Research- ploomipuu otsingul

Ema mainis, et tal oleks vaja aias õuna- ja kirsipuud trimmida. Selle peale vastas aga vanem vend, et selle kirsi ta võtaks üldse maha. On teine väga vana ning saak on kehvavõitu, väga pisikesed ja hapud kirsid. Ema on sellega päri ning mainis, et paneks asemele kasvama ploomipuu. No selge, võtsin omale eesmärgiks uurida erinevaid ploomisorte. 

Niisiis, mul oli valmis kirjutatud kaks lõiku selles postituses (esimese jätsin alles), kui ma avastasin, et aga võiks emalt küsida, kas tal mingeid eelistusi on. Noh, okei, helistasin siis talle. Ütles, et kunagi neil oli aias ploomipuu, kus suured sinakad/lillad mahlased viljad küljes. Okei, selge, kollased jätame välja. Ta ütles veel, et punased võivad ka olla.

Ma juba jõudsin Neeva aia lehe lahti võtta ja hakkasin uurima seaset sortimenti, mis oli muide väga lai- 20 erinevat sorti. Olin juba valmis neid kõiki googeldama, kui otsustasin veel enne tädile helistada. Ta on inimene, kes oskab sellise asjaga aidata. Selge.

Esitasin tädie oma mure ning ta vastas hetkekski mõtlemata "Pane Ave". Ja siis rääkis, et neil oli (külm võttis just ära) ja sellel olid võimsad ja mahlased viljad küljes ja terve puu oli ploome täis, Nii palju siis minu googeldamisest. :D

Toitumisharjumustest meie kodus

Ma kolasin blog.tr.ee-s ning leidsin ühe postituse, kus blogija kirjutab nende pere toitumisharjumustest. Rott nagu ma olen (1996 a väljalase) võtsin postituse lõpust küsimused ja vastan nüüd neile meie leibkonna kohta.

Kas teie peres jälgitakse taldrikureeglit?

Ma ütlen päris ausalt, et ma pole kunagi viitsinud endale selgeks teha, mida täpselt kujutab endast taldrikureegel. Mulle on vaid meelde jäänud, et pool taldrikust peaks olema salat ning seda ma oma taldriku puhul enamasti ka järgin ning kuna mina serveerin toidu, siis järgib seda ka härra. :D Aga ma ei pane poolt taldrikut täis salatit vaid seetõttu, et nii peab, vaid mulle maitseb igasugune värske kraam rohkem kui liha.

Ma nüüd selle postituse tarbeks googeldasin taldrikureeglit ning kopeerin teile toitumine.ee lehelt, mis ma leidsin.

Taldrikureegel on hea abivahend mitmekesise lõuna- või õhtusöögi praetaldriku kokkupanemiseks. Taldrikureeglit järgides võid olla kindel, et erinevate toitude osakaal toidukorras on õige. Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt viit värvi toitu.

Taldrikureegel:

• erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust;
• põhitoit, nagu kala, kana või (linnu)liha võiks moodustada umbes veerandi;
• lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid vms ülejäänud veerandi.

Kui tegemist on segatoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. Taldrikureegli võttis esimest korda Eestis kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal. 

Niisiis, mis ma seda teades oskan öelda enda toidu kohta. Võtan appi eelmine nädal tehtud toidupildi. 

Kuna ma ise tol päeval liha ei söönud, siis võtan näiteks härra taldriku (vasakpoolne).
Tegelikult kui ma seda praegu vaatan, siis mõtlen, et see on halb pilt, kuna pole eriti hästi näha. Näiteks märkamatuks jäävad köögiviljad (porgand ja herned, minu pildil paremini näha), mis peidavad end kana ja kartuli vahel. Seda teades ma julgen öelda küll, et "salatid ja kuumtöödeldud köögiviljad" moodustavad poole taldrikust. Ja ülejäänud poolt jagavad muna-küüslaugukaste, kartul ja kana. Kas mahub reeglisse?

