Kuidas pakkimine edeneb?

Hetkel on meil härra ja Stefaniga sellised lood, et teisipäeval saame me uue korteri võtmed kätte. Plaan on samal päeval viia sinna kohe voodi ja mõned kotid ja siis kolmap ning neljap ka iga päev mõned kotid viia peale tööd, lisaks TV-laud. Reede on meil mõlemal + härra isal ja vennal vabaks võetud ja tuleb kolimispäev.

See kõik tähendab aga seda, et idee poolest peaksime me praegu pakkima. Aga kas me seda ka teeme?

Noh, eelmisel nädalavahetusel kas reedel või laupäeval ma otsustasin öösel, et vot nüüd ma hakkan pakkima. Ma sorteerisin kokku kuus kotitäit riideid, nendest kolm ma viisin konteinerisse (seal jagatakse need laiali, ma loodan, et abivajajate vahel) ja kolm jätsin alles. Muidugi on mul veel riideid, ma ei pakkinud kõiki ära. Ma pakun, et mul tuleb umbes kaks kotitäit riideid veel, kui me jopesid-mantleid-jalanõusid ei arvesta. Lisaks sorteerisin ma ära oma ehted ning panin igavese hunniku Paimio fb-kirppari lehele viie euri eest müüki. Hommikuks oli mulle kirjutatud, et ostetakse ära ja oli juba järjekordki tekkinud.

Rohkem pole ma tänaseks asju pakkinud. Iluasjad on mul oma kohal sahtlites, need sahtlid kavatsen ma lihtsalt kinni teipida. Jalanõusid ma kasutan veel ja noh, tahvlit ja läpakat ma ei hakka ka veel kokku panema, nii igaks juhuks. Härra pakkis kokku oma lauaarvuti ning kui ma ta arvutilaua tühjaks teen, siis paneb ta selle ka kolimisvalmis.

Ma mõtlen, et pole meil ju midagi eriti pakkida, ja siis ma mõtlen, et aga ometi on meil kõik kapid asju täis. No nõusid ma ei hakka eraldi kokku pakkima, neid me ju kasutame veel, toiduained ma panen ka samal päeval kotti, ravimid võiks vast ära pakkida?

Oeh, alles pool aastat tagasi me kolisime, vahe on vaid selles, et ema juurde ma sain paljud asjad maha jätta ja ma tean, et need on seal olemas, kui mul neid vaja on, aga siin ma pean kõik kokku pakkima.

Õnneks saame me mööbli ära anda ning nipet-näpet veel. Oleme see nädal veidi asju juurde ka ostnud, no näiteks sauna jaoks asju, aga neid ma pole üldse kottidest väljagi tõstnud, ei ole sel mõtet näinud.

Oeeehh, ma ei väsi kordamast- ma ei jõua juba ära oodata, et saaks siit vaid minema! Võiks olla juba reede õhtupoolik ja kogu kolimisprotsess juba läbitud, kõik lahti pakitud (ma naiivselt loodan, et me saame ja viitsime reedega kõik asjad lahti pakkida, heh, ullike..) ning saaks juba sauna teha ja Steffi rõdule lasta (klaasiga rõdu spetsiaalselt tema pärast valitud) ja saaks juba öösel rahulikult magada..

Kusjuures ma olen nüüd iga öö mitu korda üles ärganud, võite arvata, kui väljapuhanud ma hommikuks olen! Igatahes ma olen hommikuti sellele mõelnud, et ma ärkan üles, aga ma ei pane tähele neid põristajaid. Ei, ma keeldun uskumast, et ma nendega ära olen harjunud, üles ärkan ma ju ikkagi.

Nojah, see selleks. Ma katsun teid selle kolimisega veidi kursis hoida ja ega ma ei välista, et uus postitus tuleb uues korteris. :D

Pildid, pildid, pildid

Praegu liigub ringi mingi 10 pildi challenge ehk siis postitad 10 viimast pilti oma telefonist. Kuna mina aga olen see inimene, kes teeb päevas miljon screenshotti (ilmselgelt liialduseta, eks), siis ei saa ma jätta neid postitamata. Seega siit tulevad nüüd viimased kümme pilti ja viimased kümme kuvatõmmist.

PS! Need ei ole päriselt viimased kümme pilti, aga kuna me otsime omale torist mööblit, siis ma ei hakka teile und peale ajama nende kümnete diivanite, diivanilaudade, voodite ja muu pudi-padi piltidega.

Kümme pilti:

Te ei usu, aga poes olles härra ütles, et teeme maski ja valis need välja. Täiesti omaalgatuslikult.

