Lahkuminekutest

Ma ei tea, kas ma oskan oma mõtted sel teemal ilusti ritta seada, kuid ma proovin, kuna öelda tahaks nii mõndagi.

Ma jäin lugema erinevate blogijate vanu postitusi lahkuminekute teemadel ja muidugi sirvisin kommentaare ka.

Jäi selline mulje, et enamus kommenteerijatest olid äsja lahku läinud.

Näiteks jäi mulle silma selline kommentaar, kus üks ütles, et tal aitab lahkuminekut üle elada vaid teadmine, et nad jäävad sõpradeks. See on asi, millest mina aru ei saa- eksiga sõpradeks jäämine. Ei, ma ei mõtle ka seda, et lähete lahku nõusid puruks visates ja riideid loopides.

Ma võin näiteks ausalt öelda, et mina ei suhtle ühegi oma eksiga ning mind ei huvita nende tegemised ega ka mitte see, kuidas neil läheb. Jah, muidugi, mul on hea rääkida, kuna mul pole just kuigi palju ekse, aga siiski. Olime koos, läksime lahku ja kõik- meie elud läksid lahku ja kumbki läksime oma teed, ja mulle see sobib.

Ma üldse ei kujuta ettegi, millest me üldse räägiks. Jah, teine asi on siis, kui on lapsed, siis peab kokku puutuma, meeldib see siis või ei.

Aa, miks ma arvan, et too kommenteerija oli äsja lahku läinud? Kuna viimase lagunenud suhte lõpus lootsin mina ka, et jääme sõpradeks. Mul oli tol hetkel raske inimesest lahti lasta ja ma ei tahtnud teda oma elust kaotada. Õnneks tuli mul aga mõistus koju ja sain aru, et mingil põhjusel me siiski lahku läksime ja lõplikult lõpetasin asja ära mina, seega mul pidi olema mõjuv põhjus. Nüüdseks olen ma õnnelik, et ei pea seda inimest enam nägema ega temaga suhtlema.

Loetud postitustes oli välja toodud erinevaid viise, kuidas tulla toime lahkuminekuga. Mina näiteks ei saaks sellist postitust teha, kuna milline nägi välja minu kõige "meeldejäävam" lahkuminek? Noh, lahkuminek ise oli ebameeldiv, kuid peale seda kuulasin ma laule, mis tegid mul tuju heaks, käisin sõpradega väljas (eks ei soosinud mu sõpru, tema ideaalis oleks ma kodus pidanud istuma ka siis, kui tema sõrpadega joomas käis), veetsin väga palju aega vennaga, ning siis tuli minu ellu härra ja eks oli unustatud. Halvad mälestused olid asendunud uute ja suurepärastega.

Ma ei oska näiteks anda nõuandeid, kuidas saada üle lahkuminekust ja eluga edasi minna. Ma võiksin öelda kõike seda, mida te juba teate, umbes et unustage ta ja liikuge elus edasi, jooge, et unustada ja käige sõpradega väljas ja nii edasi. Ma vist ütlekski vaid, et enamasti on lahkuminek kohutav asi ja see tuleb lihtsalt üle elada. Kui tahad masetseda, siis tee seda. Kui tahad väljas käia, siis lase aga käia. Aga eksile helistamine ja temaga suhtlemine ei aita, seda võin ma kogemustest öelda. :)