Arvestades, et ma enamus toite serveerin umbes nii, siis ma julgen väita, et jah, meie peres järgitakse taldrikureeglit, isegi, kui ma päris täpselt ei teadnud, mis see endast kujutab. :D

Kas toidu kõrval on kaste?

Minul peab olema toidu kõrval midagi, mille sisse toitu "kasta". Eelmisel pildil oli selleks hapukoore ja majoneesiga tehtud paksem kaste ja lisaks panin endale lihaleent (palun andestage, kui valesti kirjutasin, issand, ma vihkan selle sõna käänamist!!!). Tavaliselt kui teen liha, siis lähebki lihaleem kastmena arvesse.

Kas salat on koore või õliga?

Mulle meeldib rohkem koorega, näiteks mulle meeldib väga teha erinevaid variante külmast kastmest. Siin olen ma neid nüüd vähem teinud, kuna mulle ei meeldi hapukoore valik Soomes. Siin on valida, kas väga vedel või väga paks. Kui ma teen neid nn õlisalateid, siis ma pean tunnistama, et ma ei panegi siis midagi. Ma võiks samahästi lihtsalt erinevaid asju toidu kõrvale tükeldada, kuid ma teen selle eelnevalt ära kuskile suure kausi sisse ja segan läbi. Nagu salat, ainult et ilma õli ja maitseaineteta. Mulle meeldib kõige rohkem nii. Tunnistan piinlikkusega :)

Kas leib käib toidu kõrvale?

Leib käib supi kõrvale, supp on toit, seega jah. Aga ainult supi kõrvale, mujale see ei sobi mu meelest.

Kunagi ma näiteks ei söönudki üldse leiba toidu kõrvale. Kunagi ma ei mäleta, kas põhikoolis või gümnaasiumis ma sain klassiõelt kombe supi kõrvale leiba süüa ja nüüd ma nii teengi.

Kas jook käib toidu kõrvale? Kui jah, siis milline?

Enamasti käib. Ma olen kuulnud, et ei ole soovitatav toidu kõrvale juua, vaid peale söömist, aga ma olen rebel ja joon ikkagi. Ma ei tea, minu arvates see aitab kõhtu täita.

Muidu ma jooks vett, aga siin ma pole lihtsalt kraanivett joonud, mulle ei maitse see niisama. Eestis mulle maitses kraanivesi väga, see oli üks parimatest jookidest. Siin ma joongi kas mahla või limonaadi (Sodastream). Palun ärge maha lööge, ma tean, kui ebatervislik see on, kuid vedelikku ju peab tarbima. Mõnikord ma siiski teesklen, et olen tervislik ja joon gaseeritud kraanivett. :D


Küsimused pärit siit!

Muna-piima-taimetoitlus - kas tegelikult ka ebaõnnestusin?

Ahhaa, teate mis. Ma eelmises postituses ütlesin, et selle nädala eksperiment mul ebaõnnestus. Aga, aga, kas siiski?

Ma arvan, et tegelikult enda seisukohast võttes võin ma öelda, et ei ebaõnnestunudki. Eile (reede) hommikul sõin ma mannavahtu, ja õhtusöök kajastub sellel pildil: 

Härra toit on vasakul, minu oma paremal. 

Härra taldrikul: 

Krõbedaks praetud nahaga ahjukana, üliküüslaugune munakaste, keedukartul ja värske salat kõige paremaga. 

Minu taldrikul:

Kõik on sama, ainult et kana ma ei söönud. Whoop whoop. 

Võib vist eksperimendi siiski sooritatuks lugeda, aye? :D

Minu viis (tegelikult neli) päeva muna-piima-taimetoitlasena

Mis te arvate, kuidas möödus meie nädal toiduga? Hehee *peidab piinlikkusest nägu patja*

Olgu, ma räägin kõik ausalt ära. 

