Nädalavahetusega leidsime me härraga (kui päris aus olla, siis mina leidsin...) ühe peldiku ja selgus üks tõsiasi. Nimelt otsustasime me, et kui on mingi väljasõit, siis mina meile majutust ei sebi. Miks? Sest reedel olime me nõus autos magama. Päris tõsiselt, ma leidsin nii hea hosteli.
Meil oli vaja (ikka minu pärast!) nädalavahetuseks ööbimist ehk siis check-in reedel ja check-out pühapäeval. Võtsin bookingu lahti, sisestasin meie kriteeriumid ja hakkasin sirvima. Ja leidsingi ühe sobiva.
Ma ausalt ei tea, kas ma olin selleks hetkeks neid nii palju läbi lapanud juba, et unustasin (kuidas on see võimalik??!) arvustusi lugeda või olid mul lugemise ajaks silmaklapid peas või ma ei tea, mis tol hetkel toimus, aga reserveerisin selle meile.
Kui reede kätte jõudis, olin nii õhinas (lausa nii elevil, et jäin peale tööd hoopis magama). Pakkisin meile veini ka kaasa ja mõtlesin, et no reede õhtu on ju meie päralt, et teeks veidi romäänssi või nii. Ja siis keegi naeris ja sülitas mu plaanidele.
Kohale jõudes olime veidi skeptilised, aga mõtlesime, et savi, meil ju reaalselt vaid ööbimist vaja.
Tegime check-ini, sain võtmed ja läksime oma tuba otsima. Ühe korra mööda kõndinud, leidsime selle muude viperusteta. Astusime sisse ja noh, mis ma oskan öelda. No ütleme nii, et kujutage ette mingit õudukat, kus nad hostelis ööbivad, näiteks mul tuleb kohe ette My Bloody Valentine. Ainult et nende toad olid normaalsed.
Olgu, ütleme nii, et kui sa loed, et on toad privaatse wc-ga, siis mis sa sellest välja loed? Mina näiteks eeldan, et toas on wc. Ma pean aga vist uuesti lugema õppima, sest välisuksest sisse astudes oli koridor tubade ustega ning siis olid ühiskasutatavad vetsud. Naiste wc uks oli suunaga koridori ja välisukse poole. Mitte, et see midagi tähendaks. Aga. Muidugi siin on aga. Naiste wc uks esiteks ei käinud lukku. Okei, selle ma oleks isegi üle elanud, härra oleks saanud mul ukse ees seista. Aga see pole veel kõik. Huvitavaks tegi asja see, et ukse ja seina vahel oli reaalselt mingi sentimeetrine vahe ja vot see mulle enam ei sobinud. Seda siis juhul kui me oleks toast kõrvale vaadanud ja sinna jäänud, eks.
Mul on ausalt nii kahju, et ma ühtki pilti ei teinud. Näiteks meie minibar-ist. Jep, meie kolkatoas oli selline asi. Härra tegi ukse lahti, seal on kaheliitrine veepudel. Härra mõtles vist nalja teha ja küsis, et huvitav kui palju see maksab. Nalja tehti aga tema kulul, sest pudel oli pooltühi. Nagu jah. Okei siis.
Jätsime asjad tuppa nurgataha, sest uks oli nii paindunud, et iga mööduja oleks meie kotte (ja voodit) näinud, ja läksime "linnapeale" kolama ja edasise üle mõtlema. Leidsime Malmi Prisma, vetsu ma seal minna ei saanud, aga ma teadsin, et Hesburgeris ma saan kindlalt wc-sse ja neid on Soomes kui seeni peale vihma.
Istusime Hessis ja mõtlesime, et kui autos magada, siis kuhu auto parkida, samal ajal härra rääkis oma sõbraga, kes meile halastas ja meid enda juurde kutsus, kuigi neil juba naise ema ja õde külas olid ning naine oli kaks nädalat tagasi teise lapse sünnitanud. Ausalt, mul olid süümekad, et me sinna läksime, aga samas olin ma neile südamest tänulik, päriselt ka.
Käisime poest läbi, ostsime neile šokolaadi (ma oleks neile nädalavahetuse eest 100€ maksnud, aga see läks juba meie 5* hotelli peale) ja sõitsime oma asjadele järgi.
Härra viis asjad autosse ja ma viisin võtmed tagasi. Tund aega peale check-ini. Ausalt, kui ma ütlesin, et "I'm gonna check out", siis sellel mehel seal leti taga oli niiiii kurb nägu, ausalt.
Aga põhiline oli see, et me pääsesime sellest kakaaugust. Ma ei tea, kuidas härral oli päevad läbi oma sõbraga, aga mina käisin seal nii kui nii ainult magamas. Väljaarvata muidugi reede, kus ma ei pidanud vara magama minema ning me mängisime Scrabble-t ja ma nööpisin oma veini lahti. Ei saanud küll romantikat teha, aga selle meeleoluga sobis see suurepäraselt.
No comments:
Post a Comment