Weekend in a hellhole?! Seekord õnneks mitte

Nädalavahetusega leidsime me härraga (kui päris aus olla, siis mina leidsin...) ühe peldiku ja selgus üks tõsiasi. Nimelt otsustasime me, et kui on mingi väljasõit, siis mina meile majutust ei sebi. Miks? Sest reedel olime me nõus autos magama. Päris tõsiselt, ma leidsin nii hea hosteli.

Meil oli vaja (ikka minu pärast!) nädalavahetuseks ööbimist ehk siis check-in reedel ja check-out pühapäeval. Võtsin bookingu lahti, sisestasin meie kriteeriumid ja hakkasin sirvima. Ja leidsingi ühe sobiva.

Ma ausalt ei tea, kas ma olin selleks hetkeks neid nii palju läbi lapanud juba, et unustasin (kuidas on see võimalik??!) arvustusi lugeda või olid mul lugemise ajaks silmaklapid peas või ma ei tea, mis tol hetkel toimus, aga reserveerisin selle meile.

Kui reede kätte jõudis, olin nii õhinas (lausa nii elevil, et jäin peale tööd hoopis magama). Pakkisin meile veini ka kaasa ja mõtlesin, et no reede õhtu on ju meie päralt, et teeks veidi romäänssi või nii. Ja siis keegi naeris ja sülitas mu plaanidele.

Kohale jõudes olime veidi skeptilised, aga mõtlesime, et savi, meil ju reaalselt vaid ööbimist vaja.

Tegime check-ini, sain võtmed ja läksime oma tuba otsima. Ühe korra mööda kõndinud, leidsime selle muude viperusteta. Astusime sisse ja noh, mis ma oskan öelda. No ütleme nii, et kujutage ette mingit õudukat, kus nad hostelis ööbivad, näiteks mul tuleb kohe ette My Bloody Valentine. Ainult et nende toad olid normaalsed.

Olgu, ütleme nii, et kui sa loed, et on toad privaatse wc-ga, siis mis sa sellest välja loed? Mina näiteks eeldan, et toas on wc. Ma pean aga vist uuesti lugema õppima, sest välisuksest sisse astudes oli koridor tubade ustega ning siis olid ühiskasutatavad vetsud. Naiste wc uks oli suunaga koridori ja välisukse poole. Mitte, et see midagi tähendaks. Aga. Muidugi siin on aga. Naiste wc uks esiteks ei käinud lukku. Okei, selle ma oleks isegi üle elanud, härra oleks saanud mul ukse ees seista. Aga see pole veel kõik. Huvitavaks tegi asja see, et ukse ja seina vahel oli reaalselt mingi sentimeetrine vahe ja vot see mulle enam ei sobinud. Seda siis juhul kui me oleks toast kõrvale vaadanud ja sinna jäänud, eks.

Mul on ausalt nii kahju, et ma ühtki pilti ei teinud. Näiteks meie minibar-ist. Jep, meie kolkatoas oli selline asi. Härra tegi ukse lahti, seal on kaheliitrine veepudel. Härra mõtles vist nalja teha ja küsis, et huvitav kui palju see maksab. Nalja tehti aga tema kulul, sest pudel oli pooltühi. Nagu jah. Okei siis.

Jätsime asjad tuppa nurgataha, sest uks oli nii paindunud, et iga mööduja oleks meie kotte (ja voodit) näinud, ja läksime "linnapeale" kolama ja edasise üle mõtlema. Leidsime Malmi Prisma, vetsu ma seal minna ei saanud, aga ma teadsin, et Hesburgeris ma saan kindlalt wc-sse ja neid on Soomes kui seeni peale vihma.

Istusime Hessis ja mõtlesime, et kui autos magada, siis kuhu auto parkida, samal ajal härra rääkis oma sõbraga, kes meile halastas ja meid enda juurde kutsus, kuigi neil juba naise ema ja õde külas olid ning naine oli kaks nädalat tagasi teise lapse sünnitanud. Ausalt, mul olid süümekad, et me sinna läksime, aga samas olin ma neile südamest tänulik, päriselt ka.