Niisiis, esmaspäeval nägi minu toit välja selline:

Nagu ma juba ütlesin, mulle jäeti liha. Ma nokkisin liha kõrvalt välja kartuli ja tükeldasin juurde värsket kraami, tulemus tuli väga maitsev. Ainult et mingi kerge kaste (külm) oleks võinud veel kõrval olla. 

Teisipäevane toit: 

Makaronid juurikatega ja külm kaste. 

Ma sõingi seda vist ainult ühe portsjoni, kuna need makaronid on tehtud tuubiketšupiga, mis mu meelest oli ülerõve ja rikkus kogu toidu ära. Ma kirjutasin tomatipastadest ka eelmises postituses ning kirjutasin sinna, et eks näis, kas härrale need makaronid maitsevad või pean uue toidu tegema. Härra sõi ära ja küsisin siis, ta ütles, et pole viga, täitsa söödav oli. Sest just seda iga naine oma toidu kohta ju kuulda tahabki. :D

Teisipäeva õhtul tegin filmi kõrvale kukleid. Tegelikult ma tahtsin teha juustu-singi kringlit, aga meil polnud muna ja kumbki meist ei viitsinud Siwasse joosta, seega võtsin sügavkülmast kuklid. 

Härra omadesse panin vaid küüslauku ja juustu, kuna ta muud ei soovinud. Enda omadesse panin lisaks juustule ja küüslaugule veel hapukurki ja šampinjone. 

Jah, ma tean, et pildi peal need näevad suht rõvedad välja, aga maitse oli väga hea. :D

Ja edasi tuleb blank... Okei, tegelt kolmapäeva õhtul ma panin kanapojad ahju (mingid kanatooted on siin nimetusega Kananpojan), olid teised mingid vürtsikad kanakoivad ja lasin härral järgmine päev makaronidega neid kaasa võtta. Tegin neid piisavalt, et neid saaks ka järgmine päev süüa. 

Ehk siis kolmapäev: 

Nagu juba öeldud, härra sõi (terve päeva) makarone ja kana. Mina sõin tööjuures mingit.. ee.. oli vist kartul ja sink kuubikuteks lõigatud ja koos sibulaga praetud, kõrvale kurki-tomatit. 

Õhtuks tõusis mul juba palavik (37,5) ja rohkem ma ei söönud, kuna lisaks palavikule oli kurk megavalus, meenutas angiini-aegu *ptui-ptui-ptui*

Neljapäeval tõusin palaviku, kurguvalu ja köhaga. Hommikust ei söönud. Lõunat ei söönud, kuna lapse lõunaune ajal (11-15.30) vedelesin diivanil ja ootasin surma. Vahepeal kraadisin end, 37,9. Mõtlesin, surm ei ole kaugel ja piinad lõppevad (vabandage mulle minu must huumor).  Pool neli sain koju, kuna otsustati, et surev lapsehoidja ei ole hea lapsehoidja. Kuskil viie ajal tegin mannavahtu, kuna energiat ei olnud üldse ja kõht hakkas ka tühjaks minema (alles nüüd, viimati sõin umbes 28h tagasi). Söödud, viskasin pikali ja oh imet- hakkas täitsa inimese tunne tulema. Enne magama jäämist kraadisin uuesti, palavikku polnud.

Reedel (täna) ärkasin, suht sant tunne oli. Kraadisin, palavikku pole. Kas tõesti on ta lõpuks mind maha jätnud?! Siiski, siiski, kõri on siiani röga täis, see moonutab häält ka päris korralikult. Vahepeal lööb vist mingi nohu ka välja, aga õnneks *ptui-ptui-ptui* mitte palju. 

Toidust rääkides, siis sõin mannavahtu jälle. Seda on hea süüa, kuna kui kurk valus on, siis ikka ei söö küll kana ega midagi rasket. Mannavaht seevastu on aga hea kerge neelata, eriti kui koos piimaga seda süüa. 

