Ma täna peale tööd tegin omale (jälle) võiku (pehmik, juust, kurk, tomat, vorst, jah, isegi võid ei olnud) ja jäin siis mõtlema, et millal ma viimati sooja kodutoitu sõin, ja lasin omale kartulit soojaks. Seal oli lisaks sees hakkliha, hernes, porgand. See selleks.
Mul ripub juba teist päeva külmiku peal märkmepaberil "Inga, tee maksakastet." Eile ma märkasin seda silti kell pool kümme õhtul. Ja kuna ma pool õhtut ringi seigelnud olin, siis polnud mingit viitsimist vaaritama hakata.
Täna oli silt alles ja nüüd ütles ka härra, et temalgi isutab maksakastme järgi. Kuna mul aga kastmete valmistamisega just kuigi head suhted pole (viimati lahvatas pott leegiga põlema, don't ask), siis üritasin end välja keerutada, aga siis härra ütles, et kui ma maksakastme valmis teen, siis ta koristab magamistoa ära ja paneb voodi sassi. Mõtleme nüüd väheke, ma olem tahtnud magamistuba koristada... ee... siia kolimisest saati, seega ei, me isegi ei mõtle sellele.
Nagu mainitud sai, siis ma üritasin end alguses sellest välja rääkida. Väike katkend meie vestlusest:
-Aga meil on ju kartulit ja asju, miks sa seda ei söö?
-Su ema ütles, et see on nii kaua seisnud, selle peab Rokile (koer) andma.
- *vaikus* Ma sõin seda enne...
Ma nüüd aga tõmban otsad kokku ja lähen googeldan, kuidas valmistada maksakastet maja põlema panemata.
No comments:
Post a Comment