Käisime poest läbi, ostsime neile šokolaadi (ma oleks neile nädalavahetuse eest 100€ maksnud, aga see läks juba meie 5* hotelli peale) ja sõitsime oma asjadele järgi.

Härra viis asjad autosse ja ma viisin võtmed tagasi. Tund aega peale check-ini. Ausalt, kui ma ütlesin, et "I'm gonna check out", siis sellel mehel seal leti taga oli niiiii kurb nägu, ausalt.

Aga põhiline oli see, et me pääsesime sellest kakaaugust. Ma ei tea, kuidas härral oli päevad läbi oma sõbraga, aga mina käisin seal nii kui nii ainult magamas. Väljaarvata muidugi reede, kus ma ei pidanud vara magama minema ning me mängisime Scrabble-t ja ma nööpisin oma veini lahti. Ei saanud küll romantikat teha, aga selle meeleoluga sobis see suurepäraselt.

Kõik on uus septembrikuus..

...või siis on nagu minul- kõik on ikka sama, ei ole vahet, mis kuu parajasti jookseb.

Okei, tegelikult midagi ikka on uut, seoses tööga. Ei, ma olen endiselt siivoja, see ei ole muutunud.
Ma olin vahepeal kolm nädalat ühes majas, nagu asendaja ikka, ...asendasin. Mulle hakkas seal majas täitsa meeldima ning ma teadsin, et too, keda ma asendan, on veidi problemaatiline koristaja (inimesena on ta super, ausalt, mitte ühtki halba sõna, aga just koristajana...). Nimelt on ta korduvalt otse välja öelnud, et kooli ajal ta ei jõua koristada ehk tööd on rohkem kui kaheksa tunni jagu. No, ma olin seal kooli ajal ja ausalt, ei tea, millest ta räägib. See oli see maja, kus ma avastasin, et ma vist ei olegi enam aeglane koristaja (alguses öeldi nii). Kolmandal nädalal avaldasin soovi see alue  endale saada. Vastuseks öeldi, et ma olen asendaja ja tunnen juba liiga paljusid maju, ma ei saagi üldse oma alue'd.

Nojah, mis seal siis ikka, olin veidi kurb, aga teadsin, et see läheb üle, hakkan lihtsalt koolitusi tähelepanelikumalt sirvima (ps, ma olen ühe Eesti tipptegija koolitusel järjekorras, nüüd oktoobris-novembris teen ära!). Sai see nädal läbi ja olin esmaspäeval ühel aluel, teisipäeval teisel ja nädala lõpuni kolmandal. Tuuraja töö- ei tea kunagi, kus järgmine päev oled. Kuni siis ülemus tuli välja jutuga, et esmaspäevast (4.09) on Inga... oma aluel. No kae nalja!

Aaa, ei, see pole isegi mitte see naljakas osa. Kõige parem on see, et minu alue on see sama, kus ma suvel neli nädalat sõna otseses mõttes igavlesin ja mõtlesin, et never ei tahaks ise sellel aluel püsivalt olla. Peale teist nädalat ma ootasin juba, et saaks see aeg juba läbi.

Nojah, ühest küljest olin rõõmus, et saan oma kindla paiga ja tean iga päev, kuhu minema ja mida tegema pean, ja teisest küljest... lootsin, et ehk oli seal vaid suvel nii rahulik. Võin öelda, et ei olnud. Praegu on täismaja ja ikka on igav.

Kujutage ette, mul on viis maja, mida ma pean koristama, ühes päevas 3-4 maja, olenevalt nädalapäevast, ja mul on igav. Päriselt.

Noh, samas nagu kurta ka ei tahaks, kuna eelmine esmaspäev ja teisipäev olin majas (üks maja jagatud kaheks alueks), kus koristajad reaalselt terve tööpäeva jooksid, nii palju tööd on.

Kui aga teistel teemadel rääkida, siis eilsest oleme härraga koolijutsid. Algas kauaoodatud keelekursus, ehk saame ka keele suhu. Lõpeb see veidi enne jõule ning toimub kaks korda nädalas. Tundub mõistlik, õppimine toimub Suomen mestari 1 järgi. Peale esimest tundi olen veidi skeptiline, kuid ehk oli see vaid esmamulje ning asi paraneb, ma igatahes loodan seda.