Kui härra koju tuleb, lähme poodi. Õhtusöögiks plaan valmistada keedukartulit, ahjukana ja kõrvale mingi kerge värske salat. Jah, ma tean, et täna on siiski eksperimendi viimane päev ja peaks lihavaba toitu sööma, kuid ise ma ilmselt kana nii kui nii ei söö (praegu vähemalt ei isuta kohe üldse), samas aga kui ma mõtlen keedukartuli ja värske salati peale... mmmm...

Kokkuvõtteks ma tegelikult võin vist öelda, et minu puhul (praegu vähemalt) oli see eksperiment suht ette nähtud ebaõnnestuma. Ma võtsin ette eksperimendi just sel nädalal, mil mul olid kõik oad-kikerherned(ok,  neid tegelikult on veel kapis peotäis, kuid neid peab eelnevalt leotama)-läätsed otsa saanud. Olgu, tegelikult viimased oad kasutasin nädala alguses ära. 

Tahtsin seda eksperimenti teha just põhjusel, et proovida uusi retsepte. Mulle meeldib köögis eksperimenteerida ning kuna ma viimasel ajal olen enda jaoks avastanudki kikerherned ja läätsed, siis ma usun, et neist võib vägagi maitsvaid roogi valmistada. Selle jaoks peavad nad sul lihtsalt olemas olema. :D Aa, mainin veel juurde, et nädala sees me eriti poes ei käi ja poeskäik oligi planeeritud reedele (tänasele), seega jah, vot, kuidas asjad kokku langesid. :D

Ma lihtsalt pean veel mainima, et kui ma nüüd haigeks jäin, siis härra ei suutnud jätta torkimata, et "vot, mis juhtub, kui sööd ilma lihata toite" :D 

Ma usun, et edaspidi ma selliseid eksperimente ei tee. Ma olen nüüd Soomes elamise ajal ennegi teinud täiesti lihavabasid toite (ükskord  tegin kartulivormi ja hakkliha asemel olid kikerherned, nämm..). Ma võin neid ka edaspidi teha, kuid mitte nii, et mingil kindlal ajaperioodil teengi vaid lihavabu toite. Mulle paneb see pinge peale, kui mul on "ette kirjutatud", mida ma tohin süüa teha ja mida mitte. Seega, köögis eksperimenteerin ma edaspidigi, kuid mitte selliste väljakutsetega. :)

Mõned tähelepanekud Soomest

Olen nüüdseks siin elanud kaks kuud ja kolm päeva. Võiks arvata, et selle ajaga olen tähele pannud vähemalt mõned erinevused ja sarnasused eelmise ja uue elukohta vahel. Noh, eks ta nii tõesti ole. Ma panen siia kirja mõned asjad, mis mul kohe meelde tulevad.

* Kas ma olen maininud sääreväristajaid? Noh, ma arvasin, et need mõned, kes siin Bella parklas põristavad,  on ainsad. Boy was I wrong..

Ükspäev ma jalutasin lõuna ajal lapsega kesklinna ja ma ei tea, kas kool oli just läbi saanud või oli vahetund või mis seal oli, aga neid oli kümneid! Siin, väikesed linnakeses, ja nii palju neid kuradi põristajaid!!

* Ma ei tea, kas olen maininud, kuid Soomes on jalakäija liiklustakistaja ehk siis kui on valgusfoorita ülekäigurada, siis ei pea jalakäijat üle tee laskma. Kui lased, on nad enamasti väga tänulikud, üks tegi lausa sügava kummarduse, kui lasime tal teed ületada.

Kui ma lapsega linna vahel jalutasin, avastasin, et juhid panevad kasvõi pidurid plokki, aga lasevad mul üle tee minna. Mõtlesin, et noh, ehk vaatavad, et käruga naine sumpab lumes ja halastavad. Täna jalutasin ma kesklinna ja avastasin, et sama toimib ka ilma lapseta. Jeppii, mul lubatakse liigelda!

