Friday, January 27, 2017

Nädal aega Soomes

Eile õhtul istusime härraga ja mõtlesime, et meil sai täis esimene nädal Soomes ja näete- saime hakkama, polegi veel Eestisse tagasi läinud. Aga kuidas meil on läinud?

Noh, härra sai siin töö hoopis teisest valdkonnast. Kui ta enne oli nõrkvoolu tehnik, siis nüüd töötab ta metallitehases. Ja ma ütlen ausalt, et ta igapäevane eesmärk on vist enda vigastamine, noh, ei midagi erilist, aga eile näiteks saatis mulle pildi, kuidas tal "sõrmest tükk väljas on". Nii hull see tegelikult ei olnud, väikesel sõrmel oli suur nahatükk pealt ära vaid, aga verine pilt sellest oli kole küll.

Kuna ta saab valida, mis kell ta tööpäev algab, siis ärkab ta kell neli, viiest hakkab sõitma ja kuuest alustab tööga, tööpäev lõppeb pool kolm ja tunnike hiljem on ta juba kodus. Täna ärkasime kell üheksa ja naersin, et näed, sai viis tundi kauem magada kui tavaliselt.

Aga kuidas läheb siin minul? Noh, ütleme nii, et kui mu pere ka veel siin oleks, siis oleks ideaalne. Kasutan võimalust, et mu täditütar on ilutegija ning pakub mulle kõiki oma teenuseid tasuta. Nii sain ma endale näiteks volüüm ripsmepikendused. Oleks ma pidanud nende eest maksma, poleks ma omale isegi mitte klassikalisi pannud. Teate, palju maksab keskmiselt Soomes ilusalongis volüümide paigaldus? 110 eurot. Vot siis, kuhu rikaste riiki me sattunud oleme.

Töö on mul ka lihtne, pean ühte väikest marakratti vaatama. Ausalt, nagu puhkus. See preili jonnib nii vähe ning enamasti ka põhjusega. Enamasti vaatan ma peaaegu terve päeva Mašat ja karu. :D Nad vaatavad seda Netflixist ja seal on neid ei rohkem ega vähem kui 12 osa. Mis arvate, on mul need juba peas? Kindel see! Eile käisin seal ja täditütar oli seekord youtubest pannud ja olid uued osad. :D

Korter on meil ka enam-vähem valmis. Nipet-näpet oleks veel vaja, aga nendega pole kiiret ja seni saab ka ilma hakkama.

Söögi poole pealt nii palju, et Soome tulles otsustasin ma, et hakkan ise süüa tegema. Mis perenaine see muidu on, kes süüa ei tee, eks. Noh jah, esimest korda kui poodi läksime, lendasid (härra ja ta venna poolt) korvi kohe mingid kanapojad. Okei, okei, mingid kanapallid (kus peal on kirjas kananpojan). Nii palju siis sellest, et poolfabrikaate ei osta.

Kui see välja jätta, siis on nädal edukalt läinud. Esimese nädala poole me toitusimegi vist enamasti makaronisalatist. :D Täditütre mehel oli sünnipäev ja toitu tehti liiga palju. Edaspidi tegin aga ise kodus süüa. Poest ostsin kohe kana ja hakkliha nii, et arvestasin osa sellest sügavkülma. Vahepeal tegin makaronivormi, mida jätkus päris mitmeks päevaks*, esimesest korda tegin kohe makaroni juurikatega ja kõrvale ahjukana, ja okei, ühe korra tegime sügavkülmutatud friikaid ka. :D Ja sügavkülmas on mul veel hakkliha ja kana järgi.

Täna on mul plaanis teha võileivatorti, aga seda vaid seetõttu, et meil on kolm hapukoort kaasa ostetud ja me pole ühtki ära kasutanud, kuupäev on 1.02. Üks leiab täna kasutust, aga mida ma teen ülejäänud kahega? Ei tea veel. Ehk mingit külma kastet või midagi, vaatab veel.

Lisaks võileivatordile peaksin muidugi veel midagi tegema, kuna see peab seisma (ideaalis võiks öö ka külmas olla), aga härra on nii kärsitu, et tahab seda juba täna süüa.

Ma ei tea, kas mul on midagi lisamata jäänud, aga pähe küll ei tule. Eks ma siis hoian teid siinse eluga kursis. :)


*Leppisime härraga kokku, et mina teen süüa ja tema peseb nõud, nagu ikka. Selle peale ta pahandas, et ma teen sohki. Mina teen süüa mitmeks päevaks, seega iga päev ei pea kokkama, aga tema peab nõusid pesema iga päev. :D

No comments:

Post a Comment