Tuesday, January 10, 2017

Dream Destination

See postitus on kirjutatud inspireerituna ühest 30-day-challenge punktist. Täpselt ei mäleta ja hetkel ei viitsi vaadata ka, aga oli umbes et 5 kohta, kuhu tahaksid reisida vms. Mina teile viite kohta ei kirjuta, kirjutan ühe. Selle eest tahan ma sinna VÄGA minna.

Ma arvan, et enamusel meist on mingi koht, mida nad külastada tahaksid. Kes tahab lähemale reisida, kes kaugemale. Enamasti on nii, et inimesed tahavad minna kuskile soojale maale kõrvetavat päikest nautima. Mina ei taha. Mina tahan minna kohta, kus inimesed räägivad igapäevaselt ilmast (chit-chat), kuid kui vihma sadama hakkab, siis tuleb see üllatusena. Ja vihma sajab seal palju. Kui te siiani veel aru pole saanud, siis annan ühe vihje veel. Mulle maitseb tee piimaga ning nemad joovad seal seda pidevalt.*

Õige- ma räägin Inglismaast. Noh, ja kui veidi täpsustada, siis minu unistuste sihtkoht on London. 


Mul alguses ei olnud mingeid erilisi "tundeid" selle koha vastu, kuid need tekitas minu põhikooli ja gümnaasiumi inglise keele õpetaja. Ta võttis väga palju nn kavaväliseid teemasid ning tavaline asi oli see, et me pidime pähe õppima mingeid luuletusi või tegema lühikokkuvõtteid (ja neid peast jutustama) millegi teemavälise kohta. Noh, mitte päris teemavälise, aga võtsime õpikust mingi teema ja sellega seoses õpetaja rääkis meile muud huvitavat (või vähem huvitavat) juurde ja lasi selle kohta mingeid harjutusi teha jne. Näiteks ükskord pidime valima mingi endale meelepärase loo. Üks valis Robbie Williamsi Angels'i ja meile lasti seda lugu ja õpetaja andis meile selle loo refrääni sõnad nii, et seal olid tühjad lüngad ja me pidime need kuulamise järgi ära täitma. No ja Shakespeari To be or not to be (pool) monoloogi on mul endiselt peas.

Pluss juurde aitas ilmselt ka see, et gümnaasiumis oli mul üks valikainetest Briti ajalugu ja kultuur ning no loogiliselt oli ka seal Londonit veidi sees, kuid selleks ajaks oli pisik minusse juba süstitud. 

Nüüd ma ei jõua ära oodata, millal ma saan sinna minna ja oma silmaga asja üle vaadata. Noh, muidugi põhilised asjad nagu London Eye ja Big Ben ja tahaks korra oma jalaga London Bridge ka ületada, aga veel huvitavad mind erinevad muuseumid, mida on seal palju. Ja kas teadsite, et väga paljud neist on tasuta? 

Muuseumite kohta veel nii palju, et kui enamus tahavad näha selliseid vaatamisväärsusi nagu ongi Big Ben ja tahavad sõita kuulsate Londoni double-deckeritega (hop-on-hop-off bussid), siis mina (ja härra) veedaksime väga hea meelega mitu päeva muuseumites. Minu meelest on äärmiselt huvitav tutvuda koha ajalooga näiteks. 

Mõned tasuta muuseumitest: Briti muuseum, National Gallery, Tate Modern, riiklik portreemuuseum, loodusmuuseum jne. Uurisin veidi ja selgus, et tasuta on siiski püsinäitused, kuid need on siiski piisavalt mahukad ja huvitavad, et kui just väga suurt tungi pole, siis ei pea lisanäituste eest juurde maksma ega neid külastama. 

Lisaks tahaks külastada ka Borough Market'it, kuhu tasub minna, kui tahad midagi näksimiseks, produkte toiduvalmistamiseks või kui on soovi lihtsalt uudistama minna. 

Samas on London selline koht, kus on kõik väga kallis (vähemalt turistidele, ilmselgelt :D), seega peaks selle jaoks veidi rohkem raha korjama ja väga palju maad uurida. Jah, transpordivõimalused on seal head, seega miks ka mitte ööbida kuskil kesklinnast eemal asuva perekese juures, näiteks. Noh, tegelikult ma vaatasin praegu, panin näiteks et kui me läheksime kahekesi minu sünnipäevaks Londonisse, siis (8ks ööks) tuba hotellis läheks maksma 345eur, see oli kõige odavam. Ei midagi luksuslikku, kaheinimesevoodi, tv, vannituba dušiga. Samas kui ma vaatasin kodumajutusi või apartmente, siis need olid alates 1400eur, niiet oleneb täitsa, kui luksuslikult sa seal magada tahad. :D Samas need kõik olid booking.com-is, mujalt ma ei vaadanud, tegin vaid kiire googelduse. 

Ohjah, härra lubas min suvi 2017 sinna viia, eks see näha ole, kas ka lähme. :P

*Piima tee sisse panid esimesena ilmselt tiibetlased, kuid kui seda küsida, siis enamus ilmselt vastaksid, et inglased.

No comments:

Post a Comment