* Noh ja siis on muidugi sõnavara.

"Kyllä" tähendab, et inimene nõustub või umbes nagu "jah, jaa", midagi sellist. Ükskord ma kuulsin, kuidas kaks inimest pidasid täiesti random vestlust ja üks neist tahtis öelda "jaa" vms, ja ta ütles "Kyllä kyllä, kyllä kyllä". Nagu,  okei, kui peab lausa neli korda seda kordama. :D

Soomlased (olen täheldanud vaid naiste puhul, samas ma pole meessoost soomlastega eriti suhelnud) ütlevad hästi naljakalt "okei". Nad kuidagi venitavad seda "okeeeii" umbes nagu hakkaks inglise keeles ütlema. Ma ei oska seda kirjapildis seletada, aga kui seda kuulete, siis minu jaoks vähemalt tundub see väga naljakas.

Samamoodi nagu on tervitamisel (hei, moi, heippa, moro, terve,...)  on ka jaatamisel väga palju erinevaid võimalusi.

Härra rääkis, kuidas ta ükskord tööl kuulas, kuidas kaastöötajad omavahel räägivad. Üks ütles pidevalt "nii" ja härra jäi siis ootama, umbes et noh, mis nii? Hiljem selgus, et "nii" on lihtsalt üks võimalus nõustumiseks.

* See on kõigile selge, et enamus asju on Soomes kallimad, kuid jällegi, palgad on siin ka kõrgemad.

Täditütar ükspäev tahtis grillida ja ostis poest vorstikesi. Pakis oli 4tk ( ei olnud suured ega väikesed) ja pakk maksis 2 EUR. Ma ei tea, ma oma peas mõtlesin ruttu, palju Eestis maksab ja jõudsin järeldusele, et ega mul pole ikka küll vaja neid siit osta. :D

* Päris mitmed toiduasjad on siin sellised, mida ma enam ei osta. Mõtlen, et kui lähen Eestisse, siis ostan ja kui mul neid parajasti pole, siis saan ka ilma hakkama.

Alustame näiteks sellest, et igasugused kastmed on siin kui äädika sees leotatud. Päris tõsiselt, kes ajab endale nii palju äädikat näost sisse? Fuih!

Siis näiteks olen proovinud mitmeid erinevaid tomatipastasid ning leidnud vaid ühe, mida kasutaksin edaspidi toidu sees. Täna tegin jälle uuega toitu ning kõrvale tegin külma kastet. Ma pidin toitu külma kastme sisse uputama, et see mul alla läheks. Härra tuleb koju ja sööb, eks siis selgub, kas teen täna uue toidu või ei. Ma ei oska seletada, mis neil viga on,  aga ma enne kasutan toidu sees tavalist ketšupit kui neid tomatipastasid. 

Mul hetkel ei tule rohkem asju pähe, kuid ma usun, et sellele postitusele võib järge oodata. :)

Hakkan veganiks!

Ok, päris veganiks ma tegelikult ei hakka, kõik veganid võivad mind nüüd mättasse lüüa, kui soovivad (piltlikult öeldes ikka, eks).

Ma ütlen kohe ära, et ma selle teemaga midagi halba ei mõtle ega halvusta kedagi.

Ok, niisiis, ma hõiskasin liiga ruttu. Tunnistan, et mina ei tee vahet veganil ja taimetoitlasel.  Kiire googeldus aga näitab, et vegan on täistaimetoitlane. Seda ma aga teha ei plaani, samuti mitte härra, kuna kohvi joob ta piimaga. Ütleme siis nii, et me proovime muna-piima-taimetoitlust. Ja seda mitte püsivalt ja isegi mitte terve nädala. Rääkisin härraga ja erinevatel põhjustel polnud ta nõus nädal ilma lihata olema. Leppisime siis kokku, et esmasp-teisip on lihavabad,  kolmap teen midagi lihast ja neljap-reede jälle lihavabad. 

