja panna oma mõtted EBAst. Niisiis, ütlen alustuseks kohe ära, et minu meelest on see ääretult tore, et Mari-Leen on võtnud vaevaks (kui nii võib öelda, tundub, et talle täitsa meeldib see) seda korraldada ning seekord juba kolmandat korda.
Üleüldse on minu meelest tore see, et blogijad suhtlevad oma vahel nii palju ja nagu nüüd alles oli see teema reklaampostitustest ja kuidas seal julgustati ka "väiksemaid" blogijaid nende eest rahalist tasu küsima ning üldse mulle meeldiks mõelda, et blogijad kuuluvad kokku. Noh, selles mõttes, et on nagu Kariibimere piraatidest piraatide koodeks, et siis midagi sarnast oleks ka blogijatel. Muide, see teema pakuti ka välja. Jah, keegi ei saa öelda, millest sa oma blogis võid kirjutada jne, aga no näiteks nagu see teema oli- panna paika mingid normid ja minimaalsed summad, et reklaami ostjad hakkaksid ka valima, kellele tooteid pakuvad ja tutvusid eelnevalt rohkem blogiga. Sest olgem ausad, on tõesti tobe, kui pakutakse rasedale vahuveini või langevarjuhüppe või midagi sellelaadset, kuna pole eelnevalt blogiga tutvutud vähemalt nii paljugi, et teada, et antud isik on rase.
Olgu, ma mõtlesin, et ma oma blogis seda teemat ei kajasta, kuna see on vast nii läbi nämmutatud teema, aga läks siis nii. :)
Tulin aga hoopis rääkima EBAst. Miks siis ikkagi on nii, et ma väidetavalt toetan seda ettevõtmist kui ma ise ei osale?
No okei, sellele on tegelikult väga lihtne vastus. Ma elan nüüd teises riigis ning ma ei usu, et ma nii tihti kodumaad külastama hakkan. Mul on selle poolaasta sees planeeritud juba kaks käiku, see tähendab, et kui ma EBA ajaks ka läheksin, siis ma käiks põhimõtteliselt iga kuu Eestis ning see pole kuigi mõistlik, eriti rahaliselt.
Olgu, ma pean tunnistama, et veidike mängib rolli ka minu häbelikkus. Ma võin ühe käe sõrmedel üles lugeda korrad, mil olen teiste blogijatega kontakteerunud ning ilmselt ei saaks ma ka siis kõiki sõrmi täis. Viimane kord oligi, kus ma Ly Aureliga ühendust võtsin ja otsekohe oma rumalusest omal ka margi maani tegin, seega niipea ma seda ilmselt ei korda. :D
Seega jah, ma usun, et ma tunneks end selles seltskonnas väga võõralt, kuna ma ilmselt ei julgeks mitte ühelegi blogijale tere ütlema minna, kuigi nad enamus tunduvad nii toredad olevat (ma loen vaid toredate inimeste blogisid :D). Ma aga ei hakka minema kuskile üritusele, et seal siis üksi kuskil nurgas kükitada. Ma peidan end vabanduse taha: majanduslikult pole mõistlik mul nii tihti kodumaal käia. :)
Tuesday, April 11, 2017
Üks jama päev UPDATE
Eelmisest postitusest on juba mõned tunnid möödas ning nüüd võin teid asjadega uuesti kurssi viia.
Niisiis, võtsin eelmise postituse lahti ja hakkan selle järgi kirjutama.
- SUURPUHASTUS
- KÜÜNE PARANDAMINE
- PAKKIMINE
- TÄDITÜTRE POJA INGLISE KEEL
Monday, April 10, 2017
Üks jama päev
Ma ütlen päris ausalt, et ma ei oodanud tänast päeva üldse. Nimelt on täna see päev, kus ma pean 24 tunniga väga palju asju ära tegema.
No alustame sellest, et ma pean tegema suurpuhastuse, kuna kui meie oleme Eestis, tuleb siia elama meie kassi lapsehoidja ning viisakas vast oleks ta ikka puhtas korteris vastu võtta. Pean ära pesema kõik pesu, mis on korvi jäänud, ja veel tahan ma täna koristada nii, et pesen kõik plaadid, pliidi (nii seest kui väljast), külmkapi jne puhtaks. Ma jooksvalt ikka teen neid asju, aga täna tahan kõik üle käia.
Siis pean ma oma küüneasjad välja võtma, kuna üks küüs tahab parandamist. Ja muidugi on see küüs mu dominantsel käel ja teise käega ma olen paras kobakäpp, aga no mis parata, tuleb ära teha, eks.
Siis ma pean täna asjad ära pakkima. Ma eile õhtul juba alustasin, kuid täna pean viimased asjad ka panema, kuna homme ma olen tööl ja õhtu peale väga ei panustaks ning neljapäeval ma tulen varem töölt ära ning olen kodus vähem kui tund, ja siis hakkame sõitma.
Alustuseks ma pean läbi mõtlema, mis ma üldse kaasa võtan. Ma olen täiesti kindel, et midagi jääb nii kui nii maha, see on nii tüüpiline. Õnneks passi ja ID-kaardi ma juba pakkisin ära.
Haha, vahepeal ütlen, et ma ostsin eile kommi, noh et lapsehoidja saab neid süüa, ja nüüd ma sorteerin siit skittlesid välja ja söön neid ise. :D
Aa ja kui ma kirjutasin ajakava, siis kohe peale postituse avaldamist tulid muudatused.
Noh, ja mis veel. Aa, ma lubasin täditütre poega inglise keelega aidata, aga ma vist ei viitsi sinna minna, kutsun nad vast siia, muidu mul läheb nii kaua ja ma ei jõua midagi tehtud.
Ee.. Ja no söögi peaksin ka valmis tegema. Pea on täiesti tühi, ideid pole, aga pole hullu, mõtlen midagi vast välja. :)
Sunday, April 9, 2017
Munadepüha munajaht
- reede varahommikul jõuame kodulinna
- reede hommikul/lõunapaiku oleme emaga köögitoimkonnas
- reede õhtul külastame randa ning hiljem kohvilaud, mis ilmselt venib poole ööni
- laupäeva hommikul koolitus (omg I'm excited af!!!!)
- laupäeva päeval tulevad sõbrad ja istume aias, planeeritud on grillimine (ja et ilm oleks super!)
- laupäeva päeval munadejaht kahele miniinimesele
- laupäeva õhtu on lahtine, kuid ilmselt venib sõprade külastus õhtuni, kui mitte poole ööni, pole ju siiski mitu kuud näinud
- pühapäeva lõuna ajal poeskäik
- pühapäeva pealelõunal põrutame pealinna ja naaseme siiapoole lahte
ÜLLATUS! Või siis.. noh..
Tuesday, April 4, 2017
The Walking Dead Season Finale SPOILER
PS! Sasha- you did great! |