Pidi tulema hea päev...

Eile oli reede ning olin juba alates hommikust vastavalt meelestatud. Kõik asjad läksid hästi ning olin elevil, sest täitus üks nädal keele augustamisest. Oli kätte jõudnud oodatud nädalavahetus.

Kodus istusin laua taha, et omale küüsi tegema hakata. Mulle meenus, et on ju reede- raadio Nova pealt tuleb retro-perjantai (retro-reede). Panin telefonist raadio mängima. Peale iga lugu räägiti midagi. Alguses ma ei süvenenud, kuna nad ikka räägivad raadios vahepeal igasuguseid asju ja minu soome keel on nagu ta on. Kui aga kuulsin juba liiga tihti sõnu "Turu", "kauppatori", "poliisi" jne, siis hakkasin kuulama.

Mulle jäi mulje, nagu oleks juttu olnud mingist terrorirünnakust, aga see ei saa ju ometi olla. Küsisin härra käest ka, et kas kesklinnas juhtus midagi. Mõned minutid hiljem ta vend kinnitas seda.

Neli välismaalasest meest olid jooksnud, hüüdnud "Allahu Akbar", noad käes, ja hakanud pussitama suvaliselt ette sattunud inimesi. Ma sain aru, et nende eesmärk oli pussitada nii palju inimesi, kui võimalik. Asukoht oli neil valitud "hästi"- turg, kus käib meeletult inimesi.

Esialgse info kohaselt sai pussitada viis inimest, neist üks oli hukkunud.

Kõrvalolijad üritasid neid takistada, ühte neist löödi kurikaga jalga. Politsei laskis ühele meestest kuuli jalga ning ta saadi kätte, kolm meest said jooksu. Vigastatud värdjas mees toimetati haiglasse.

Suuremad kaubanduskeskused pandi kinni, Hansa, Skanssi, Mylly. Hiljem toimus Skanssis evakueerimine. Liiklus oli kinni, inimestel soovitati seda piirkonda vältida. Avati kriisiabi telefon. Suurenenud kontroll on sadamates ja Vantaa lennujaamas.

Õhtu lõpuks oli ohvreid kaheksa, neist kaks hukkunud.

Üks ohvritest oli naisterahvas lapsevankriga, ta ei jäänud ellu.

Ei ole kinnitatud, et tegu oli terrorirünnakuga.

Vaid paar tundi peale seda sündmust oli Saksamaal pussitamine.

Kui kuuled sellist asja, siis paneb see kohe eriti mõtlema. Ei, ma ei arva, et sellised asjad juhtuvad mujal ja mitte minuga. Ma olen teadlik, et sellised asjad võivad juhtuda ükskõik kellega, ka minuga. Ma käin iga päev kauppatoril, eile aga otsustasin mitte minna ning peale tööd otse koju põrutada.

Ma olin ausaltöelda päris šokis sellest, ja ma polnud isegi kohapeal. Ma võin vaid õnnelik olla ja tänada, et seekord polnud seal mind ega kedagi, keda ma tean.

Minu mõtted lähevad inimestele, keda eilne sündmus puudutas. Ma tean, et see ei ole küll midagi, kuna miski ei võta ära valu kadunud lähedase kaotsusest.