Eeskujulik koristaja on duty. Not.

Kohustuslik selfie uue telekalauaga. Ja snapi filtriga. :)

Oma tavalisel turutiirul nägin esimest korda sellist lauda. :D

Pilt, millega kavatsen väljendada oma pettumust. Mul on viimasest kodumaakülastusest alles vaid üks pudel Monte Cristot ning selle ma kavatsen lahti nööpida järgmine reede (äärmisel juhul laupäev), kui me kolime uude korterisse ja siis ma kavatsen seda juua oma lahtipakkimata kottide otsas. Eelmine nädalavahetus käisime härra isa juures ning nagu ikka, läks grillimiseks. Prismas mötlesin aga, et jooks veini. Seadsime sammud veinileti juurde ning vastu vaatas suur masendus- kas kujutate ette, see on kogu Prisma veinivalik ning sellest mõned on alkovabad. Hiljem härra isa ütles, et siin saabki alkot osta alkoholipoes, tavalistes poodides on valik nii väike.  

Saage tuttavaks- S. Peeter. Meil olid koos väga toredad kolm minutit. Kaks ja pool minutit läks sellele, et ma nägin teda, sain peaaegu südamerabanduse, läksin oma (koristaja)käru juurde maha rahunema, mõtlesin, mida teha ning siis võtsin lasta ja tutvustasin neid omavahel. Peeter ei elanud kohtumist üle.
PS tavaliselt ma jätan nad sinna, kus nad on. Ma ütlen neile koguaeg, et ma lähen vötan nüüd lasta (et põrandat pesta) ja kui ma tagasi tulen, vaata, et sind enam siin ei oleks. Ja nad on köik alati kadunud mu tagasitulekuks (ma ei tea, kas see on parem variant, aga õnneks oli mul eile viimane päev sellel aluel), aga tema jäi alles. Koristada oli mul vaja ja kätte ma seda ei võtnud isegi selleks, et välja transportida, seega jah, anteeksi!

Tegin selle pildi emale. Ütlesin, et meil tuli lumi maha. :) 

Ma käisin ühes majas suurkoristust tegemas. Muidu polnud seal väga hullu, kuid põrandad olid, noh, sellised. See on lina, millega ühe väikese ruumi põrandat pesin. Hiljem nägin toda tädikest, kes seda maja koristab. Muidu täitsa tore tädi, aga ta ütles, et ta hommikul just oli seal koristamas käinud, tolmu võtmas ja põrandaid pesemas. :)

Parima pildikvaliteedi auhind palun sellele pildile!
Härra isa juures peatunb üks ülitilluke ülienergiline koer, kes eile ei tahtnud kuidagi mul sülest ära minna, käis mind koguaeg lakkumas ja mitu korda vaatas mulle otsa, tõstis ühe esikäpa ja vaikselt pani selle mu näole. :D

Last but not least- tavaline koduteel tehtud selfie. 

Kümme kuvatõmmist:

Kuhu kadus meie viimane Coca-cola?!

Kui ma mõnikord harva satun meeldib.ee lehele, siis võite kindlad olla, et mu sõbrad saavad sellest teada. Muidugi pean ma nalju ka nendega jagama!

Ma olen siiakolimisest saati arvanud, et reklaamid Soomes on veidrad, kuni ma nägin ühte Eesti reklaami, mis ka just eriti alla ei jäänud. Lihtne selgitus- naaberriigid ju ikkasgi.
Pildil minu selle (ja ka kõikide teiste) suve moto.

Miskipärast oli see minu jaoks nii naljakas, aga mitte keegi ei jaganud mu vaimustust. Võib-olla nad ei tea seda lugu?

Oleks ma vaid seda teadnud, kui ma veel mäkis töötasin...

Endiselt vaimukas.  

Hahahaha kas ma üldse pean veel midagi lisaks ütlema? :D

Story of my life #IdiotAlert

"Mis on parem, kui üks Big Mac? Kaks Big Maci!"

Nagu miiisasjaa? :D

Algaja saunataja SOS

Ma teen ühe kiire postituse enne tööd (jätame tähelepanuta fakti, et ma tegelikult peaksin praegu koristama).

Nimelt mul on mure. Mure seisneb selles, et meie uues korteris on päris oma isiklik saun, kuhu peab ostma kõik asjad ise. Probleem ei ole aga selles. Probleem on selles, et kuna mina eriline saunataja pole, siis mul pole aimu ka mitte, mida mul sinna vaja oleks.

