Kuna mul on täielik vene nimi (nii ees- kui ka perekonnanimi), siis tuleb alati inimestele üllatusena, kui ma teen suu lahti ja sealt välja tulevad sõnad on eestikeelsed, ja kui ma vastan eitavalt küsimusele, kas ma vene keelt oskan. Kuna ma olen lugematu korda pidanud seda lugu rääkima ning täna tööjuures väsisin end kordamast, siis panen selle siia kirja, et te ka teaks.
Ega seal tegelikult midagi erilist ei olnudki. Kui mu vanem vend (kõige vanem) oli väike, räägiti temaga kahes keeles- eesti ja vene. Kuna laps hakkas aga ühes lauses mõlemas keeles rääkima, sai ema logopeedi käest riielda, et mis see nüüd siis olgu. Oligi põhimõtteliselt nii, et osa lausest oli eesti keeles, osa vene. Kui meie teise vennaga sündisime, siis meiega räägiti vaid eesti keeles, et me samamoodi kahes keeles puterdama ei hakkaks. Sellest on mul muidugi siiralt kahju, kuna vanem vend oskab nüüd mõlemat keelt, kuid meie teise vennaga ei oska absoluutselt seda keelt. Kunagi, kui vanaema ja isa veel elasid, siis oli meil kodus nii, et kui ei tahetud, et nooremad lapsed jutust aru saaksid, räägiti omavahel vene keeles. Meie jaoks oli see põhimõtteliselt nagu nende oma salakeel. :D
Me vennaga oskame tegelikult vene keelt vaid nii palju, kui oleme ise vanemas eas õppinud. Kuna ma vaid üksikuid asju öelda oskan, siis ma ütlen siiski alati, et ma ei oska vene keelt, kuna minu tase selles on alla igasuguse arvestuse. Üks lause ongi põhiline, mida ma oskan, ja selle õpetas mulle ema. Kuna teda aga praegu kodus ei ole ja ma kasutasin (vene tähtede saamiseks ja õigekirjaks) google translate'i, siis jumala eest, palun andestage mulle, kirjaoskamatule, mu vene keele oskamatus. Lause ise peaks aga välja nägema selline:
"я не буду гаварить с тобой патаму я у маму дурацка."
Jah, ma tean, mida see tähendab, kuid sellest hoolimata vastan alati selle lausega, kui tuleb jutuks, kas ja kui palju ma vene keelt oskan.
Mu vend (see noorem) oskab aga veidi rohkem seda keelt, kuna ta elab, õpib ja töötab Tallinnas, Mustamäel. Kaks korterikaaslast on tal venelased. Ta töötab kohas, kus ma ühe korra olen õhtust vahestust läbi viinud. Ütleme nii, et kellega ma inglise keeles räägitud ei saanud, sellele palusin kellelgi teisel (kes oskas inglise keelt) tõlkida. Seal on inimesi, kes oskavadki vaid vene keelt, inglise ega eesti keelt ei jaga nad absoluutselt. Noh, ja siis paratamatult jääb ka talle midagi külge. Ükskord näiteks telefonis vesteldes just kiitsin teda, et ta vene keel on paranenud.
Me rääkisime telefonis, kui ta hakkas just töölt koju sättima, kuid keegi palus tal kellelegi midagi edasi öelda, ja mingi hetk ütles vend lihtsalt : "eta milka nada külmkappi panna, eta muidu vabsee sulab ära." No super ju, poiss õpib!
Ma sain igatahes laginal naerda ja teistele ka rääkida. Ema alguses ei saanudki aru, mida poiss mõtles, seega igaks juhuks ütlen teile ka, et vend mõtles, et Milka (šokolaaditoping) on vaja külmkappi panna, kuna muidu see sulab ära. :D
Lõpetuseks veel see, et enamasti, kui ma kuskil arsti juures/ pangas/ postkontoris/ lisa ise sobiv koht käin, vaadatakse mu dokumenti ja küsitakse: "по русский или эстонский?" ja siis vaadatakse imelikult, kui ma neile vastan, et: "Может по эстонский? Я не говари по русский."
No comments:
Post a Comment