Füsioteraapiast

Ma ilmselt olen siin hädaldanud, et vaevlen seljavalude käes (ja istusin sellega kuu aega haiguslehel). No ja siis sain diagnoosiks skolioosi ja et selg on liiga nõgus ning saatekirja taastusravisse.

Kui olin omale kõik üheksa aega kokku leppinud (8 füsioteraapiat + 1 mingi vesivoodimassaaž), ei julgenud ma oma liinijuhi jutule minna, sest noh, ajad sain kas hommikuks või poole viieks-viieks. Tööpäev kestab mul aga poole viieni ja füsioteraapia toimub ristikul, niiet noh, jah.

Sellest vesivoodimassaažist aga nii palju, et maksis üks kord vist 3.50 ja kestab ehk 20 minutit. Oli vist, aga võin ka valetada. No ja ma ei saanud aru, et see midagi hullult paremaks oleks teinud, ainuke asi oligi see, et ma olin just haigeks jäänud (külmetus) ja selle pika lebotamise tagajärjel läks mul nina kinni ning see omakorda tegi enesetunde halvemaks. No ja palavik tõusis mul ka 38,5ni seal, seega selle kohta pole ilmselt minu käest mõtet objektiivset tagasisidet oodata.

Tulles aga füsioteraapia juurde, siis enne esimest korda põdesin küll veidi. Jep, mitte küll palju, aga veidi ikka. Noh, ikkagi võõras inimene ja võimlemine ja mis seal salata, põdesin veidi seda, et olen vormist väljas ja füüsiliselt absoluutselt mitte aktiivne, et mis harjutusi mind seal tegema pannakse.

Tegelikult aga kutsus mind sisse üks tore noormees. Ta tutvustas end ja rääkis lühidalt, mis me tegema hakkame. No ja siis küsis minu arvamust selle kohta, miks mul selg valutab ja avaldas ka enda arvamust. Vähemalt ei ole ma ainuke, kelle arvates mu selg ei valuta skolioosi tõttu. Nimelt hakkasid seljavalud peale seda, kui olin seljale külma saanud ja siis oli seal ka mingi põletik. Noh ja nüüd olen pikalt selga valutanud ja uuesti haiguslehele jäädes selgus, et jah, skolioos on ja ilmselt selle pärast ka valud.

Aa, seda ütles ka, et aasta aega seljavalude käes vaevelda pole okei. :D

No ja siis ta küsis veel igasuguseid küsimusi, vaatas, kui palju ma saan painutada ette, külgedele ja taha ning suht palju asju pani arvutisse kirja.

Esimesel korral näitas ette mulle mõned harjutused, mida oleks hea teha ning printis need mulle välja ja ütles kord päevas need läbi teha.

Harjutused iseenesest ei ole rasked. Kohapeal neid läbi tehes ta ütleb, kui midagi valesti teed ja ka parandab, et kodus kindlasti õigesti teeksid.

Täna tagasi minnes lasi mul veelkord need harjutused läbi teha ja lasi veel mõned teha. Ta koguaeg küsib ka, et kas on valus ja kuidas tundub jne. Kui ma vastasin peaaegu iga harjutuse ajal, et on pigem kerge harjutus, siis lõpuks ta lihtsalt ütles, et ma olen nende harjutuste jaoks liiga tugev ja peab raskused külge panema või midagi. Haha, ma juba kujutasin elavalt ette, kuidas olen selili ja pean vastaskätt ja vastasjalga üles tõstma, samal ajal ripuvad otstes raskused. :D

Aa, ja no kuna ma olen inimene, kes ei pääse feilimata, siis esimest korda ma käisin seal nii, et kohapeal avastasin, et mu sokid on karvased. Musta värvi sokid ja heleda karvaga kass ei sobi kokku, lihtsalt ütlen.

Teist korda käies vaatasin eriti hoolikalt üle, et pluus, püksid ega sokid oleks karvased. Ei olnudki, aga pluusil oli imetilluke shokolaadiplekk (enne minekut pakkus ema mulle shokolaadi ja ma ei suutnud keelduda. Ei suutnud ka tahvlit mitte lõpetada). Õnneks oli mul pikk pluus seljas ja sain pleki edukalt "voldikeste" vahele peidetud, aga piinlik oli ikkagi. Ei taha nüüd teadagi, mis järgmine kord on. :D