Korteri üürimine Soome moodi

Ma tahtsin natukene rääkida korterite üürimisest Soomes minu pilgu läbi. Nimelt on see rollerite-krossikate teema nii jaburaks läinud, et oleme otsustanud kiiremas korras kolida. Nüüd me jah teame, et siin ei ole sellist varianti nagu kiirelt kolimine. Härra isa elukaaslane rääkis mulle omast kogemusest, et peab tegema hakemuse (avaldus?), mis kehtib kolm kuud. Peale kolme kuud pead seda uuendama, aga kuna ilmselt keegi sinuga vahepeal ühendust pole võtnud, siis marsi parem kohale ja tee kohapeal uus hakemus. Seda siis kinnisvarabüroos näiteks.

Tulles aga tagasi meie juurde, siis eelmine nädal me vaatasime kortereid ja tegime hakemusi, tänaseks on null vastust. Ma tegin ka need mingid üldised hakemused, et kui minu kriteeriumitele vastav korter tuleb, siis antakse mulle teada. Neid meile tuleb päris palju, kuid ilmselgelt on ka sellel oma aga. See aga on selline, et ma panin, et üür oleks max 550€, mulle saadetud korterid on aga sellised min 650€, enamasti 800+, 900+€.  See on umbes nagu; "Näe, uus korter tuli. Korter, mida sina omale lubada ei saa!" Sellise hinnapiiri panime me seetõttu, et oleme otsustanud elada samamoodi nagu siiani, majandame vaid härra palgast ning minu palga paneme kõrvale. Tundub aga, et peame siiski minu palgast ka veidi juurde näpistama.

Kui nüüd rääkida hakemustest, siis need on omaette nali. No nii, et valid korteri ja vajutad nuppu, mille kohaselt saad sellele korterile hakemuse teha, ja siis oled juba vaimu valmis pannud, et järgmised  15-30min sa täidad seda avaldust. Seal on väga palju küsimusi, millest päris mitmete vajalikkus jääb mulle arusaamatuks.

Okei, ma saan aru, miks on vaja su praeguse elukoha omaniku nime ja telefoninumbrit. Küll aga ei mõista ma, miks on neil vaja teada, kus sa praegu elad ja mitu tuba seal on ja mitmekesi te seal elate jne. No tõesõna, miks?

Samuti ei mahu mulle pähe see süsteem, mis seal on. No et valid korteri ja hakkad hakemust tegema ja siis ta küsib seal, et kuhu sa tahad korterit, mis hinnaga, mitme toalist, kas köök-tuba või köök eraldi jne jne jne. Nagu sa ei teeks hakemust selle konkreetse korteri kohta, vaid teeksid seda üldist. Nagu.. misasja?!

Ma nüüd lõpetan ja lähen teen veel hakemusi. Järgmise mõne kuu jooksul mulle ilmselt ei vastata, aga mis seal parata.

Mühakad

Sattusin lugema üht postitust ning ei saanud selle teema puhul suud kinni hoida. Kuna ma aga olen lurker, siis leiate minu mõtted sellest siit, mitte tema kommentaariumist.

Ma ei hakka ta postitust ümber jutustama, vaid nn jätkan sealt.

Ma olen hetkel üliõpilaslinnakus koristaja ning arvan, et võin sellel teemal sõna võtta küll.

Meil toimib asi nii, et kui koristaja on teinud lohakat tööd (või üldse täiesti tegemata jätnud), siis võib kindel olla, et tuleb kaebus. Ja mina olen korduvalt käinud selliseid asju üle tegemas. Näiteks oli üks maja, milles ma olen täiesti kindel, et koristaja käib ja korjab vaid prügi ära. Tolmu ei võta, põrandaid ei tee. Siis mõtlen ma paratamarult, milline on selle inimese enda kodu. Ma usun, et asi nii hull ei ole, aga mu silme ette joonistub kohe pilt sellest, kuidas too inimene istub kodus reaalselt prügihunniku otsas, kõik kohad on tolmurulle täis, põrandate õiget värvi aga ei oska isegi mitte aimata.

See on aga koristajate kohta. Kui rääkida inimestest, kes neid WC-sid kasutavad, siis midagi väga hullu pole vast olnud. Kaks korda on olnud nii, et lähed koristama ja junn hulbib potis. Üks neist oli jäetud terveks nädalavahetuseks ning kujutate vast ette, kui meeldivalt too WC esmaspäeva hommikul lõhnata võis.

