Ma vedelesin enne voodis ja mõtlesin, kas teha see lobapostitus või mitte, aga nüüd otsustasin selle ära teha, kuna ma sain praegu just ühe ÜLISUURE (ilma liialduseta) ehmatuse. Aga ma alustan päeva algusest.
Täna oli taaskord üks sisutühi päev, tõusin voodist umbes kella ühe ajal ja lasin arvutist muusikat, ise samalajal end Malluka postitustega kurssi viies. Nimelt pole ma tema (ja Briti) postitusi viimasel ajal lugenud, vaid siis, kui need mul newsfeedis ette viskavad. Põhjus on rumal, kuid selline ma juba olen- nad muutsid oma blogikujundust ja enam ei saa avatud postitusest järgmisse/eelmisesse minna, vaid pead minema tagasi ja siis sealt valima.
Vahepeal lahistasin pikalt nutta ka, kuna lugesin, kuidas üks koer seoti silla külge ja ta suri ära (muidugi polnud asi nii "lihtne", kuid ma ei hakka teid traumeerima). Sellest mõtlesin ka kirjutada, aga ma ei suudaks end ilmselt vaos hoida ja sellest oleks tulnud üks sõimupostitus sellele inimesele, kes vaesele loomale nii tegi.
Ema tuli koju kuskil nelja ajal ning ma asusin köögitoimkonda. Magustoitu tehes (küpsisetort) limpsisin lõpus lusika šokolaadist puhtaks ja mõistsin siis, et see oli mu päeva esimene toidukord (mida ei saa isegi nii nimetada).
Härra jõudis koju umbes kella viie ajal ning ma vabastasin arvuti tema jaoks.. ja läksin magama. Mis sest, et öösel olin kuskil 10h maganud. Üheksa ajal ärkasin siiski, sõin veidi küpsisetorti, et endast märku andvat kõhtu vaigistada ja läksin uuesti voodisse, kuid magama pole ma siiani jäänud. Tüüpiline minu puhul.
Vedelesin voodis ja lugesin Briti blogi üle pika aja ning mõtlesin, kas minna võikut tegema või mitte. Ma unistasin siin vahepeal viinamarjadest ja sinihallitusjuustust (kuradi vend!), aga kuna sellisel kellaajal neid kuskilt saada pole, siis otsustasin siiski võikude kasuks. Ja see oli viga.
Istusin köögis laua taga ja olin just võiku lõpetanud ning vaatasin Briti vlogi, kui nägin, et teadmata kohast jooksis (põrandal) välja tarantel (ilmselgelt, eks) ja otse laua poole! Kui ta oli laua alla kadunud (seal on üks kast, selle taha), hakkasin käbedalt toidukraami ära panema, et ruttu köögist põgeneda. Mul kukkus isegi võitopsi kaas maha, LAUA ALLA, seega ärge imestage, kui ma ütlen, et minust see sinna jäi ka.
Praegu olen jälle ohutult voodis härra kaisus ja ilmselgelt on nüüd ka viimane uneraas pühitud, seega jätkan Briti blogi lugemisega.
No comments:
Post a Comment