Ma lugesin Malluka postitust kiiksudest ja all olevaid kommentaare ning siis meenus, et ükskord tahtsin enda kohta ka sellist postitust teha, aga sinna kirjutasin vaid toiduga seotud asju ning mõtlesin, et kunagi hiljem siis teen selle tavalise ka. Ja nüüd jõudis kätte see "kunagi hiljem".
* Ma juba kirjutasin, et söön (kodus) kõike lusikaga kausist. Lisan juurde, et kõik, mis võimalik, purustan ära ja segan omavahel läbi.
* Kahe aasta jooksul olen ma vaid ühe korra härra juuresolekul puuksutanud ning seegi oli kogemata. Härra seevastu ei hoia midagi tagasi. Krooksudega pole mul aga mingit probleemi. Mõnikord, kui härra krooksub, siis ma tekitan ise endale krooksu (ei oska paremini seletada) ning lasen päris pikalt.
* Teleka, muusikamängija jms helitugevust reguleerides peab arv jääma paarisarvuks või lõppema 5 või 0ga.
* Ma ei suuda võõras kohas käia nr 2l. Õigupoolest võimalusel teeksin ma seda vaid kodus.
* Ma väldin gaasiliste jookide joomist ning enamasti raputan gaasid välja. See tuleb sellest, et mõned aastad tagasi avastasin, et gaasilisi jooke juues hakkan ma luksuma.
* Ma ei suuda süüa "vanadest" nõudest või kellegi juures, kui ma tean, et inimene on veidi räpakas. Isegi kui kõht on tühi, siis pigem keeldun kui söön nendest nõudest.
* Ma tõmban alati kõhtu veidi sisse, ja nii juba mõned aastad.
* Ma ei suuda toitu edasi süüa, kui hamba alla jääb midagi kõva, näiteks kont.
* Mul on väiksest saadik olnud tere-aitäh-palun ette-taha.
* Ükskõik, kui palav on, ma ei suuda magama jääda, kui mul midagi peal ei ole, kasvõi lina ja kasvõi väike tükk, aga midagi peab olema.
* Mul peavad olema kõik asjad paarisarvud. Ükskõik, kas ma söön midagi, astun, või isegi hingan. Jah, see on ülitüütu ning olen üritanud seda kontrollida, kuid asjata. Eriti närvi ajavad mind teed, kus on nt tellised laotud. Ma pean alati astuma mõlema jalaga ühtemoodi.
Ma arvan, et praeguseks olen ma juba tõestanud, et olen weirdo, seega tõmban nüüd jutu kokku. :)
No comments:
Post a Comment