Inga kirjutab sügavatel teemadel

Kirjutan võib-olla veidi "deep" teemal, mis on mul juba pikemat aega mõtteis olnud. Noh, tegelikult juba mingi kuus aastat, kuid mida aeg edasi, seda rohkem olen ma sellest mõtlema hakanud.

Ütlen kohe ära, et see mõte eeldab, et on olemas elu peale surma. Ma ei väida, et ma arvaks, et selline asi on olemas, kuid mõnikord meeldib mulle nii mõelda.

Alustan ehk sellest, et 14-aastasena olin ma koos ühe noormehega, kes oli minust veidi vanem. Tal oli eelmisest suhtest ka pisike poeg. Me ei jõudnud kuigi kaua koos olla, kuna peagi lahkus ta meie seast. Siis ma hakkasin mõtlema, et kui on selline asi nagu elu peale surma, siis mismoodi see välja näeb? Kui me räägime näiteks temast. Ta suri ära ning ütleme, et jäi oma pere järgi ootama. Noh, kõik me ju sureme kunagi ära. Okei, ütleme, kunagi väga-väga-väga kauges tulevikus (ilmselt) ühinevad temaga ta vennad, eks. Aga mõeldes nüüd nii, siis kunagi suren ka mina ära ning mismoodi see siis välja näeb? Mina olen ju edasi liikunud, mul on uus elukaaslane, ilmselt kunagi ka laps või mitu.

Kui me kunagi teispoolsuses kohtume, mismoodi see siis välja näeb? Kas ta ootab mind? Sest ta surma hetkel olime me ju koos. Ma mõnikord mõtlen, et see oleks ilmselt nagu äärmiselt piinlik taaskohtumine eksiga. :D Umbes, et sa oled juba ammu edasi liikunud, kuid ta pole endiselt üle saanud. Kui nii võtta, siis on ju nii? (Väga loogiline lause, ma tean.)

Kuidas see üldse välja näeb? Kui mu ema peaks kunagi omale uue partneri leidma ja nad mu isaga siis kunagi teispoolsuses kohtuvad, mis siis on?

Ma muidugi mõtlen seda ka, et noh, kui on olemas nn taevas ja põrgu, eks. Oletame, et on üks paar, ütleme, Kalle ja Malle. Kalle on olnud väga halb inimene ning ilmselgelt läheb peale surma põrgusse, kuid Malle on olnud kui ingel ning seetõttu läheb ülesse. Kuna nad aga üksteist armastavad ja ka teispoolsuses näha tahavd.. Okei, ma katsun paremini seletada. Lähtume klassikalisest mõttest, et põrgus on kõik halb ja inimesed piinlevad ning taevas on, noh, paradiis. Malle läheb taevasse ning mis on tema jaoks paradiis? Ütleme nii, et tema jaoks kuulub paradiisi ka Kalle, aga Kalle on ju põrgus? Kas see siis tähendaks seda, et Kalle pääseb mingil põhjusel põrgust taevasse, kuna Malle tahab temaga olla? Või seda, et Malle ei saa oma paradiisi Kallega jagada, kuna too on põrgus? Aga see poleks ju aus, kuna Malle on maises elus olnud äärmiselt hea inimene ning väärib seda, et ta teispoolsuses saaks oma elu armastusega koos olla. Või, mul on ka kolmas mõte- Kalle on küll põrgus, aga kuna Malle on ära teeninud omale nn paradiisi kujundada, siis on kaks Kallet, üks on põrgus ja teine, mingi kujuteldav vms, on Malle juures põrgus? Mulle endale tundub see viimane mõte tegelikult kõige loogilisem, kuna nii saavad kõik, mille on ära teeninud, või mis?

Tegelikult ma mõnikord mõtlen, et ehk on elu peale surma olemas ja ehk mu isa ootab mind, ja vanaema, ja ehk ma näen siis oma kaugemad sugulased ka ära? Jube tore oleks ju, kui nii mõelda. :)

Ma loodan, et te saite sellest tekstist vähemalt midagigi aru, sest ma usun, et sai väga keeruline jutt. Aga jah, mu pea on üks suur prügikast, kust tiirleb mee-le-tult palju erinevaid mõtteid, millest ma isegi mõnikord aru ei saa. See konkreetne mõte on mul aga juba nii kaua olnud, et oli vast paras aeg see kirja panna. :)