Talverõõmud

Jah, praegu on küll lumi maas, kuid seda on õige vähe, minu meelest vähemalt. Aga kui veidi aega tagasi maa paksu lumevaibaga kaetud oli, käisime me härraga talverõõme nautimas- kelgutamas. Ja mitte lihtsalt kelgutamas, vaid soome kelguga. Vot see oli lõbus. Minu meelest on soome kelk üldse nii lahe asi ja mul on äärmiselt hea meel, et meil see olemas on ja endiselt alles ning siiani sõidukõlblik.

Ma jäädvustasin ka selle päeva, kuid seda ei kannata videoks kutsuda, kuna seal lihtsalt klipid ja pildid ruttu kokku klopsitud, et oleks olemas.

Mu ema küsis selle kohta, kas härra üldse püsti ei seisnud. :D

Teist korda käisime ka kelgutamas, kuid siis oli juba sula ning soome kelguga polnud enam nii hea sõita. Tähendab, ei saanudki sõita, kuna nii kui natuke sõita üritasid, tungisid need terad allesjäänud lumekihist läbi ning kelk edasi ei liikunud. 

Ma praegu vaatasin, et teisest korrast mul härra arvutis pilte polegi, seega peate uskuma minu sõnu, et olime mina, ema, härra, mu vend ja teise venna tütar. 

Nii palju ka veel, et kui nüüd külmad ilmad tulid, siis härra soetas endale suusapüksid, seega tal ei ole detsembri teisel poolel vastuargumente, kui ma teda uisukale vedama hakkan. Win-win, ma ütleks!

Teisalt aga, ta tahab mind lumelauaga sõitma viia, aga ma usun, et esialgne hirm kaob, kui me juba poole protsessi peal oleme ja ehk hakkab see mulle isegi meeldima. :)