Lõpetuseks räägin teile, kuidas on Soomes lood arstiabiga. Vähemalt nii palju kui meie sellega kokku puutunud oleme.

Siin on nii, et enamus (ma ei julge väita, et 100% kõigil) firmadel on leping mingi raviasutusega ja kui töötaja haigestub ning soovib haiguslehte võtta, siis tööandja maksab selle arsti külastuse kinni. Küll aga võetakse pahatihti mõni selline asutus, mis pakub odavat teenust või on mingi muu kala. Nagu me nüüd teame, siis nii on ka härra töökoht selle koha pealt kokku hoidnud.

Pühapäeval härra haigestus, esmaspäeval jäi koju, teisipäeval otsustas, et ei lähe paremaks, tuleb võtta haigusleht. Ülemus andis nende arsti kontakti. See asub samas linnas, kus härra töötab- Turu linnast umbes poole tunnise sõidu kaugusel.

Niisiis, härra helistas sinna. Öeldi, et ei, sa elad Turkus, sa mine ikka sinna arsti juurde. Ee, okei. Veidi kõhklev, helistas härra kohalikku polikliinikusse vms see on. Sealt küsiti firma nime, et vaadata, kas neil on leping sõlmitud. Härra ütles, et ei ole, ta tahab tulla kui nn tavainimene, mitte läbi töökoha.

"Ei, andke firma nimi, ma vaatan, kas meil on leping."

Härra andis alla ja andis firma nime.

"Ei, meil ei ole teiega lepingut. Minge sinna, kus teil leping on."

Tööandja arst ütles, et tal on nii palju patsiente ja enamus on vanad inimesed ja härral oleks liiga pikk sõit sinna (sest ei käi ju iga päev sama teed) ja tema vastu ei võta härrat.

Nägite, kus konks on, jah?

Surusin ikka peale, et härra uuesti Turku helistaks. Lõpuks ta sai nendega jutule, et jah, saab minna, aga peab  ise kinni maksma, aga summa ei ole väike, seega mingu ta ikka sinna nende arsti juurde.

Härra lõpuks ei jaksanud enam nendega taielda, kaua sa, haige inimene, ikka seal jaurad.

Helistasin siis ise ja leppisin Turus aja kokku.

Peale arsti külastust olime 67€ võrra vaesemad (visiiditasu + haiguslehe saatmine firmasse, millega neil pole lepingut) ja ilma juhtnöörideta, kuidas edasi teha, kuidas kodus ravida. Ei, sai kolm päeva haiguslehte ja kõik.

Ei, ma ei oodanud imesid, aga no kuidagi.. naljakas. Teinekord saadan härra sinna poole tunni kaugusele uksetaha istuma ja enne ei luba lahkuda, kui arst ta vastu võtab.

Aa, ja see 67€ ei olnud täissumma. Kuna härral on Kela, siis see maksis osa kinni. Kela maksis kinni 15€!

Kuidas pakkimine edeneb?

Hetkel on meil härra ja Stefaniga sellised lood, et teisipäeval saame me uue korteri võtmed kätte. Plaan on samal päeval viia sinna kohe voodi ja mõned kotid ja siis kolmap ning neljap ka iga päev mõned kotid viia peale tööd, lisaks TV-laud. Reede on meil mõlemal + härra isal ja vennal vabaks võetud ja tuleb kolimispäev.

See kõik tähendab aga seda, et idee poolest peaksime me praegu pakkima. Aga kas me seda ka teeme?

Noh, eelmisel nädalavahetusel kas reedel või laupäeval ma otsustasin öösel, et vot nüüd ma hakkan pakkima. Ma sorteerisin kokku kuus kotitäit riideid, nendest kolm ma viisin konteinerisse (seal jagatakse need laiali, ma loodan, et abivajajate vahel) ja kolm jätsin alles. Muidugi on mul veel riideid, ma ei pakkinud kõiki ära. Ma pakun, et mul tuleb umbes kaks kotitäit riideid veel, kui me jopesid-mantleid-jalanõusid ei arvesta. Lisaks sorteerisin ma ära oma ehted ning panin igavese hunniku Paimio fb-kirppari lehele viie euri eest müüki. Hommikuks oli mulle kirjutatud, et ostetakse ära ja oli juba järjekordki tekkinud.

