Monday, August 29, 2016

Enne magamaminekut

Ütlen kohe ära, et proovi ma täna ei viinudki. Ma ärkasin poole 12 ajal ja siis oli juba selge, et kella kaheteistkümneks ma sinna ei jõua. Lisaks, ma avastasin, et ilm pole paranenud ja sellise padukaga polnud mul mingit tahtmist kodust välja ronida. Ilm paranes kuskil poole ühe ajal, isegi päike tuli välja.

Midagi tarka ma täna teinud ei ole, käisime emaga ujumas. Noh, enamasti istusime küll erinevates saunades, aga tegin siiski basseinis seljale harjutusi + vesivõimlemist nii palju, kui selg lubas. Vees oli mõnus olla, aga kui pesema ja garderoobi läksin, siis tundsin, kuidas selg valutama hakkas. Ilmselt hakkas hommikuse valuvaigisti mõju üle minema ning ma polnud selga kreemitanud ega ka plaastrit peale pannud, aga selle vea parandasin garderoobis.

Ma mõtlesin ka selle valuvaigisti teema peale, et lähen reedel arsti juurde ja ütlen, et selg on täitsa talutav, kuna olen terve nädala valuvaigistite mõju all olnud ja kui haigusleht lõpetatakse, siis pean ju edaspidi ka neid näost sisse ajama, et tööl käia ja üleüldse kõike teha (apppiii, kui pikk lause :D). Sest taastusravi konsultatsioonile sain ma aja oktoobri lõpuks ja seegi on alles konsultatsioon, siis alles mõeldakse, millist ravi täpselt ja siis pean jälle järjekorras olema, et ravi saada. Vahepeal saangi vaid selga kreemitada, päevaks plaastri peale panna (infolehes oli kirjas, et ei tohi kasutada üle kolme päeva järjest, kui arst pole muud öelnud, ja kui ongi nii öelnud, siis ei tohtinud üle viie-kuue päeva kasutada), ujumas ja massaažis käia, ja see on ka kõik ju. Ma tegin kassivenitusi, kuid need ei teinud sugugi paremaks ja midagi muud ma ise teha ei julge. Ma ei soovi riskida sellega, et teadmatuses teen midagi valesti ja seeläbi läheb selg veel hullemaks.

Okei, las see selg praegu olla, kirjutan lõpetuseks sellest, kuidas ma härralt küsisin oma lemmikuid asju, et kas ta teab. Alguse sai see sellest, et midagi ta ütles minu kohta ja ma ütlesin umbes et vau vähemalt midagigi teab ta minust peale kaheaastast koos oldud aega.

I: Mis mu lemmikvärv on? Ma tean, et sinu lemmik on sinine, mingi oceanic blue jumalteabmistoon.

M: Ma tean küll su lemmikut värvi, see om roosa! Ei.. Kollane.

I: Eiii.

M: Kuule on küll, kui sa viimase viie minuti jooksul muutnud ei ole!

I: *naerab* Okei okei. Mis mu lemmiktoit on? Sinu oma on juustusnitsel.

M: Eiii, mu lemmiktoit on hernesupp!

I: No see on vedel, aga tahke on juustusnitsel :D

M: Su lemmiksöök on see külm supp (mõtles okroškat).

I: Eiii, mul ei ole lemmiksööki. Aga mis mu lemmikjook on? *trikikas, sest mul pole ka seda*

M: *mõtlemata* Apelsinimahl

I: *mõtleb veidi* Ahjaa, okei..

2 comments:

  1. KUI igav peab inimesel olema, et ta seletab igasugust mõttetut jama arvutile...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma tegelikult ei tahaks oma lugejaid "arvutiks" kutsuda, kuid öelge mulle, kui igav peab inimesel olema, et ta käib anonüümselt kommenteerimas blogis, mis talle ei meeldi?

      Delete