Amblikujuttu

Ma ei tea, kas kellelegi tuleb veel üllatusena see, et ma kardan ämblikke. Paaniliselt. Jah, kardan.

Mu vennad on mind aegade algusest saadik (loe: nii kaua kui ma mäletan) nendega terroriseerinud ja mul pole õnnestunud sellest vabaneda. Noh, võiks öelda, et enam nad ei kiusa mind nendega (nii tihti), kuna nad on mõlemad välja kolinud. Ahhaa, I won!

No ja muidugi meie maja kubiseb ämblikest. Ja kuur. Ja teine kuur. Ja aed. Päriselt, nad on kõikjal. Ja nad on suured. Vahepeal, kevade lõpus ja suvel oli üsna tavaline, et härra jõudis koju, nägi põrandal tagurpidi kruusi või klaasi ja teadis, et peab ämbliku välja viima.

No ja siis päev enne härra sünnipäeva mõtlesin hommikul, et keedan kartuli ära, sest vend tuleb õhtul ja siis hea salatit tegema hakata, kartul jahtunud. Hakkasin kõrgema pinna pealt (enda peast kõrgemal) üht suurt kaussi võtma ja see lendas otsejoones kraanikaussi (kohavalik oli random, ma lihtsalt viskasin selle). No ja sinna juurde käis korralik naiselik karjatus. Sedasi tervitasin ma Peetrikest (meil on emaga inside joke, kutsume ämblikke nimepidi). 

Ma panin otsejoones ülesse (elan teisel korrusel) ja jäin ootama, et ema mu karjatuse peale ärkaks. Tal oli nimelt öine vahetus seljataga ja oli alles hommik. Mingi ime läbi seda aga ei toimunud.

Ma pean tunnistama, et ma eriti hoolikalt seda ämblikku esimesel korral ei uurinud, aga hiljem alla minnes pidin püksi tegema, sest ta oli HIIGLASLIK. Päriselt ka. Süsimust ja ülisuur.

Ma jätsin asja sinnapaika (loe: käisin seda mingi kümme korda piilumas) ja läksin vennale vastu.

Mõned tunnid hiljem helistas ema, kellele ma teatasin, et minust jäi kraanikaussi Peetrike. Ema läks uurima ja teatas, et ämblik on eemaldatud ja ma võin koju minna. :D

Nüüd ma väldin sealt ülevalt asjade võtmist. Kui keegi mulle neid ei anna, siis ma saan ka ilma hakkama.

Sellega seoses, ma tellisin alist kleepse. Üks oli mingi kass, kelle panin wc tule lüliti juurde. Ja IGA KORD, kui ma wc tuld põlema panema hakkan, ma ehmatan. Ma tean, et seal on see kuradima kleeps, aga ma ikka ehmatan, kuna ma silmanurgast näen midagi musta ja ämblikud on tavaliselt musta värvi.