Okei, ilmselt peaks olema kauss/ämber vms ja see kopsik, millega vett võtad ja kerisele viskad. Aga mis veel? Ma üritasin natuke googeldada ka, aga ei tulnud sellest midagi välja.

Ma tean, et paljud kasutavad saunamütsi, ehk oleks mul seda vaja? Mõeldes mu vaestele juustele, mis ilmselt hakkavad vähemalt korra nädalas vatti saama.

Lisaks kuulsin ma midagi mingitest lõhnadest? Oskab keegi mulle neist midagi rääkida? Palun?

Muidugi on ka variant, et ma lähen ükskõik millisesse poodi ja astun saunatarvete vahesse/riiulisse (siin on see vist tõesti igas poes) ning laon sealt järjest asju korvi, aga samas, ega ma poolte asjadega ilmselt midagi peale ikka ei oskaks hakata. :D

Seega, kui keegi oskab mind selles valdkonnas veidi harida, siis palun- tulistage!

Wazzup?

Alustan postitust sellega, et ei ole vaja meelde tuletada, et see koht siin vaikselt hingitseb, ma tean seda isegi. Jah, kurb, aga hetkel tõesti on selline periood, kus lihtsalt ei jõua siia nii palju, kui tahaks. Ehk on asi selles, et on suvi? Lisaks kõigele muule muidugi.

Taaskord, ega mul midagi tarka öelda pole, lihtsalt viin teid asjadega kurssi.

Noh, praegu tiirleb meil vist kõik uue korteri ümber. Võtmed saame kätte 1.08 ja sisse kolime 4.08. Esimene kuupäev on nädala sees ja kuna me, noored vanainimesed, läheme magama kell kaheksa, siis ei jõuaks kuidagi peale tööd veel kolima hakata. Selle asemel on meil reedeks (4.08) renditud kaubik. Lisaks on see päev meil mõlemal vabaks võetud + härra isal ja ühel vennal.

Plaani järgi saame nädala sees hommikul tööle minnes mõned kotid autosse panna ja peale tööd uude korterisse viia. Neljanda hommikul läheme võtame kaubiku, laeme asjad sisse, viime vana mööbli härra venna uude korterisse ja enda asjad uude korterisse. Praegustest asjadest võtame kaasa vaid teleka, arvutilaua ja arvutitooli. Diivanid, öökapid, voodi + madrats ja muu väiksem nodi läheb härra vennale.

Super oleks muidugi, kui me leiaks torist mõne diivani ja et müüja oleks nõus seda kuni neljandani hoidma, et siis kaubikuga sellele järgi minna, oleks üks käimine ja rentimine.

Vahepeal ostsime ära voodi. Kui me Eestis mööblit ostsime (alles eelmine kevad), siis tahtsin ühte voodit Jean, aga tol korral ostsime ühe teise. Nüüd ma leidsin torilt oma Jean vol 2 ja ostsime selle. Saja euro eest saime voodi, voodipõhja, kaks madratsit (2x80), ja kaks öökappi. Kuna voodi oli neil kasutuses olnud ilmselt mõnda aega, obviously, siis olid osades kohtades kriimustused. Muidu need mind ei häirinud, aga mõtlesin, et kuna meil kolimiseni veel aega, siis tõmbaks tooniva lakiga üle, et need nii silmatorkavad poleks.

Eile seadsime sammud Bauhausi poole. Muide, fun fact, kas teadsite, et minu Bauhofi kaart Bauhausis ei kehti? Mis sest, et see on vist üks pood, aga ei. Isegi mu hessi kaart kehtib siin. :D

Igatahes, läksime kohale ja teate, ei olegi lihtne leida asja, mille nime sa soome keeles ei tea. Asja ei teinud lihtsamaks ka see, et enamus totsikutel polnud peal inglise keelset teksti. No mis seal ikka, lõpuks võtsime ühe tavalise laki, mis peaks nädala-kahega tumedamaks tõmbuma. Ma loodan selle imedele. Eile võõpasime kõik kohe lakiga üle ja eks ma kahe nädala pärast annan teada, kas sain oma soovitud tulemuse või ei.

Ma tahan kirjutada veidi ka oma potitaime majandusest, kuid ei hakka seda siia postitusse suruma, kuna ma kirjutan seda postitust telefonis ja endiselt ei saa ma siin pilte lisada. Aga ehk ma teen selle postituse uuest korterist, kuigi ma kardan, et siis pean ma kõigega nullist alustama.

