Üks eriti pikk reede

Täna hommikul ärkasin mõttega, et on reede. Lähen tööle, olen seal oma kaheksa ja pool tundi ära ja olen valmis nädalavahetusele vastu minema.

Tööl juhtus ka aga selline naljakas asi, et.. ah, ma parem räägin algusest.

Umbes poole kümne ajal käis korraks mingi sähvatus läbi. Või noh, elekter läks korraks ära, aga see oli selline silmapilgutamise pikkune, et ma päris täpselt ei saanudki aru, kas see oli ainult meie liinil või mujal ka. Kuna mul oli külm, siis ma elasin taaskord ahju otsas ja mõtlesin esiti, et kui see vaid meie liinil oli, kas ma siis äkki läksin kuskile pihta ja oli see siis ehk minu tekitatud. Veidi aja pärast läks aga kõikidel liinidel elekter ära korraks. Siis ma naersin töökaaslasega, et vot see küll minu tekitatud polnud.

Tõusime ja hakkasime uurima, mis toimus, kuna kõik masinad lülitusid välja ja hakkasid uuesti tööle. Juba nägime, kuidas liinijuht jookseb liinide vahel ning inimestele selgitusi jagab. Meie liin on aga kõige kaugemal (ukse poolt tulles liiguvad liinid järjekorras neljas, kolmas, teine, esimene.. seega on esimene liin viimane) ja liinijuht polnud veel meie liininigi jõudnud, kui juba hüüdis, et plaadid masinatest välja. Jah, oleks võinud seda teha küll, kuid neid ei saa ilma jõuta kätte, kui masinad ei tööta, me olime aga kaks naisterahvast. Ootasime siis, kuni masinad tööle hakkavad ja lasime plaadid välja, pesime ära ja panime uuesti masinad käima. See kõik võttis aega umbes 15-20 minutit.

Kurjaks sain ma aga siis, kui oli umbes kuus paneeli masinates ja toimus järjekordne elektrikatkestus. Töökaaslane viskas veel nalja, et firmal arve maksmata.

Igatahes, seekord tuli tehnik meie liini juurde ja ütles, et pole vast mõtet masinaid enam tööle panna. Ta aitas mul paneelid välja võtta ja ma sain neid pesema hakata.. jälle..

Tuli liinijuht ja ütles, et hakkaksime liinil hooldust tegema. Mõtlesin, et esmaspäeval alles tegime, aga kui liinijuht nii ütleb..

Tegime kõik nii puhtaks, kui võimalik, istusime päris pikalt, tegime pika suitsupausi, istusime veel päris pikalt, kuni lõpuks tuli liinijuht ja ütles, et võime koju minna. Midagi seal läks katki ja nad saavad vaid ühte liini töös hoida. Neil lubati jätta kolm operaatorit + kaks visuali.

Leppisime sõbrannaga kokku, et lähme linna. Pole ammu näinud ja kui aus olla, siis selliste positiivsete inimestega on alati hea meel kokku saada. Olime linnas, kui vaatasin telefoni (kell 15,19) ja nägin, et liinijuht oli kell kolm helistanud. Kohe üldse ei tahtnud tagasi helistada, ehk kutsub tööle tagasi, kuid südametunnistus sundis seda siiski tegema.

- Tsau

- Tsau, Inga

- Sa olid helistanud?

- Jaa, ma tahtsin öelda, et esmaspäeval tööpäeva ei ole.

- Okei.. Niiet tulen siis alles teisipäeval?

- Jaa, *mingiasi* läks katki ja jupid tulevad alles teisipäeval.

- Okei.. tsau

- Tsau

Ma olin nagu...

Ma tegelt tahaks veel kirjutada, kuid pean otsad kokku tõmbama. Nimelt on väljas nii ilus ilm (padukat sajab), et otsustasime mehevennale autoga vastu minna. 

Mees juba näitas kellale, niiet mul on aeg minna. Teile aga toredat reede õhtu jätku ja vahvat nädalavahetust!