Tuesday, May 24, 2016

Ööklubidest ja minu suhtest alkoholiga

Mõned aastad tagasi meeldis mulle sõpradega kuskil niisama istuda või klubides kolada, muidugi oli kaasatud ka alkohol.

Alkoholi tarbimist alustasin ma enda meelest liiga vara. (Samas, kui praegu 9-10-aastased joovad end mällerisse, siis ma vist polnudki kõige noorem...) See oli sõprade õhutusel ning tol ajal ma arvasin, et korda läinud nädalavahetus on see, kui alustad reede õhtul sõpradega joomist ning pühapäeva hommikul põed tuumapohmelli. Stupid, stupid me, ma tean.

15-aastaselt kohtusin oma eksiga, kes oli minust tunduvalt vanem ning kellel oli alkoholiga probleeme. Nähes, et ta joob pidevalt, arvasin, et see on igati normaalne. Tol ajal sai vist (suvel eriti) paar korda kuus ikka maal (ta ema juures) käidud ning ilmselgelt sai linnast liiga vähe alkot kaasa ostetud ja pidi poest juurde tooma.

18-aastaseks saades avanes mul uus võimalus- klubid. Saigi kokku lepitud, et alustame toitude-jookide-mängudega minu pool ning õhtu kulgedes läheme kluppi. Kuna selleks ajaks oli tolleaegne peika juba eks, rikkus ta mu sünnipäeva ära ning oli eriti suur tahtmine klubides käia.

Umbes eelmine aasta ma avastasin, et kui on hea seltskond, siis polegi alkoholi vaja. On mulle jooke küll peale surutud, aga kui inimene ei taha, siis ta ei taha.

Ei, see ei tähenda seda, et ma pole tilkagi võtnud. Vahest mõne kokteili siiski libistan, kuid mitte tuju tõstmiseks, vaid mulle meeldib osade kokteilide maitse. Ja kuna ma eriti fancysid kokse enne proovinud polnud, sai Kakulaande erinevaid kaasa ostetud ja ka Türgis proovisin värvilisi kokteile.

Aastavahetusel sai ka mehe isa juures viisakusest pokaal shampust ära joodud (+ mehe oma, kuna talle see ei maitse) ning mõned pakutud siidrid.

See aasta ma olen korduvalt kainena kluppi jõudnud. Kuigi kadus minu huvi alkoholi vastu, klubides meeldib mulle endiselt käia. Mulle meeldib sõpradega sinna minna ja ma tunnen, et ma saan end nn välja elada ja "tühjaks tantsida". Kui ma olen korralikult hommikuni tantsida saanud, siis ei tõmba mind sinns enam mitu kuud. Samas sõbranna sünnipäeval polnud ka mingi probleem kainena kluppi minna.

Minu jaoks ei ole klubi koht, kuhu minna ilma meheta, et silmarõõme otsida ja flirtida. Minu jaoks ongi see tantsimise koht.

Paljud väidavad, et klubi pole koht ajaviitmiseks ning mehed, kes seal käivad, on vaid ühe asja peal väljas ning naised enamasti samamoodi. Ma vaidlen vastu. Klubis käies tõrjun ma eemale igasugused näiliselt "teatud kavatsustega" kutid. Kui ma lähen sinna oma seltskonnaga, siis nendega ma seal ka olen ning mulle ei meeldi, kui mind üksi jäetakse. Ma ei jäta enda sõbrannasid ku-na-gi klubis üksi. Ja kui keegi peakski mind "ära unustama", siis ma tean, kus asub garderoob, väljapääs ja kodu. No hard feelings.

Seoses selle alkoholi mittetarbimisega, siis minult on korduvalt küsitud, kas ma ei joo, kuna olen rase. Samalajal, kui mul on suits ees olnud. It's like you wouldn't know me at all..

No comments:

Post a Comment