Hemmoteltu kakara

Kui me härraga koos hakkasime olema, ütles mu ema, et ta tunneb härrale kaasa. No ja ma kordan seda endiselt. Ma ei mäleta praegu, kas ma olen sellest varem kirjutanud, aga härra on mind täielikult ära hellitanud. Viimastel Eestis elatud kuudel näiteks ei ostnud ma omale kuupiletit bussiga sõitmiseks. Ma teadsin, et kui mul kuskile minna vaja, on härra enamasti nõus sõitma. No ja igasugused sellised pisikesed asjad.

Ükspäev tegin ma sellise rumala vea, et ma tõmbasin oma telefoni (ja tahvlisse) uuesti Aliexpressi rakenduse. Saatsin eile härrale kuvatõmmise ühest kardiganist ning sealt tuli konkreetne vastus: Inga, ei!

Täna otsisin ma alist neid täiskasvanute värviraamatuid ja avastanud, et nende hinnad algavad põhimõtteliselt ühest eurost, saatsin taaskord härrale sõnumi.

Ma lisasin veel, et peab õhtul härra telefonist ali rakenduse ära kustutama, et ta ei näeks, mis ma seal korraldanud olen... :D

Ja et te asjast veidi rohkem aimu saaks, siis kui ma selle kardigani pildi saatsin, ütlesin, et mul on pükse vaja osta ja kuna mul endal lube ega autot pole, ei saa ma ka üksi Turku poodidesse minna. Selle peale lubas ta mind täna/homme Skanssi viia ning no veel võtame ette tripi Ikeasse. Ja nii see läheb... :D