Siit ja sealt

Ma olen ilmselgelt liiga kaua kodus istunud. Aru sain ma sellest siis, kui mu pisike, kes enamasti minu ümber tiirleb, jooksis hoopis suure hurraaga härra juurde ja sinna ka jäi.

 

Also, ma olen pidevalt moose-kompotte vaaritanud, teadmata, kas keegi neid üldse sööbki. Ma saatsin vennaga pealinna päris mitu purki, pluss täna tegin pannkooke, aga kõik moosid, mis olid, olid juba keldrisse viidud ja pannkookide peale polnud midagi panna. Ja mida teeb Inga sellises olukorras? Keedab kolm purki moosi- "kohe söömiseks"! 

Kõik keldris tehtud pildid on härra tehtud, kuna mina oma jalga sinna ämblikupessa ei tõsta!!

Aa, kui mu vend Pärnus käis, tahtsin sellest ka kirjutada, aga ilmselgelt taaskord unustasin. Nimelt ta käis Itaalias. Noh, seda ma ei hakka ümber jutustama, kuna mina ise seal ei käinud ja siis ma ju jagaks võõraid reisikogemusi, küll aga võin ma rääkida sellest, mis toimus Pärnus, kui ta siin oli.

Alustan sellest, et päev enne tulekut tegime videokõne, kus ta jagas muljeid ja demonstreeris kaasatoodud suveniire. Ma pean mainima, et vaadates pilte, mis ta kohapeal sotsiaalmeediasse postitas ja neid suveniire, siis jube palju oli kujutatud meheau. Mõned suveniiridki olid sellega ja seetõttu ütlesin ma talle, et kui ta toob mulle kaelakee või käevõru, kus küljes tilbendab noks, siis ma saan kurjaks. Joppas mul ja noksi ma ei saanud, sain hoopis sinise kaelakee koos ripatsitega (Neitsi Maarja? ja rist). Ta pidi veel eraldi ära mainima, et seisis pikalt järjekorras, et see püha vee seest läbi kasta. Tegelikult ta jõi seda, vöäkk. But hey, nüüd mul on vähemalt Itaaliast pärit kaelakee, mis on käinud pühas vees ja millel polegi noksi ripatsit!

Kui rääkida suveniiridest, siis võib vist kokkuvõtvalt öelda, et ta tõi nokusid ja "I ♥ ROMA"-sid. Ma kannan praegugi särki, millel selline kiri. Tegelikult oli see särk küll mõeldud härrale, aga vend teadis juba seda Pärnu tuues, et härra seda never kandma ei hakka. Ja olgem ausad- me kõik teadsime, et mina hakkan seda kandma. Alguses arvasin küll, et öösärgina, kuid täna olen päev läbi sellega ringi jooksnud. Mis puutub aga sellesse "I ♥ ROMA"-sse, siis ma ütlesin vennale, et ma sain vihjest aru. Umbes et ta kingib kõigile sellise tekstiga asju, et ikka kindel olla, et inimesed teda armastavad (Roman-> Roma).

Kui ta Itaalias oli, ütlesin ma talle, et ta mingit maiustust või midagi söödavat ka ikka tooks. Selle peale vastas ta, et seal pole midagi sellist, kuid midagi ta meile siiski tõi.

 Alguses pidime meiegi mõistatama, mis see on, aga siis ema arvas ära, et vend tõi meile söömiseks kaktust. Maitse poolest pidi olema nagu õun. No ma ei tea, kivine oli. :D Õuna minu meelest ei meenutanud, aga magus oli küll. 

Kiire googeldamine väitis, et just niimoodi need seal kasvavadki.

Ainult üks asi veel seoses venna Itaalia tripiga, I promise!!! Nimelt ostis ta endale cap-i, millel peal kirjas "ROMA". Jälle see Roman-> Roma, aga ma alguses naersin kõvasti selle peale, päriselt ka.

 Tulles tagasi oleviku Pärnu, siis täna ma kukkusin diivanilt maha, ja selja peale. *ootab, kuni naermine lakkab* Naljakas hakkas kohe, kui pisarad alla surutud sain. Lugu ise oli selline, et vaatasime härraga Fear the Walking Dead-i. Episood sai läbi ja härra hakkas tõusma, et järgmist peale panna, aga ta tõusis kuidagi nii, et ma prantsatasin põrandale. Ja ma lebasingi seal mõnda aega. Ma isegi ütlesin, et ta mulle padja tooks, kuna lubasin põrandalt edasi vaadata. Lõpuks ma siiski sain kuidagi koos härra abiga püsti, aga no jumal, kui valus see oli. Ma rääkisin emale ka seda, siis ta ütles umbes midagi sellist: "Ma soovitasin sulle ravivõimlemist, see ei tähenda, et sa kohe kukkuma pead!" ... ha. ha.

Aga kuna kell on südaöö läbi ja ma pean homme arstile minema ja ütlema, et mul pole endiselt paremaks läinud, siis tõmban siin otsad kokku.