Ma usun, et enim raskusi valmistab mulle tööl lõunatamine, kuna siin täna näiteks jäeti mulle liha lõunaks. Oh well.

Ma praegu jätangi siia vaid sellise väikese sissejuhatuse ja nädala jooksul hoian teid veel kursis.

Pildipostitus- kassiga väljas

Ega siin pikka juttu pole, meie preili käis täna ümbrusega tutvumas ning eks ta ole nii, et kui kuskile ei postita, siis seda pole olnud, seega teie ees on fototõendid:

Ma ausaõna plaanin kunagi kirjutada ka sellest, kuidas tal siin läheb ja kuidas ta ülbitseb korteri ainsa lemmikloomana, aga ilmselt kunagi (väga palju) hiljem.

SPOILER - Snowpiercer

Kes tahavad seda filmi vaadata, siis ütlen kohe ära, et ärge lugege edasi. Ma ei tee filmiarvustust, vaid ma reaalselt räägingi sellest filmist. Või noh..

Meile härraga meeldib filme vaadata ja kuna igasugused õudukad on meil praeguseks vist kõik vaadatud, siis otsib ta neid hetkel mujalt kategooriatest (härra vastutab meil filmide, mina näkside eest). Eile vaatasime filmi "Snowpiercer". Härra vend soovitas talle seda kui väga head filmi.

Ma ütlen ausalt, et minu ootused selle filmi suhtes olid väga kõrged ning kahjuks pidin ma veidi pettuma.

Ma lootsin näha veidi rohkem seda, mis oli enne ja mis peale rongi. Enne kohta oligi vaid nii palju, et tehti lõpuks midagi globaalse soojenemise vastu, ehk siis lasti taevasse mingit jama, aga ei osatud näha seda, et see aine külmutab Maa ära, ehk siis tuli jääaeg. Härra W aga päästis inimkonna ja ehitas never-stopping rongi, mis olekski võinud sõitma jääda, aga noh, see lõhuti ära (filmi lõpp).

Lõpu kohta ma oleks tahtnud muidugi veel rohkem teada, et mis sai edasi ja kas nad olid ainsad ellujääjad. Muide, ma ei usu, et nad ainsad olid, kuna rongis oli tuhandeid inimesi ja ülejäänud vagunid jäid terveks, need vaid kukkusid rööbastelt maha. Ainult selles ühes vagunis oli ju sein lõhutud, teised peaksid terved olema, ma usun, ja samamoodi inimesed, kes seal sees olid. Aga no eks see lõpp ilmselt selleks tehtigi selline, et inimesed saaksid ise edasi mõelda (ma muide vihkan selliseid lahtise lõpuga filme. Jah, mul on elav kujutlusvõime ja fantaasia ka lendab, aga ma tahaks ikka teada, mismoodi teose autorid seda lõppu kujutasid).

Ma isegi ei tea, mida ma sellest filmist ootasin. Ma teadsin, et see film keskendub sellele, kuidas tagumise vaguni inimesed end ette võitlevad, kuid minu jaoks oli seda liiga palju. Kuigi jah, ma tean, et nad näitasid vaid mõnda üksikut vagunit ning skippisid väga palju (näitas ju terves pikkuses rongi). Ma ausalt ei tea, mida ma lootsin näha. Mu meelest nad olekski võinud seda vagunite osa veidi vähem näidata ja rohkem seda, mis sai edasi, kui rong oli rööbastelt välja sõitnud ning Timmy ja see tüdruk välja läksid. No kurat, nüüd jääb pikaks ajaks kripeldama, ei anna see lõpp mulle rahu. :D

Väljendan pahameelt

Uskumatu, aga kell oli juba pool kaksteist ja ma mõtlesin, et tohoh,  mis siis nüüd, sääreväristajaid polegi täna? Boy was I wrong.

