Seoses sellega, et mu härrat nädal aega kodus ei olnud ning et meil just kaks aastat täis sai, hakkasin lugema meie Facebooki vestluse algust ja mõtlesin sellest kirjutada. Kuna ma kõigest algusest tahan rääkida, siis sellest saab ilmselt postitus teemal, kuidas me härraga tutvusime ja koos olema hakkasime.
2014a olin ma õnnetult "suhtes" ühe... noormehega. Meie suhtest oli saanud kokku-lahku suhe. Aasta alguses, kui meil parajasti "lahku-periood" oli, olin sõbrannaga klubis. Kuidagi läks jutt nii, et tahtsime koju minna, aga ma ei tea, mis põhjusel, pakkus ta, et kirjutab ühele mu lemmikule Pärnu räpparile, kellega ta suhtles, et too meile järgi tuleks ja meid koju viiks. (Väga keeruliselt seletasin, aga katsuge aru saada :D) Kuna oli öö ja normaalsed inimesed sel ajal magasid juba, siis too räppar ei vastanud sõbrannale, seega sõbranna lisas minu Facebookis (telefoniga) ta sõbralisti, et ehk vastab kutsele ja.. vastab, noh. :D Igatahes, seda ei juhtunud ja hommikul tühistasin kutse, kartes, et tolleaegne peika saab kurjaks (olgu öeldud, et ta oli väääga armukade). Räppar aga vastas mu kutsele ning kui me "peikaga" jälle lahus olime, vastasin ta kutsele ning meist said Facebooki-sõbrad. Sinna see asi jäigi ning rohkem me ei suhelnud. Või noh, me ei suhelnudki üldse. :D
Siis jõudis kätte suvi, mil me "peikaga" polnud enam õieti kooski. Siis ühel ööl, kui mul juba kõrini sellest kõigest oli, kirjutas mulle.. too räppar. :)
Mul oli nii hästi meeles, kuidas ta alustas tervitusega ning edasi ütles ala et "meid pole õieti tutvustatud", mille peale ma vastasin, et meid pole üldse tutvustatud. :D Järgnesid mitu öötundi tühja, kuid armast juttu, mille ajal ma otsustasin, et nüüd on kõik- ja jätsin oma "peika" lõplikult maha.
Mõni aeg hiljem teatas see sama sõbranna, et vot nüüd lähme kolmekesi välja õhtul, kaasas väike jook, et suhtlemine vabam oleks. Mitte, et meil seda vaja oleks olnud, kuna me oleme küllaltki algusest väga vabalt rääkida saanud, aga noh, saime esimest korda näost-näkku kokku ja sõbranna tahtis juua. :D
Vahepeal räägin taustaks, et ma teadsin ühte räpparit, kelle lood mulle väga meeldisid, ning alles siis sain ma teada inimesest, kes on selle nime taga ja alles siis me saime kokku ja tutvusime. Aga mul oli selline pubeka-cursh tema peale (?).
Päeval rääkisime veel fbs õhtust, ning niisama mingit juttu, ning õhtul saime sõbrannaga kokku. Leppisime kokku, et saame ühes pargis kokku. Muidugi olin ma selleks ajaks tõbiseks jäänud ning köhisin nagu vana hobune, aga see selleks. Suhtlus räppariga toimus läbi fb, temaga suhtles sõbranna. Räppar ütles, et liigub rekka teelt ranna tee juurde ning et tal aku kottis. Kõik. Side lõpp. Kuni selleni olime sõbrannaga pargis, jutustasime, kuulasime muusikat ja ma laulsin oma varese häälega lugusid kaasa, vahepeal metsikult köhides.
Saime aru, et räppar ei tunne Vana-Pärnut ega oska sinna parki tulla ning oli üldse valesse kohta läinud, ning hakkasime sinna poole liikuma. Läksime tema juurde, kutsusime ta parki ning jäime mõneks ajaks sinna. Samal ajal, kui me rummi lahti nööpisime, rääkis tema, et ta teadis, et mul on köha, aga no et sellist köha polnud ta osanud oodata. :-D
Õhtu kulgedes hakkas meil külm, pea hakkas alkoholist sumisema ning otsustasime kuskile liikuda, et vähegi soojem hakkaks. Olgu öeldud, et oli väga jahe õhtu.
Uurisime bussiaegu ning läksime esimesele bussile, mis viis meid kesklinna, kust me edasi randa jalutasime. Peale rannas istumist otsustasime Lehtlasse minna, kus sai friikad võetud. Ma täpselt ei mäleta, mis teema nendega oli, aga ilmselt midagi sellist, et noormees ostis need ning mina, häbelik nagu ma olen, võtsin sealt vaid mõned.
Peale Lehtlat (hommikul) saatsime sõbranna maisse ning istusime ise bussile, mõlemad elasime ühes linnaosas.
Selle õhtuga oli kõik, kuid sama ei saanud öelda meie suhtlemise kohta. Hakkasime üha rohkem rääkima ja väljas käima. Mulle nii meeldisid need õhtud, kus ta tuli mulle tööle järgi ja me kuskile suvalisse metsa või põllule sõitsime ja seal tunde lihtsalt jutustasime. Oehh, see oli tõesti mõnus.
Siis tuli Saaremaa rannapidu, kuhu räppari sõber oli talle pileti ostnud. Selleks ajaks ei olnud me veel paar, kuid mul on väga hästi meeles, kuidas ma olin too öö just (esimest korda?) tema juurde jäänud. Olgu mainitud, et midagi ei juhtunud, me jutustasime pool ööd ning ta tegi mulle esimese musi. See tuli väga ootamatult ning ta ütles, et tahtis proovida, mis moodi see tundub. (appi, mul kadus eesti keele oskus ära, see oli mõeldud nii, et how it feels like.) Ülejäänud öö magasin tema kaisus.
Hommikul ta sõbrad helistasid, et nad on ta maja ees ja et hakaku ta aga liigutama, sest vaja praamile jõuda. Ma läksin enne teda ja mul on väga hästi meeles, kuidas ma astusin maja uksest välja ning kõik vaatasid mulle otsa, naeratasid, osad ütlesid tsau, ja kui piinlik mul oli. :-D
Siis jõudis ta tagasi ning oli 20. juuli. Me saime kokku, olime ühel ristmikul ning vihma sadas. Kohati tibutas, kohati tuli paduvihma. Sellest hoolimata olime me seal ning rääkisime. Ta küsis, kas ma sooviksin tema tüdrukuks hakata. Ilma mõtlemata vastasin ma jaatavalt ning siis oli meie esimene suudlus, keset ristmikku, paduvihmas.
Me olime nii elevil ja õnnelikud, et hoolimata vihmast ei tahtnud kumbki koju minna. Nii me siis olime seal mitu tundi, seisime, kallistasime, suudlesime, rääkisime. Nii sai minu räppari-crushist õnnelik suhe minu härraga. :)
No comments:
Post a Comment