Rohkem pole ma tänaseks asju pakkinud. Iluasjad on mul oma kohal sahtlites, need sahtlid kavatsen ma lihtsalt kinni teipida. Jalanõusid ma kasutan veel ja noh, tahvlit ja läpakat ma ei hakka ka veel kokku panema, nii igaks juhuks. Härra pakkis kokku oma lauaarvuti ning kui ma ta arvutilaua tühjaks teen, siis paneb ta selle ka kolimisvalmis.

Ma mõtlen, et pole meil ju midagi eriti pakkida, ja siis ma mõtlen, et aga ometi on meil kõik kapid asju täis. No nõusid ma ei hakka eraldi kokku pakkima, neid me ju kasutame veel, toiduained ma panen ka samal päeval kotti, ravimid võiks vast ära pakkida?

Oeh, alles pool aastat tagasi me kolisime, vahe on vaid selles, et ema juurde ma sain paljud asjad maha jätta ja ma tean, et need on seal olemas, kui mul neid vaja on, aga siin ma pean kõik kokku pakkima.

Õnneks saame me mööbli ära anda ning nipet-näpet veel. Oleme see nädal veidi asju juurde ka ostnud, no näiteks sauna jaoks asju, aga neid ma pole üldse kottidest väljagi tõstnud, ei ole sel mõtet näinud.

Oeeehh, ma ei väsi kordamast- ma ei jõua juba ära oodata, et saaks siit vaid minema! Võiks olla juba reede õhtupoolik ja kogu kolimisprotsess juba läbitud, kõik lahti pakitud (ma naiivselt loodan, et me saame ja viitsime reedega kõik asjad lahti pakkida, heh, ullike..) ning saaks juba sauna teha ja Steffi rõdule lasta (klaasiga rõdu spetsiaalselt tema pärast valitud) ja saaks juba öösel rahulikult magada..

Kusjuures ma olen nüüd iga öö mitu korda üles ärganud, võite arvata, kui väljapuhanud ma hommikuks olen! Igatahes ma olen hommikuti sellele mõelnud, et ma ärkan üles, aga ma ei pane tähele neid põristajaid. Ei, ma keeldun uskumast, et ma nendega ära olen harjunud, üles ärkan ma ju ikkagi.

Nojah, see selleks. Ma katsun teid selle kolimisega veidi kursis hoida ja ega ma ei välista, et uus postitus tuleb uues korteris. :D

Algaja saunataja SOS

Ma teen ühe kiire postituse enne tööd (jätame tähelepanuta fakti, et ma tegelikult peaksin praegu koristama).

Nimelt mul on mure. Mure seisneb selles, et meie uues korteris on päris oma isiklik saun, kuhu peab ostma kõik asjad ise. Probleem ei ole aga selles. Probleem on selles, et kuna mina eriline saunataja pole, siis mul pole aimu ka mitte, mida mul sinna vaja oleks.

Okei, ilmselt peaks olema kauss/ämber vms ja see kopsik, millega vett võtad ja kerisele viskad. Aga mis veel? Ma üritasin natuke googeldada ka, aga ei tulnud sellest midagi välja.

Ma tean, et paljud kasutavad saunamütsi, ehk oleks mul seda vaja? Mõeldes mu vaestele juustele, mis ilmselt hakkavad vähemalt korra nädalas vatti saama.

Lisaks kuulsin ma midagi mingitest lõhnadest? Oskab keegi mulle neist midagi rääkida? Palun?

Muidugi on ka variant, et ma lähen ükskõik millisesse poodi ja astun saunatarvete vahesse/riiulisse (siin on see vist tõesti igas poes) ning laon sealt järjest asju korvi, aga samas, ega ma poolte asjadega ilmselt midagi peale ikka ei oskaks hakata. :D

Seega, kui keegi oskab mind selles valdkonnas veidi harida, siis palun- tulistage!

Korteriotsingud ehk kuidas meil nüüd kolm korterit on

Ma olen siin juttu teinud sellisest absurdsest asjast nagu korteri otsimine Soomes. No ja see lugu kulges nii, et hetkel on meil kaks korterit ja esimesel augustil saame kolmanda korteri võtmed. Tahate täpsemalt kuulda?