Läks mõni minut mööda ja hakkas pihta. Praegu ma olen umbes kakskümmend minutit kuulanud tatikate põristamist, karjumist, kisamist, "woo-hoo"-tamist ja no muidugi on nad end sisse seadnud Bella parklas, mis on meie majast täpselt üle ristmiku. God bless this town and these youngsters!

Rääkisime härraga ka sellest ja ta ütles, et ei kujuta ette, mis suvel saama hakkab. Ee, mina kujutan.

Praegu on kell peaaegu südaöö ja väljas on kaks kraadi sooja (real feel -1) ning neil pole mingi probleem pusade (!!!!!) väel sõita, mis peaks siis olema, kui öösel on suuremad plusskraadid, arvake ise.

Ma rääkisin täditütrega ka sellest ja ta tegi mulle selgeks, et sinna ei saa midagi parata, kuna need on liiklusvahendid ja see teeb välja umbes sama mis autojuhile öelda, et kuule võta vaiksemalt. No ta vähemalt üritas mulle seda selgeks teha, kuna tema ei pea poole ööni nende kisamise pärast üleval istuma. Võib küll politseisse helistada, kui nad siin öösel paarutavad,  aga et ega politsei ka midagi ei tee, kui nad üldse välja tuleks.

Ma mõtlen seda, et kas ma olen ainus, keda nad üleval hoiavad? Meil on ju veel naabreid, siin on päris mitu kõrget kortermaja,  ei saa olla, et ainult meie korteris on seda kuulda. BTW, eriti lõbus on siis, kui ilm on soojem (nagu täna) ja aken on lahti, kuna kinnise aknaga pole palavuse tõttu võimalik magada! Aga, kas on tõesti kõikidel teistel naabritel kasutusel kõrvatropid? Teate, mul on need täitsa olemas ja ma kasutan täna neid, ja taipohh kui ma veel ühe tatikate põristamist kuulen!

Ma jalutasin ükspäev linna vahel (laps magas ainult siis, kui käru liikus) ja iga sääreväristaja möödudes kujutasin elavalt ette, kuidas ma neil öösel noaga rehvid (on ju neil ka rehvid??) lõhki lõikan. Ma ausõna ei ole kuri inimene,  aga ma tahaks ka magada ju..

Issand, ma lugesin alles Briti postitust nendest sarisuitsetajatest- ja amelejatest ning tundsin talle südamest kaasa. Kuigi, tema saab vähemalt öösel magada. :D

Hetk, kui avastad, et oled alla käinud ehk blogid vähem kui Merje

Pealkiri pole pahaga, lihtsalt ilmselt teame me kõik, et Merje blogib üliharva.  Ükspäev läksin ta blogisse uudistama ja avastasin, et vahepeal on sinna väga palju uusi postitusi tekkinud. Või siis pole ma lihtsalt ammu sinna sattunud, who knows.

Tegelikult tahtsin ma juba ammu kirjutada sünnipäevast,  või no sellest, et ema ja vend külas käisid (peaaegu kuu tagasi, ups), ja siis ma sain vahepeal selgeks kringliteo ja tegin pilte ka, aga selle postituse jaoks pean ma läpakasse minema, kuid täna ma seda ilmselt ei tee.

Ma ei tulnudki praegu millestki erilisest kirjutama, tahtsin vaid teada anda, et paar kuud Soomes ja olen veel täiesti elus, härra ka.

Check-in tehtud, lähen uurima, kas ja kuidas saab lemmikloomaregistris andmeid muuta. Nimelt mul on kass kiibistatud ja kiibil on mu Eesti number, mida ma enam ei kasuta. No loodame, et saab.

Blondiiiiin

Teate, ma kirjutan siia ruttu ühe blondi hetke, mis mul enne oli.

