Monday, November 9, 2015

Varajane jõulukingitus

Mõned kuud tagasi käisime venna ja Margoga linnas ning PK-s uitasin sisse poodi nimega Alzgamer. Mul ju see tobe crashi-igatsus. Kes veel ei tea, siis crash on üks väga hea PlayStationi mäng (wikipedia järgi oleme sama aasta väljalase). Kui ma väike olin ja veel maal elasin, siis  mäletan, et meil oli see mäng ja see meeldis mulle niiiiii väga. 


Sa oled seal see sama tegelane, Crash Bandicoot ja pead erinevaid radasid (maailmaid) läbima. Igasugused takistused jm ületama, koguma asju, et saada boonusmaailmatesse jne. Nagu tavaline lastemäng. :D Story järgi pead alistama kurja Doktor Neo Cortexi ja päästma oma tüdruku Tawna. 
Ma pole küll Raymani mänginud, aga arvan, et idee poolest on see midagi sarnast.

Enivei, pikk sissejuhatus- viimati vend keelas mul seda osta ja lubas nädalaga odavamalt leida. Ahjaa, kas ma jätsin mainimata, et see on tahetud mäng ja maksab 30 eurtsi? (Originaalkarbiga 50) 

Täna tuli mu kallis mees töölt koju ja tõi mulle crashi!!!! 


Mänguelamus pidi olema võimas, sest eile ta ostis uue teleka ka, mingi miljonitolline... (Ma ei jaga tollidest midagi, tean ainult, et mida rohkem, seda suurem :D)

Panin siis mängu käima ja sisenesin lapsepõlve. Kohutav graafik ja puldivajutustele mittereageerimine. Okei, ta reageerib küll, aga aeglaselt. Ja analoogiga ei saa mängida. Ma pole harjunud nooltega mängima. Ja ma olen juba mitu korda jõudnud närvi minna, sest ta ei tee koostööd ja siis ma saan koguaeg surma. Ja no tšivoo, mis takistused seal on. Teed ühe fucked up koha ära ja otse järgmisesse. 

To sum up, ma arvan (loe: olen 100 prossa kindel), et haiguslehe ja puhkuse lõpus võtan uuesti haiguslehe, seekord närvivapustuse tõttu.

No comments:

Post a Comment