Taaskord, ega mul midagi tarka ega tähtsat öelda pole, ma lihtsalt mõtlesin paar rida kirja panna. Nimelt on hetkel selline seis, et laps juba magab (ilmselgelt liiga vara), aga lasteaeda minekuks on kell veel vähe, seega tekkis mul üks 20 minutit vaba aega (enne mitmetunnist "lõunat").
Tavaliselt on esimene pool mu nn tööpäevast selline, et saan lapse, vajadusel annan talle süüa, siis mängime ja üritan teda kella 12ni üleval hoida. Enamasti see mul ka õnnestub (jätame välja need korrad, mil ma teda nn vägisi üleval hoian kuskil tunnike-poolteist). Laps magama pandud, panen riidesse ja jalutame lasteaeda ja siis hakkab mu pikk lõunapaus.
Täna oli aga teisiti. Laps ärkas kell seitse. Kui ma tulin, oli ta juba söönud. Enne kümmet põrutas ema minema ja jäime kahekesi. Laps oli väga viril, mõtlesin, et ma oleks ka, kui mul selline nohu oleks. Muidu ta sülelaps ei ole, aga täna ei saanud teda absoluutselt maha panna, kohe hakkas südamest röökima. Noh, hoidsin teda siis süles ja palvetasin, et see tunnike kiiremini läheks ja saaksin ta lõunaunne panna, kuna üsna pea selgus, et just seda ta tahabki. Teate, mis mulle vihjeid andis? See, et ta mul süles magama jäi. Enne poolt kahtteist. Päris hea vihje oli.
Andsin alla ja panin (magava) lapse riidesse. Ma olin alati arvanud, et raske on panna riidesse last, kes vastu puikleb, aga täna avastasin, et ega sülti last ka kerge riidesse panna pole, ühest äärmusest teise.
Nüüd ma istun ja ootan, et veel kümme minutit mööduks, et saaks jalutama minna. Samal ajal mõtisklen, kui kaua laps magab, kui ta piima pole saanud. Tavaliselt enne und annan ikka, aga täna ei hakanud magavale lapsele seda vägisi suhu suruma. Panin pudeli termoskotti ja võtan kaasa, kui lähme. Kui ärkab, on hea kohe anda ja ehk jääb siis uuesti magama.
Selline update praegu. Ma tegelt lubasin sõbrannale, et teen ühe postituse, aga ma pole ikka veel jõudnud ja ma ei tea, kas ma enam viitsin seda teha, aga eks see selgub juba hiljem. :)
No comments:
Post a Comment