Käisin enne Margole peale, et me poodi läheks, sest tahtsin mingi maitsva roa kokku keeta. Lõpuks läksimegi, poes mõtlesin veel, et teen midagi riisist ja kanast. Mõtlesin veel, et raudselt jääb midagi ostmata, sest mul oli peas täielik blank.
Koju jõudes otsustasin, et kogu ostetud kraam jääb (vähemalt täna) kappi seisma ja oma aega ootama, sest mina tahan praekartulit. Selge, otsustatud.
Koorin kartulid ära ja siis hakkab Margo neid lõikama. Ütlen, et tema tehku teed, ma teen ise süüa. Tema poolt vastus "Aga sa ju lõikad endale sisse noaga." Tänan, kallis, et nii palju usku minusse.
Pooled kartulid lõigatud, otsustasin ka ennast lõikuma hakata. Obviously. Margo tohterdas mind plaastri ja sidemega ning jätkas minu tööd.
Seoses sellega, ükspäev otsustasin keset päeva talle lihtsalt helistada ja armastust avaldada, no pidi armas olema ju.
Tsau, mis sa teed?
Tööd.
Okei.. Ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma armastan sind..
*Vaikus* Mida sa tegid?
Mh, midagi ma ei teinud, lihtsalt lampi tahtsin, et sa teaks.
Mis sa ära lõhkusid?
Näh, midagi.
Kas sa panid maja põlema?
No selline mees mul.
Kusjuures ma lõikasin sisse sama noaga, mis ükspäev ostsin. Margo vaatas veel kahtlevalt ja küsis, kas need noad üldse teravad ka on.
No comments:
Post a Comment