Esimene korter on Paimios ning selles oleme elanud jaanuari lõpust, mil me siia kolisime. Kuna siin on aga sellised toredad tegelased nagu tatid, kes paarutavad oma rollerite ja krossikatega (talvel mopeedautoga, jah, ka sellega on võimalik) ning meie õnneks on nende lemmikuks kohaks meie kõrval olev Bella parkla, siis hakkasime mõtlema elukoha vahetamisele. Lisaks töötame me mõlemad nüüd Turkus ning vahemaa töö ja kodu vahel on naeruväärselt suur (kuigi mitte Soome kohta, üks elab Paimios ja iga päev sõidab Helsinki vahet tööle). No ja siis me hakkasime kortereid vaatama ja hakemusi tegema, aga sellest te juba teate.

Teine korter on tuttava oma ning asub Turkule lähemal, kuid on samuti ühetoaline. See on rõduga ning meie arvates ikka parem, kui meie praegune Paimio oma, lisaks on seal kööginurgas laud ja neli tooli, mis minu silmis annab korralikult plusspunkte juurde.

Niisiis, kui me kortereid vaatama hakkasime, siis ühelt maalt mõtlesime, et peab ju etteteatamisaeg ka olema, kui Paimio omast lahti ütleme. Ei ole ju nii, et saadad sõnumi, et kuule ok me homme kolime välja. Seega andsime vajalikele inimestele teada, et kolime välja. Teine korter (kutsume seda Varissuo korteriks) oli meil juhuks, kui me antud ajaga midagi ei leia, arvestades, kui aeglased on soomlased. Käisime vaatamas ja saime võtmed kätte, kuid ei hakanud enne juuli lõppu kolima.

Ja siis on ka kolmas korter.

Me vaatasime kortereid ja otsustasime käia ka esitlustel, nüüd teame, et osade korteritega käibki asi nii, et teed hakemuse, lähed esittelyle, teed uuesti hakemuse ja siis nad valivad. Ehk siis esittelyl peab käima. See selleks.

Kõigepealt oli üks nn "surnuaia-korter", mis härrale hirmsasti meeldis. Kuigi sellel olid omad miinused ning ei vastanud kõikidele meie kriteeriumitele (2 tuba + köök, klaasiga rõdu, saun, minu töökohale piisavalt lähedal, et ma saaks rattaga käia, vähemalt esialgu- meie kriteeriumid), läksime siiski vaatama. Kohale minnes ütles härra kohe ära, et tema siia kolida ei taha. Esiteks oli see reaalselt mägi mäe otsas, see maja kõige viimane (a-i), ja teiseks oli seal parkimine nagu ta oli, igatahes mitte kiiduväärt. No ja sinna sisse me ei hakanud minemagi, ei näinud mõtet.

Järgmiseks oli üks maja, kus oli kaks korterit saada. Mõlemad vastasid meie kriteeriumitele, üks oli suurem, teine väiksem, kuid mõlemad sobisid. Käisime esittelydel ära ja mõtlesime, et mõlemad on super korterid, aga kui saaks valida, võtaks ikka suurema. Täitsime sealt saadud hakemuse ja ei lootnud edasi midagi, kuna vaatajaid oli vist koos meiega 14. Mõtlesime, et mis meil ikka loota, me oleme virolaiset, kes alles pool aastat Soomes elanud ega oska keeltki. No see selleks.

Eile koju sõites oli aga meeldiv üllatus- maakler helistas ja pakkus meile suuremat korterit, et kui me soovime, on see meie. Pikemalt mõtlemata vastasime jaatavalt ning nädala alguses allkirjastame lepingu ning esimesest augustist on korter meie.

See on nii suur kergendus, kuna esiteks ei osanud me kumbki arvata, et me nii ruttu korteri saame. Teiseks saan ma nüüd rahulikumalt hingata, kuna see on korter, kuhu me (idee poolest) jääme pikemaks ajaks.

Ja noh, kolm korterit on meil seetõttu, et Paimio korterist tahtsime lahti öelda esimesel ehk esimesest augustist oleks välja kolinud, aga selgus, et neile see ei sobi. Nemad tahavad täis kuud ette teada, aga juuli oli juba alanud, ehk see korter on meil kuni augusti lõpuni.