Ma vaatasin prooviabielu viimast osa, kuna kolmapäeval ma tegin samal ajal süüa ja see jäi mul poolikuks. Oli see koht, kus Helen rääkis oma sõbrannaga ja ma tahtsin snäppi teha sellest osast, kus ta ütles ala et "ma ei tea mis sõnast ta aru ei saa, kas hormoon, või näonahk". Tegin ära ja hakkasin seda snäppi läbi vaatama. Mul on selline komme, et enne avaldamist ma vaatan üle, õnneks. Vaatan ja mõtlen, miks heli pole. Panin heli juurde ka, vaatasin, et on põhjas, ja siis jõudis mulle kohale, et ma ju vaatasin saadet kõrvaklappidega....

Kuidas läheb lapsehoidjal/assistendil/reklaamitegijal/...?

Saate ilmselt pealkirjast juba aru, et praeguseks hetkeks ei ole ma enam vaid lapsehoidja, vaid täidan ka teisi kohustusi. Noh nii oma lõbuks või nii.

Eile näiteks oli mul vaba päev. Mis te arvate, kui palju ma kodus tehtud sain? Täpselt nii palju, et ma tegin õhtul söögi valmis ja värvisin veidi värviraamatut ja juba jäingi magama. Miks? Sest ma jõudsin alles kuskil poole seitsme ajal õhtul koju, kodust väljusin hommikul kell üheksa, veidi varemgi.

Päeva plaan oli ruttu täditütre juurest läbi käia, reklaami asjad valmis teha ja koju minna, sest tahtsin eile lõpuks koristada, süüa teha, värvida ja veidi meisterdada. Ja sellest kõigest jõudsin ma vaid süüa teha ja voodis veidi värvida...

Issand, ma ei jõua isegi mitte kirjutada, mul pea lõhub meeletult juba viiendat päeva, see ei ole ju normaalne enam...

Mõtlesin, et kasutan võimalust, kui laps magab ja mu läpakas siin (võtsin oma läpaka, kuna täditütrel on Mac ja ma pole sellega eriti sina peal) ja blogin veidi, kuid sellest ei tule midagi välja, sest taustaks lõugab mingi pokemoni multikas ja mu ajud hakkavad veidi kärssama. No saate vast aru, kuidas mul läheb. :D

Hemmoteltu kakara

Kui me härraga koos hakkasime olema, ütles mu ema, et ta tunneb härrale kaasa. No ja ma kordan seda endiselt. Ma ei mäleta praegu, kas ma olen sellest varem kirjutanud, aga härra on mind täielikult ära hellitanud. Viimastel Eestis elatud kuudel näiteks ei ostnud ma omale kuupiletit bussiga sõitmiseks. Ma teadsin, et kui mul kuskile minna vaja, on härra enamasti nõus sõitma. No ja igasugused sellised pisikesed asjad.

Ükspäev tegin ma sellise rumala vea, et ma tõmbasin oma telefoni (ja tahvlisse) uuesti Aliexpressi rakenduse. Saatsin eile härrale kuvatõmmise ühest kardiganist ning sealt tuli konkreetne vastus: Inga, ei!

Täna otsisin ma alist neid täiskasvanute värviraamatuid ja avastanud, et nende hinnad algavad põhimõtteliselt ühest eurost, saatsin taaskord härrale sõnumi.

Ma lisasin veel, et peab õhtul härra telefonist ali rakenduse ära kustutama, et ta ei näeks, mis ma seal korraldanud olen... :D

Ja et te asjast veidi rohkem aimu saaks, siis kui ma selle kardigani pildi saatsin, ütlesin, et mul on pükse vaja osta ja kuna mul endal lube ega autot pole, ei saa ma ka üksi Turku poodidesse minna. Selle peale lubas ta mind täna/homme Skanssi viia ning no veel võtame ette tripi Ikeasse. Ja nii see läheb... :D