Smuutivaimustus

Ma pole vahepeal mitte kui midagi tarka ära teinud, päriselt. Aga et siin päris vaikus poleks, siis kirjutan smuutidest.

Peale seda, kui tädi mulle hiiglasliku kõrvitsa andis ja me sellest püreesuppi tegime, avastasin ma, et ohhoo, ma saan ju ka smuutisid teha.

Ükspäev poes käies oli säästus kookospiim soodukaga ja see leidis oma tee ostukorvi. Mitu päeva seisis see mul köögis enne, kui ma ta avastasin.

Mis siis ikka, viskasin ühte patta banaanid ja sügavkülma pandud murelid, püreestasin ära ja kookospiim peale, korra segasin veel läbi ja olidki serveerimiseks valmis. Okei, mingit kõva serveerimist ei olnud tegelikult, valasin segu lihtsalt smuutikruusidesse (?) ja jagasin laiali.

Peale seda on mul mingi ma-ei-tea-mis, aga ma olen vist vähemalt korra päevas smuutit teinud. Kui ma härrale viskan sisse jõhvikaid ja mustikaid ja mustsõstraid, siis endale olen teinud ka vaid banaani, mureli ja maitsestamata jogurtiga.

Siit aga läheks edasi selle juurde, et ma pean tunnistama, et ma tavaliselt teengi nii süüa nagu viimasel ajal smuutisid. Noh, enamasti. Tahan teha suppi, siis viskan potti kõik, mis parajasti kappidest leian. Smuutidega on samad lood, blenderisse(?) läheb kõik, mis vähegi leian. Ja no mis poest juurde ostan.

Mul on aga selline tunne, et härra väga palju enam ei taha neid, kui ma tegin täna kurgist, piparmündist ja beebispinatist. Ma ei tea, minu meelest oli maitsev, aga no ma ei hakka talle peale suruma. :D

Homseks ostsin aga vaarikaid ja hästi palju banaani, pluss külmikus ootab kaks liitrit maitsestamata jogurtit, seega läheb suuremaks smuutitamiseks!