Ja siit minu küsimus- kus on minu kingid? Eile oli mu teine sünnipäev, ootasin kaarte kirjaga "Palju õnne ellujäämise puhul!"
Kui aga asjast rääkida, siis päris mitu aastat tagasi, kui ma veel põhikooli esimeses pooles õppisin, käisime ühe sõbrannaga rannas jää peal nn uisutamas. Päris pikalt olime erinevate kohtade peal seda teinud, kui jõudsime kirpu. See on üks koht Vana-Pärnu rannast edasi. Seal on väga sügav vesi ning voolukoht. Te vist aimate, kuhu ma sellega jõuan?
Igatahes jah, me vajusime seal läbi jää. Ma mäletan seda veel väga hästi- meil olid mõned meetrid vahet, kuid me vajusime täpselt samal ajal läbi. Hakkasime karjuma (obviously) ja üritasime end tagasi jää peale tõmmata, kuid tulutult. Mõne hetke (ma päriselt ei mäleta, kui kaua me jääaukudes sulistasime, kuid kui loogiliselt mõelda, siis mitte just kuigi kaua) pärast jooksis kohale meie kisa kuulnud meesterahvas, kes juhtus seal oma koera jalutama. Ja ma ausõna ei tea, mida ma oleks teinud, kui ta seal poleks olnud (ei tea jah, mis me teinud oleks..)
Ta juhendas meid, et me ei rahmeldaks vaid vaikselt kõhuli jää peale end tõmbaks (lükkaks?) ja kui selle saavutanud olime, et me siis püsti ei tõuseks vaid kõhuli kaldale läheks.
Õnneks oli ta autoga ning pani meid tagaistmele ja küsis aadressi. Sõbranna ütles enda oma. Mul millegipärast on väga hästi veel meeles, lausa silme ees selline pilt, et mul oli just Lotte helkur ja see oli täiesti jääs. Lisaks muule jäi see veel auto ukse vahele. :D Ja veel mäletan ma sellest sõidust seda, et sõbranna oli endale just jõuludeks (polnud ühte kuudki veel möödas) uue telefoni saanud vanematelt ja kui me autosse istusime, hakkasin mina kohe end soojendama (ikka hingad käte peale, et sooja saada jms), aga sõbranna võttis oma mütsi peast (see oli kuivaks jäänud, pead ei läinud vee alla), telefonil aku välja ja hakkas oma telefoni soojendama. Me selle mehega korrutasime, et las see telefon olla, su vanematel pole sellest mingit kasu, kui sind enam pole, kuid ta soojendas seda edasi ja korrutas (vist isegi pisarsilmil), et ta vanemad löövad ta maha, kui telefon katki läheb.
Meesterahvas viis meid sõbranna juurde, kus tolle ema meid kohe sisse viis. Sõbranna vanaema oli ka seal, üks neist tegi kohe sauna tule ja jäätunud riided seljast saadud, pandi meid sinna sulama. Muide, kui sõbranna ema oli meid tuppa aidanud, läks ta kohe välja tagasi, et seda meest tänada, kuid ta oli juba läinud. Me ei tea siiani, kes ta oli ja keegi meist pole teda veel tänanud ka selle teo eest.
Ülejäänud õhtu oli juba küllaltki hea, mängisime neljakesi Monopoly ja jutustasime. Ma veetsin öö seal.
Ja seoses sellega, ma pidin muidugi oma emale teavitama, et ma sõbranna juurde ööseks jään. Helistasin nende telefonilt oma emale (sest mu enda oma ei töötanud peale suplust) ja küsisin, kas ma võin sõbranna juurde ööseks jääda (mu ema teadis teda). Ema küsis kohe, et miks ma enda telefonilt ei helistanud. Ma vastasin, et see kukkus vette ja läks katki :D. Ema tahtis seepeale sõbranna emaga rääkida ning too siis rääkis mu emale, mis oli juhtunud.
Kui mu ema seda lugu kellelegi räägib, siis alati nii, et ma ütlesin, et telefon kukkus vette, aga jätsin mainimata, et koos minuga. :D
No comments:
Post a Comment