Seoses selle "kingitus võiks mahtuda ümbrikusse" teemaga jäin ma mõtlema sellele, et kui juba kinkida raha, siis kui palju. Või kui on näiteks koolilõpetaja, et siis kas üldse midagi peale lillede kinkida.
Näiteks kui on minek pulma. Keegi kuskil isegi ütles, et kui vähemalt sada euri pole ümbrikusse panna, siis ärgu üldse hakaku tulemagi. Nagu, päriselt? Kas ma olen kuskil kivi all elanud? Hea küll, see selleks, ma ei peagi pulmakingitustega kursis olema, kui ma pole üheski pulmas käinud.
Eriti jäi mulle silma teema (õigemini kommentaarid selle teema all) koolilõpetajatest. Seal märkasin kahte arvamust. Esimene oli, et kui inimene lõpetab põhikooli, siis kindlasti peab kinkima lilli ja raha/šokolaadi, kui gümnaasiumi, siis lilli. Ja edasi, kui juba ülikooli lõpetamine, siis kui väga tahad, kingi lilled, aga pole kohustuslik. Umbes, et nii suur inimene juba ja pole vaja üldsegi tähistada.
Teine arvamus oli, et kui inimene lõpetab põhikooli, siis pole vaja midagi kinkida, kuna kõik me (enamus) oleme põhikooli lõpetanud, see on kohustuslik ja see pole mingi suur lõpetamine. (Oluline pole ka see, et see on inimese esimene suurem lõpetamine ning ühtlasi ka kohustusliku poole lõpp). Kui inimene lõpetab gümnaasiumi, siis võib mingid lilled näppu visata ja kui ülikooli ja edasi, siis juba suur pidu teha, sest vot see juba on midagi.
Ma pean ütlema, et ma ei saa kummasti poolest aru. Kas teil on raske inimesele kasvõi lilled kinkida, kui te juba kutsutud olete? Aa, oli ka selline argument, et ei kingita lilli, kuna lõpetajal on ebamugav suure lillekimbuga seal ringi käia. Ma pakun, et sellest vaid ebamugavam oleks see, kui kõigil on suured kimbud käes ja sulle ei kingita ühtegi õit, et sul ebamugav ei oleks.
Siis oli jälle see tore rahateema, et kas ja kui palju kinkida. See muidugi sõltub otseselt inimese enda majanduslikust seisundist, aga oli inimesi, kes ütlesid, et milleks üldse raha kinkida, ja samas ka neid, kelle arvates on mida rohkem, seda uhkem.
Ma ei tea, mulle ja mu vennale on erinevalt kingitud ja me pole kordagi kurtnud. Ehk on asi ka selles, et minu poolest tulgu kasvõi ilma kingita, peaasi, et inimene ise kohale tuleks. Aga vennale näiteks kinkis onu gümnaasiumi lõpetamisel 100 euri. Mainin aga ära, et see ilmselt on meie pere lastele suurim kingitud rahaline kink ning neil oli kokkulepe, et vend läheb ülikooli. :D
Ja muidugi ei saa ma rääkimata jätta sünnipäevateemast. Ma ütleks, et krooni ajal oli lihtne- 25, 50 või 100 krooni, olenevalt sünnipäevalapse vanusest ja sellest, kui lähedased olite. Euro ajal aga? Noh, kui just raha kinkida, siis vastavalt võimalusele katsun mina alla 20 euro mitte kinkida (ja nüüd arvutage see kroonidesse ümber ja võrrelge). Samas, kui ma teen kingi härraga koos ja kingime raha, siis pole mul ka mingi probleem kahepeale 20 eurot kinkida (oleneb muidugi, kellele).
Mis mulle aga silma on jäänud, et viimastel aastatel näiteks pole mina sünnipäevaks eriti lilli saanud. Mõned üksikud õied vaid. Samas kui kunagi sai tihti kingiks ümbriku/šokolaadi ja lilled. Mulle endale meeldib lilli kinkida. Ükskõik mille kõrvale. Ma olen vist väiksest saati kõigile lilli kinkinud. Muidugi sünnipäevaks. Aa, ühe korra siiski ka jõuludeks, aga see oli jõulutäht, seega pole vast hullu. :D
No comments:
Post a Comment