Olgu, ma räägin kõik ausalt ära.
Niisiis, esmaspäeval nägi minu toit välja selline:
Nagu ma juba ütlesin, mulle jäeti liha. Ma nokkisin liha kõrvalt välja kartuli ja tükeldasin juurde värsket kraami, tulemus tuli väga maitsev. Ainult et mingi kerge kaste (külm) oleks võinud veel kõrval olla.
Teisipäevane toit:
Makaronid juurikatega ja külm kaste.
Ma sõingi seda vist ainult ühe portsjoni, kuna need makaronid on tehtud tuubiketšupiga, mis mu meelest oli ülerõve ja rikkus kogu toidu ära. Ma kirjutasin tomatipastadest ka eelmises postituses ning kirjutasin sinna, et eks näis, kas härrale need makaronid maitsevad või pean uue toidu tegema. Härra sõi ära ja küsisin siis, ta ütles, et pole viga, täitsa söödav oli. Sest just seda iga naine oma toidu kohta ju kuulda tahabki. :D
Teisipäeva õhtul tegin filmi kõrvale kukleid. Tegelikult ma tahtsin teha juustu-singi kringlit, aga meil polnud muna ja kumbki meist ei viitsinud Siwasse joosta, seega võtsin sügavkülmast kuklid.
Härra omadesse panin vaid küüslauku ja juustu, kuna ta muud ei soovinud. Enda omadesse panin lisaks juustule ja küüslaugule veel hapukurki ja šampinjone.
Jah, ma tean, et pildi peal need näevad suht rõvedad välja, aga maitse oli väga hea. :D
Ja edasi tuleb blank... Okei, tegelt kolmapäeva õhtul ma panin kanapojad ahju (mingid kanatooted on siin nimetusega Kananpojan), olid teised mingid vürtsikad kanakoivad ja lasin härral järgmine päev makaronidega neid kaasa võtta. Tegin neid piisavalt, et neid saaks ka järgmine päev süüa.
Ehk siis kolmapäev:
Nagu juba öeldud, härra sõi (terve päeva) makarone ja kana. Mina sõin tööjuures mingit.. ee.. oli vist kartul ja sink kuubikuteks lõigatud ja koos sibulaga praetud, kõrvale kurki-tomatit.
Õhtuks tõusis mul juba palavik (37,5) ja rohkem ma ei söönud, kuna lisaks palavikule oli kurk megavalus, meenutas angiini-aegu *ptui-ptui-ptui*
Neljapäeval tõusin palaviku, kurguvalu ja köhaga. Hommikust ei söönud. Lõunat ei söönud, kuna lapse lõunaune ajal (11-15.30) vedelesin diivanil ja ootasin surma. Vahepeal kraadisin end, 37,9. Mõtlesin, surm ei ole kaugel ja piinad lõppevad (vabandage mulle minu must huumor). Pool neli sain koju, kuna otsustati, et surev lapsehoidja ei ole hea lapsehoidja. Kuskil viie ajal tegin mannavahtu, kuna energiat ei olnud üldse ja kõht hakkas ka tühjaks minema (alles nüüd, viimati sõin umbes 28h tagasi). Söödud, viskasin pikali ja oh imet- hakkas täitsa inimese tunne tulema. Enne magama jäämist kraadisin uuesti, palavikku polnud.
Reedel (täna) ärkasin, suht sant tunne oli. Kraadisin, palavikku pole. Kas tõesti on ta lõpuks mind maha jätnud?! Siiski, siiski, kõri on siiani röga täis, see moonutab häält ka päris korralikult. Vahepeal lööb vist mingi nohu ka välja, aga õnneks *ptui-ptui-ptui* mitte palju.
Toidust rääkides, siis sõin mannavahtu jälle. Seda on hea süüa, kuna kui kurk valus on, siis ikka ei söö küll kana ega midagi rasket. Mannavaht seevastu on aga hea kerge neelata, eriti kui koos piimaga seda süüa.
Kui härra koju tuleb, lähme poodi. Õhtusöögiks plaan valmistada keedukartulit, ahjukana ja kõrvale mingi kerge värske salat. Jah, ma tean, et täna on siiski eksperimendi viimane päev ja peaks lihavaba toitu sööma, kuid ise ma ilmselt kana nii kui nii ei söö (praegu vähemalt ei isuta kohe üldse), samas aga kui ma mõtlen keedukartuli ja värske salati peale... mmmm...
Kokkuvõtteks ma tegelikult võin vist öelda, et minu puhul (praegu vähemalt) oli see eksperiment suht ette nähtud ebaõnnestuma. Ma võtsin ette eksperimendi just sel nädalal, mil mul olid kõik oad-kikerherned(ok, neid tegelikult on veel kapis peotäis, kuid neid peab eelnevalt leotama)-läätsed otsa saanud. Olgu, tegelikult viimased oad kasutasin nädala alguses ära.
Tahtsin seda eksperimenti teha just põhjusel, et proovida uusi retsepte. Mulle meeldib köögis eksperimenteerida ning kuna ma viimasel ajal olen enda jaoks avastanudki kikerherned ja läätsed, siis ma usun, et neist võib vägagi maitsvaid roogi valmistada. Selle jaoks peavad nad sul lihtsalt olemas olema. :D Aa, mainin veel juurde, et nädala sees me eriti poes ei käi ja poeskäik oligi planeeritud reedele (tänasele), seega jah, vot, kuidas asjad kokku langesid. :D
Ma lihtsalt pean veel mainima, et kui ma nüüd haigeks jäin, siis härra ei suutnud jätta torkimata, et "vot, mis juhtub, kui sööd ilma lihata toite" :D
Ma usun, et edaspidi ma selliseid eksperimente ei tee. Ma olen nüüd Soomes elamise ajal ennegi teinud täiesti lihavabasid toite (ükskord tegin kartulivormi ja hakkliha asemel olid kikerherned, nämm..). Ma võin neid ka edaspidi teha, kuid mitte nii, et mingil kindlal ajaperioodil teengi vaid lihavabu toite. Mulle paneb see pinge peale, kui mul on "ette kirjutatud", mida ma tohin süüa teha ja mida mitte. Seega, köögis eksperimenteerin ma edaspidigi, kuid mitte selliste väljakutsetega. :)
No comments:
Post a Comment