Inga kirjutab iluteemadel

Teate, ma ausõna tahtsin teha eilsest postitust ja siia palju pilte lisada, aga ma ei saa. Minu enda läpakaga on mingi jama ja härra arvutit ma ei saa kasutada, kuna ta googeldab sellega, et mida minu omaga peale hakata ja no telefoniga ma ei saa pilte lisada. Selline jama seis siinpool. Aga ausõna, kohe, kui ma mõnele arvutile ligi pääsen, kirjutan postituse valmis. Seni kirjutan aga telefoniga veidi iluteemadel.

Nimelt ma pole pidanud end inimeseks, kes kuigi palju raha enda "kaunistamise" peale välja käiks. Jah, kunagi ma meikisin end (ilmselgelt liiga tugevalt, olin 14), aga siis ma kasutasin ema meiki. Oma isiklikud asjad sain ma kuskil.. 16-aastaselt? 17? Ei, ma ei tundnud neist enne puudust ka. Kindlasti ema oleks mulle midagi ostnud, kui ma oleks tahtnud, aga ma ei tahtnud. Ei, sellest ei tule selline postitus, et "ma olen 20 ja pole end kunagi meikinud, ala et ripsmetušš, põsepuna, lainer- mis need veel on?"

Ma lihtsalt räägin veidi endast :)

Eriline meikija ma pole, kuid kui mõnikird välja minnes end veidi "tuunida" tahan, siis selleks on mul vahendid olemas (va puuder, mul nägu niigi punniline, ei taha olukorda hullemaks ajada). Kui mäki aegadel mul silmaalused väsimusest tumedad olid, siis need sain edukalt peidetud. Ja noh nii edasi. Aga et ma end igapäevaselt meigiks? Kindel ei. Ma arvan, et see on nii kahel põhjusel. Esimene on see, et ma pole seda praktiseerinud ja seega ei oska tõepoolest seda just kuigi hästi (mul on üks ülihea silmalainer, aga ma ei kasuta seda, sest ei jää enda tehtud tulemusega rahule). Teine põhjus on see, et ma lihtsalt ei viitsi. Ausõna. Ma lasin omale ripsmepikenduses panna, sest ma lihtsalt ei viitsiks neid iga hommik värvida. Seega ma pigem maksan iga kolme nädala tagant 10 euri kui et värvin iga päev ripsmeid. Pean siiski mainima, et mul oleks praegu vaja hooldusesse minna, seni aga värvin ma kunstkarvu, et talutav oleks. :D

Küüntega on kusjuures samamoodi. Mulle meeldivad ilusad küüned, aga ma ei viitsi ise nendega eriti vaeva näha. Jah, tõepoolest ma katan need kasvõi läbipaistva kaitselakiga, aga päris niisama ma ringi käia ei taha. Vahepeal olid mul geelküüned ja siis oli nii hea rahulik, ei pidanud iga mõne päeva tagant lakki maha võtma, küüsi viilima ja mõtlema, milliseid küüsi nüüd tahaks. Ma pidin vaid mõtlema, milliseid ma tahan, seda umbes kuu aja tagant ning see ei maksnud mulle mitte midagi. Ja ma sain sõbrannaga tunde jutustada. Super ju.

Praegu samamoodi- ma ei viitsi küüsi lakkida ja seetõttu lasin geellaki peale panna ja mõneks nädalaks peaks nüüd rahu olema. Ma tahaks nii väga siia oma küüntest pilti panna, aga telefonis ma kahjuks ei saa. Igatahes on need ilusad helesinised ja musta värvi kassi(kontuuri) kleepsud on peal, ma olen nendega ülirahul. No tõesti, meeldivad väga.

Kolmas asi on juuksed. Kord kuus lasen ma juuksuril oma juukseotsi lõigata ja värvi pähe määrida. Kui ma võiks ripsmed ja küüned ja kõik muud (pole midagi muud..) tegemata jätta, siis väljakasvanud (värvitud on punane, loomulik on kartul) juuksed ei meeldi mulle absoluutselt. Uhh, kui jube. Aga samas meeldib mulle näiteks, kui mõnel on juuksed blondiks värvitud ja oma juus on pruun ja siis on sujuva üleminekuga, väljakasvanud, see on minu meelest ilus. Aga punane ja kartul? Oo ei.

Jutu võtaksingi kokku sellega, et ma pigem ostaks omale riideid kui meiki, aga see kuu lõin numbrid kokku ja avastasin, et enda välimuse peale läheb mul 47 eurot. Minul, kes ma välimusest kuigi palju ei hooli.