Mul on hetkel päris mitu teemat, millest tahaks kirjutada, aga ma lihtsalt ei viiitsiii. Täna ärkasin nii halva tujuga ja otsustasib kirjutada sellest, mida ma hetkel tunnen, mitte teistest. On the bright side, kui ma endast kirjutan, siis ei saa keegi solvuda ega mu peale pahandada.
Alustan sellest, et nägin öösel unes ämblikke. Öäkk, ÄMBLIKKE!!!! Mingit muud jama oli seal ka, aga kõige erksamalt jäi meelde see, kuidas ma ämblike sisse(?) kukkusin ja sealt välja ei saanud.
Siis ma ärkasin kell 11, mis tähendab, et tööpäeva alguseni jäi 3,5h. Õhh kuidas ma ei taha sinna minna. Jah, töö ise on igav, kuid talutav. Mis mulle aga ei meeldi on see, kuidas mu õpetaja minuga käitub ja üleüldse kuidas ta end ülal peab, kuid sellest räägin mõni teine kord.
Nii ma nüüd istungi zombiena ja masetsedes köögis, söön präänikuid ja peale joon piima. Endal on laktoositalumatus. What an idiot.
No comments:
Post a Comment