Mis mind tegelikult aga kirjutama ajendas oli see, et kui ma veel klienditeenindaja olin, nägin ma, milliseid mühakaid kliente leidub. No näiteks käisid mäkis pidevalt.. ütleme noored (*khm* tatid), kes enne lahkumist jätsid kõik asjad lauale ning olid oma BM karbid joogiga üle valanud, sees hulpisid salatilehed ja joogikõrte pakendid pisikeseks tükeldatud, kogu seda kompotti oli heldelt ka lauale valatud.

Klienditeeninduses töötamine mõjus mulle nii, et ma üritan alati klienditeenindajatele naeratada, neid tervitada, oma paha tuju ma nende peale välja ei ela ja saan aru, et vigu juhtub.

Mäkis töötades olid mul aga kolleegid (minust mõni aasta vanemad), kes ütlesidki (ja nad ka käitusid nii), et kui nemad näiteks kuskil mujal mäkis käivad, siis nad lagastavad ja naudivad, etseda ei korista mitte nemad, vaid keegi teine.

Tulen kapist välja

Otsustasin oma blogis suu puhtaks rääkida. Ma pole sellest siiani veel kirjutanud, kuna tean, et on inimesi, kes mu selle eest mättasse löövad. Kuna ma teisel pool lahte elan, siis esialgu ilmselt küll vaid verbaalselt, kuid siiski. Ma pelgasin seda veidi, kuid nüüd otsustasin kapist välja tulla.

Nimelt aprillis kodumaad külastades läbisin ka ühe koolituse.

Ma mõtlesin, et lisaks küüntele ja ripsmetele tahaksin ma veel midagi teha, tahaks ilumaailma veidi laiemalt haarata. Mõtlesin kehaaugustamise peale, kuid reaalselt mitte keegi Eestis ei õpeta seda (nii arvasin ma enne). Lõpuks leidsin ühe kosmeetiku, kes juba 10+ aastat augustab inimesi ning kes on ka koolitaja. Ma pean tunnistama, et kõhklesin veidi, kuna tegu on püstolmeetodiga (ta ise teeb lisaks ka kanüüliga), kuid peale koolitust ma enam ei kahelnud. Nüüd saab tulla minu juurde kõrvu ja nina augustama. :)

Jah, ma tean, mida arvatakse püstolmeetodiga augustamise kohta, kuid mind see ei kõiguta. Ma olen ise lasknud oma nina sama süsteemiga augustada ning ma näen, kuidas paranevad minu poolt augustatud inimeste augud.

Nüüd ma tean, et Eestis on üks naine, kelle juures saab seda õppida (ta teeb kõike, sh intiimpiercinguid) ning kui ma soovin, siis mu koolitaja räägib talle minust. Miks ma seda enne ei leidnud? Kuna ta ei reklaami end kui koolitaja.

Uuesti Eesti minnes on plaan õppida naba augustamist kanüüliga ning mine tea, ehk lähen isegi pealinna laiemalt praktiseerima. :)

Hyvää perjantai

Issand, ma satun siia blogisse üha harvemini. Eks see vara ärkamine ja vara magama minemine nõuab harjumist, pean õppima oma aega paremini planeerima, et ma siia üldse jõuaks.

Niisiis, teen lihtsalt väikese check-in-I'm-alive postituse, kuni härra oma venna autos raadiot katsub tööle saada.

Viimased paar päeva on olnud väga huvitavad. Nimelt ma alguses mõtlesin, et ah varsti lähme Eesti. Nüüd aga mõtlen, et oh jess, juba järgmime nädal lähme Eesti.

Mingit kindlat plaani pole, on lihtsalt mõned asjad, mis tahaks ära teha. No näiteks järgmine reede saavad kolm inimest omale nabaneedid, mina olen pks neist, ning üks inimene saab ehk ninatäpi. This is sooooo exciting!!

Siis veel see, et no kindlasti ma näen oma pere ja seoses sellega on meil plaan uus perepilt teha. Tavaline asi, aga minu jaoks eriline.

Veel on plaan minna Lätti alkorallile, kui ajaliselt välja mängib. Mu vend vist ootab seda kõige enam.

Ja muidugi Rammstein, halloo, ma ei jõua seda ära oodaataaaa.

No ok, lõikan lõpu ära kuna härra lõpetas ja me lähme koju, sest on hyvä perjantai :)