Lehmad söövad karjamaal, mina ka, mina ka

Okei, pealkiri on täiesti offtopic, kuid kirjutasin postituse valmis ja hakkasin pealkirjale mõtlema, siis see oli esimene asi, mis mul pähe tuli, ja ma mõtlesin, et las ta siis jääda.


Ma ikka käin igapäevaselt teiste blogisid uudistamas ning mõnikord tuleb ette teema, millel tahaks ka sõna võtta, kuid ma olen pigem selline tasane lurker, kes ka suurima soovi korral jätab miskipärast kommenteerimata. On olnud juhuseid, kus olen juba kommentaari ka valmis kirjutanud, kuid siis kustutan ära ja loen teiste arvamusi. Weird, right? Igatahes, teiste postituste all ma ei kommenteeri, AGA, mulle meenus, et mul on selline asi nagu blogi, kuhu ma saan kõik oma mõtted kirja panna. ;)

Igatahes, oli selline teema nagu "istume kõik koos laua taga". Ma olen ka alati mõelnud, et mulle nii meeldiks, kui terve (allesjäänud) pere istuks õhtusöögikski koos laua taha ja räägiks oma päevast ja arutaks igasuguseid asju, või kasvõi lihtsalt naudiks pere keskel head toitu. Kuna meil aga ruumipuudus on, siis tahes tahtmata oleme pidanud sööma igaüks oma nurgas, kunagi veel põlveotsas ka.

Siis ma unistasin, et ühel päeval.. Ühel päeval ma kolisin härra juurde, kus oli köögis laud ja toolid olemas, kuid mulle kuidagi üldse ei meeldinud see köök. Ma piirdusingi seal vaid toidu valmistamisega (ja küünalde, aga see selleks). Niisiis me istusimegi toas diivanil, toit süles ja "nautisime toitu", aga vähemalt koos.

Siis me kolisime ema juurde ning siin on küll oma maja ja palju vaba ruumi, kuid mitte sobivas kohas. Noh, selles mõttes, et köök on siin tilluke, kus on laud olemas, kuid minu meelest vaid Margo ja mu vanem vend söövad seal laua taga. Seal on üldse pisike laud ja vaid kaks tooli, kuid kui kaks inimest tahavad koos laua taga istuda, peab ühe tooli pealt asjad maha tõstma. Seega praktiliselt on seal vaid üks tool.

Jah, siin on küll kaks tuba täiesti mitte kasutuses, kuid sinna ei hakka ju söögituba tegema. Kassi tuppa.. söögituba.. ahah.

Igatahes praeguseks mulle vist sobibki kasvõi see, kui terve pere istub suures toas pisikese laua taha ja söövad. Mulle polegi nii väga oluline, et oleks ühine söögikord, vaid pigem ma vist tahan luua võimalikult palju selliseid momente, kus võimalikult palju pereliikmeid on koos ühes kohas ning teevad midagi koos. Aga see "istume kõik koos laua taga ja sööme" on ju ka vist see, et vähemalt kord päevas pere istub ühe laua taha maha ja keegi ei kiirusta kuskile, vaid kõik saavad üksteisega koos aega veeta.