Korteriotsingud ehk kuidas meil nüüd kolm korterit on

Ma olen siin juttu teinud sellisest absurdsest asjast nagu korteri otsimine Soomes. No ja see lugu kulges nii, et hetkel on meil kaks korterit ja esimesel augustil saame kolmanda korteri võtmed. Tahate täpsemalt kuulda?

Esimene korter on Paimios ning selles oleme elanud jaanuari lõpust, mil me siia kolisime. Kuna siin on aga sellised toredad tegelased nagu tatid, kes paarutavad oma rollerite ja krossikatega (talvel mopeedautoga, jah, ka sellega on võimalik) ning meie õnneks on nende lemmikuks kohaks meie kõrval olev Bella parkla, siis hakkasime mõtlema elukoha vahetamisele. Lisaks töötame me mõlemad nüüd Turkus ning vahemaa töö ja kodu vahel on naeruväärselt suur (kuigi mitte Soome kohta, üks elab Paimios ja iga päev sõidab Helsinki vahet tööle). No ja siis me hakkasime kortereid vaatama ja hakemusi tegema, aga sellest te juba teate.

Teine korter on tuttava oma ning asub Turkule lähemal, kuid on samuti ühetoaline. See on rõduga ning meie arvates ikka parem, kui meie praegune Paimio oma, lisaks on seal kööginurgas laud ja neli tooli, mis minu silmis annab korralikult plusspunkte juurde.

Niisiis, kui me kortereid vaatama hakkasime, siis ühelt maalt mõtlesime, et peab ju etteteatamisaeg ka olema, kui Paimio omast lahti ütleme. Ei ole ju nii, et saadad sõnumi, et kuule ok me homme kolime välja. Seega andsime vajalikele inimestele teada, et kolime välja. Teine korter (kutsume seda Varissuo korteriks) oli meil juhuks, kui me antud ajaga midagi ei leia, arvestades, kui aeglased on soomlased. Käisime vaatamas ja saime võtmed kätte, kuid ei hakanud enne juuli lõppu kolima.

Ja siis on ka kolmas korter.

Me vaatasime kortereid ja otsustasime käia ka esitlustel, nüüd teame, et osade korteritega käibki asi nii, et teed hakemuse, lähed esittelyle, teed uuesti hakemuse ja siis nad valivad. Ehk siis esittelyl peab käima. See selleks.

Kõigepealt oli üks nn "surnuaia-korter", mis härrale hirmsasti meeldis. Kuigi sellel olid omad miinused ning ei vastanud kõikidele meie kriteeriumitele (2 tuba + köök, klaasiga rõdu, saun, minu töökohale piisavalt lähedal, et ma saaks rattaga käia, vähemalt esialgu- meie kriteeriumid), läksime siiski vaatama. Kohale minnes ütles härra kohe ära, et tema siia kolida ei taha. Esiteks oli see reaalselt mägi mäe otsas, see maja kõige viimane (a-i), ja teiseks oli seal parkimine nagu ta oli, igatahes mitte kiiduväärt. No ja sinna sisse me ei hakanud minemagi, ei näinud mõtet.

Järgmiseks oli üks maja, kus oli kaks korterit saada. Mõlemad vastasid meie kriteeriumitele, üks oli suurem, teine väiksem, kuid mõlemad sobisid. Käisime esittelydel ära ja mõtlesime, et mõlemad on super korterid, aga kui saaks valida, võtaks ikka suurema. Täitsime sealt saadud hakemuse ja ei lootnud edasi midagi, kuna vaatajaid oli vist koos meiega 14. Mõtlesime, et mis meil ikka loota, me oleme virolaiset, kes alles pool aastat Soomes elanud ega oska keeltki. No see selleks.

Eile koju sõites oli aga meeldiv üllatus- maakler helistas ja pakkus meile suuremat korterit, et kui me soovime, on see meie. Pikemalt mõtlemata vastasime jaatavalt ning nädala alguses allkirjastame lepingu ning esimesest augustist on korter meie.

See on nii suur kergendus, kuna esiteks ei osanud me kumbki arvata, et me nii ruttu korteri saame. Teiseks saan ma nüüd rahulikumalt hingata, kuna see on korter, kuhu me (idee poolest) jääme pikemaks ajaks.

Ja noh, kolm korterit on meil seetõttu, et Paimio korterist tahtsime lahti öelda esimesel ehk esimesest augustist oleks välja kolinud, aga selgus, et neile see ei sobi. Nemad tahavad täis kuud ette teada, aga juuli oli juba alanud, ehk see korter on meil kuni augusti lõpuni.

Ja see oligi lugu sellest, kuidas me kolime päikese tänavale. :)