Inglipuu

Ma tahan kirjutada millestki, mis mind ja ka härrat hämmastama pani- Maxima inglipuu.

Sattusime härraga ükspäev Maximasse ning nägime seal inglipuud. Mõtlesime, et ehk mahutame sellesse aastasse veel ühe heateo. Puu peal oli kokku neli soovi. Vaatasime esimest- liumägi, okei, vaatame veel- tahvelarvuti. Ee, okei, järgmine oli ka tahvelarvuti ja neljas oli 500GB väline kõvaketas arvutile. Ee, olgu siis, see aasta oleme vist piisavalt heategusid teinud, inglipuu lastest ei saanud meie poolt keegi midagi.

Ma ausalt jäin sõnatuks. Ma mõtlesin, et sealt vaatavad vastu sellised soovid nagu mõmmi ja puldiauto ja võib-olla värviraamat ja no sellised asjad, mida mina kunagi oleks tahtnud saada. Hiljem ma muidugi vaatasin ühel ka vanust, 16-aastane oli. Noh, okei, sellises vanuses vast tõesti.

See peaks vist nii toimima, et piirkonna sotsiaaltöötaja annab Maximale edasi nende laste kingisoovid, kelle perel pole võimalik neile kinki teha? No ma ei tea, selle järgi ma ütleks, et ma olen ka puudustkannatavast perekonnast ja ma tahan ka tahvelarvutit. Olen küll 20-aastane, aga enda ema jaoks olen endiselt laps, ja laps on laps. :D

Ega mul väga midagi lisada polegi enam, jään endiselt hämmeldusega sellele mõtlema. Aga nii palju vähemalt, et kelle soove poekülastajad ei täida, neile ostab nende soovitud kingid Maxima, seegi hea. Saavad kätte oma tahvlid ja välised kõvakettad.