Natuke plusse ja miinuseid

Ilmselgelt teavad kõik, et Inga on geenius ja suudab alati mingi jama kokku keerata. Seekord suutsin ma siis tööjuures (MÄKIS!!) külma saada. Kuna hommikuks oli mu seisund selline, et võimatu oli kõndida või isegi voodis külge keerata ilma, et alaselga tugev valu ei löönud, pidin helistama perearstile, kes mu muidugi haiguslehele jättis. Seal ma, lollakas, suutsin köhatada ka ja küsimusele "Kui kaua sa juba köhid?" ei oodanud ta vastust "Ma ei tea, see mul juba nii tavaline asi." Niiet kuna ma juba kodus olen, siis ravin oma köha ja nohu ka. See selleks.

Järgmist palgapäeva ma igatahes ei oota, sest pole lihtsalt midagi oodata. 9 päeva haigusleht + 7 päeva puhkust- mis seal siis oodata on? 

Et asi aga pealkirjaga kokku läheks, siis tekitan siia ühe pisikese loetelu:

Plussid:

-Ma saan end lõpuks käsile võtta. Või noh, kui mu selg enam nii palju valu ei tee, siis saan oma küüned korda teha nt, ja see viib ka järgmise punktini, ehk;

-Ma saan küüsi kasvatada!!

-Ma saan ülemisi kõrvaauke kasutada (ebanormaalne väljendus, aga mis siis)

-Ma saan puhata!

-Ma saan kassile rohkem tähelepanu osutada, temaga mängida, teda õpetada, teda ninnunännutada

-Saan ehk veidi rohkem blogipostitusi teha? 

-Näen rohkem Margot ja saan temaga koos aega veeta.

-Näen oma ema rohkem, sest siis mul on aega teda külla kutsuda.

-Kui hästi läheb, siis saan võib-olla isegi toad ära koristatud.

-Saan rohkem kodus ise süüa teha. Enne sõin mäkis ja Margo ostis poetoitu, aga eile tegin isegi ise maitsva toidu valmis.

Miinused:

-Ma saan küll puhata, kuid mida see mu palganumbriga teeb?

-Jõulud võtan mina vastu vaesuses.

-Haiguslehe ja puhkuse lõpuks on mul ilmselt lamatised.

-Ma andsin just enda läpaka emale kasutamiseks ja Margo arvutit kasutan vaid siis, kui seda tõesti vaja on.

-Selle kodus istumisega lähen ma ilmselt veel paksemaks.

-Ma ei saa kuskil väljas käia, minu õueskäigud piirduvad toidupoe ja apteegiga.

-Ma arvan, et paari päeva pärast on mul kodus istumisest juba kopp ees.

-Ma pean mingit rõvedamaitselist köhasiirupit jooma. Kolm. Korda. Päevas.

-Ma pean selga soojas hoidma ja sinna mingit möksi peale määrima. 

-Mul on iga päev võimalus lõunani magada, kuid miskipärast olen ma ikkagi plaks kell üheksa ärkvel ja nuta või naera, uni on läinud.

-Kass ilmselt sööb (närib läbi) mu viimsedki närvid.

Ja üleüldse, kellele meeldiks nii kaua lihtsalt kodus istuda? Kui kõik seriaalid on vaadatud, enda ja kassi küüned lakitud ja korter läikima löödud? Mis seal siis veel teha on? Vaikselt lamada ja oodata, kuni surm (ehk siis back to work) kohale jõuab. Well, how great is that?