31. august

Ma peaks kalendrisse eilse peale suure punase risti tõmbama- ma käisin lausa kolm korda väljas! Ja selle hulgas sain ma ära viidud proovi + käisin seljast pilti tegemas. :D

Tulles aga tänase juurde, siis päev algas kell seitse (nali, ma magasin edasi!), kui härra äratas mind (ma palusin, et ta teeks proovi). Ma vastasin, et magan edasi. :D
Ärkasin ma aga hiljem ning ei tahtnud üldse voodist tõusta, kuna selg oli nii valus. Ei tea, kas ma peangi siis valuvaigisteid sööma jääma? Valuvaigistite mõju all on selg täitsa talutava piiril, aga kui hommikul pole veel jõudnud võtta, siis on lausa raskusi voodist püsti saamisega.

Aa ma tahtsin veel seda öelda, et eile öösel, kui kõik normaalsed inimesed juba magasid või magama sättisid, siis mina korraldasin bloody mess'i ja seda sõna otseses mõttes.

Ma käisin mingi nädalakese nii, et kandsin kõrvakaid vaid kõige alumistes aukudes (need põhiaugud või tavalised vms), aga õhtul otsustasin, et puhastan augud ära ja panen kõik uuesti tagasi. Esimese sain ilusti pandud (alustades alt), teine nii hästi minna ei tahtnud, siis otsustasin, et panen kolmanda, see läks ilusti, ja siis panin krõmpsu omad, mis läksid ka ilusti. Kui tulin aga selle alumise juurde tagasi, siis hakkasin seda läbi suruma, see ei läinud, seega võtsin välja ja verd hakkas lihtsalt voolama. Ma ei liialda. Kõige parem oli see, et mul olid valged teksad jalas. :D Ütlen ära, et teksad jäid puhtaks ja kõrvarõnga sain august läbi ja kõrv ei läinudki paiste. :D

Ütlen paar sõna ema kingist ka. Mõtlesime (keskmise lapsega) vennaga talle ühe suurema asja kinkida, aga see maksab ka mitmeid sadu eurosid. Noh, mina istun haiguslehel ja tema pidi makarone sööma, seega kahepeale me seda osta ei jõua, kutsusin punti ka härra ja rääkisin ka vanema vennaga. Viimane oli nõus, aga tegi ettepaneku ema vennad ka kampa võtta. Selleks peab neile helistama, aga meil pole väga soojad suhted (mingit viha ega midagi pole, lihtsalt ei suhtle eriti. Ühe onuga näemegi vist vaid tähtpäevadel).

Lootsin, et ehk vanem vend on nõus nendega rääkima, kuid ta pani meid hoopis tanki ja ütles, et meie plaan, meie peame rääkima. O well, kui nii, siis nii. Ütlesin kohe esimesele vennale (nooremale), et ma räägin selle onuga, kes meil tihedalt külas käib ja ta selle kaugemaga. Tal tuli muidugi geniaalne plaan, et ma võiks ise mõlemaga rääkida. Oli väga ahvatlev pakkumine, kuid seekord pidin kahjuks keelduma. Sellega seoses tuli täielik deja vu tunne peale. Kõik korrad, kui me (lapsed) oleme tahtnud emale kambapeale midagi kinkida, siis olen pidanud mina kõike tegema. Näiteks ükskord tahtsime noorema vennaga talle fotoalbumit kinkida. Siis ma läksin öösel mäkki, kaasas mälupulk ja fotopaber, sest vend ei teinud väga midagi ja ma lootsin ta abile, mida ei tulnud, ja pidin kasutama viimast võimalust. Okei, nii palju ta tegi, et helistas öövahetusele ja ütles, et ma tulen. :D

Praegu ma aga lõpetan. Ma olen terve hommiku pinterestis sirvinud ja vaatab, ehk hakkan nüüd midagi meisterdama. Lisaks tahtsin ma teile näidata, mis ma eelmine aasta härrale aastapäevaks kinkisin. Ehk kuulete minust täna veel :)