Tegu on sellise naisega, kes võtab omale alati väga palju kohustusi ja ülesandeid, kuna just nii püsib tal mott laes. Ja ei ole nii, et väga palju asju vaja teha ning lõpuks ei tee midagi. Ei, kui ta omale mingi kohustuse on võtnud, siis teeb ta seda südamega.
Ta on selline inimene, keda mul on tohutult huvitav kuulata. Me istusime tunde ja lihtsalt rääkisime (ehk siis tema rääkis ja mina kuulasin, vahepeal avaldasin arvamust ja küsisin küsimusi, kuid enamasti kuulasin suure põnevusega). Kui ta räägib, siis elab ta sellesse teemasse nii sisse. Ta on õpetaja ning kui ta klassi ees räägib, siis satub ta nii hoogu, et õpilased on talle öelnud, et ta peaks kindlasti näitlejaks hakkama. Ei, see ei ole vaid õpilaste üritus tunniteemat edasi lükata, teda kuulates ma tõepoolest usun, et kui ta minuga juba nii räägib, siis ta õpilastel tunnis igav küll ei ole.
Ta on selline inimene, et mul on lausa kahju, et ta mulle kooli ajal tunde ei andnud.
Ta on inimene, kellel on vist iga asja kohta oma arvamus, aga ta ei loobi seda lihtsalt huupi, vaid ta põhjendab selle ilusti ära.
Mina igatahes satun temaga vesteldes täiesti vaimustusse ja laiali minnes ma lausa pakatasin energiast. Ma sain sellise energialaksu sellest kokkusaamisest.
Ma igatahes ei saa aru, miks me nädalaid kokkusaamist edasi lükkasime, sest see oli tõepoolest väga tore.
Ma usun, et ta mees on õnnelik, et tal on selline naine, lapsed on õnnelikud, et neil on selline ema ja õpilased peaksid olema tänulikud, et neile on sattunud just selline õpetaja, nagu seda on see naine.
No comments:
Post a Comment