Ja see oligi lugu sellest, kuidas me kolime päikese tänavale. :)

Korteri üürimine Soome moodi

Ma tahtsin natukene rääkida korterite üürimisest Soomes minu pilgu läbi. Nimelt on see rollerite-krossikate teema nii jaburaks läinud, et oleme otsustanud kiiremas korras kolida. Nüüd me jah teame, et siin ei ole sellist varianti nagu kiirelt kolimine. Härra isa elukaaslane rääkis mulle omast kogemusest, et peab tegema hakemuse (avaldus?), mis kehtib kolm kuud. Peale kolme kuud pead seda uuendama, aga kuna ilmselt keegi sinuga vahepeal ühendust pole võtnud, siis marsi parem kohale ja tee kohapeal uus hakemus. Seda siis kinnisvarabüroos näiteks.

Tulles aga tagasi meie juurde, siis eelmine nädal me vaatasime kortereid ja tegime hakemusi, tänaseks on null vastust. Ma tegin ka need mingid üldised hakemused, et kui minu kriteeriumitele vastav korter tuleb, siis antakse mulle teada. Neid meile tuleb päris palju, kuid ilmselgelt on ka sellel oma aga. See aga on selline, et ma panin, et üür oleks max 550€, mulle saadetud korterid on aga sellised min 650€, enamasti 800+, 900+€.  See on umbes nagu; "Näe, uus korter tuli. Korter, mida sina omale lubada ei saa!" Sellise hinnapiiri panime me seetõttu, et oleme otsustanud elada samamoodi nagu siiani, majandame vaid härra palgast ning minu palga paneme kõrvale. Tundub aga, et peame siiski minu palgast ka veidi juurde näpistama.

Kui nüüd rääkida hakemustest, siis need on omaette nali. No nii, et valid korteri ja vajutad nuppu, mille kohaselt saad sellele korterile hakemuse teha, ja siis oled juba vaimu valmis pannud, et järgmised  15-30min sa täidad seda avaldust. Seal on väga palju küsimusi, millest päris mitmete vajalikkus jääb mulle arusaamatuks.

Okei, ma saan aru, miks on vaja su praeguse elukoha omaniku nime ja telefoninumbrit. Küll aga ei mõista ma, miks on neil vaja teada, kus sa praegu elad ja mitu tuba seal on ja mitmekesi te seal elate jne. No tõesõna, miks?

Samuti ei mahu mulle pähe see süsteem, mis seal on. No et valid korteri ja hakkad hakemust tegema ja siis ta küsib seal, et kuhu sa tahad korterit, mis hinnaga, mitme toalist, kas köök-tuba või köök eraldi jne jne jne. Nagu sa ei teeks hakemust selle konkreetse korteri kohta, vaid teeksid seda üldist. Nagu.. misasja?!

Ma nüüd lõpetan ja lähen teen veel hakemusi. Järgmise mõne kuu jooksul mulle ilmselt ei vastata, aga mis seal parata.

Mis see lause oligi, et kui hakkab halvasti minema, siis läheb kõik?

Ma plaanisin järgmise postituse teha Eestis käigust ja vlogi lisada, aga ma pole seda veel kokku klopsima hakanud (tähendab olen, korduvalt, aga alati on tehnika mind alt vedama hakanud) ja kuna praegu mu tuju on ümmargune null, siis mõtlesin, et miks ka mitte sellest kirjutada.

Kui kuskilt algusest alustada, siis lähen tagasi umbes mõned nädalad ehk.. ongi, Eestis käimise nädal. Selleks ajaks oli mulle selge, et selles majapidamises, kus ma olin, sinna mina lapsehoidjaks ei sobi. Hakkasin uurima ning teisi töökohti vaatama. Haha, ma jätan mulje, nagu ma oleks kuskil töökuulutusi sirvinud jne, tegelt ma lasin ühel inimesel küsida ühe inimese käest et ta küsiks, kas tema tööjuurde on veel töötajaid vaja. :D Totally makes sense, I know! Igatahes, leppisime kokku nn töövestluse.

Peale kodumaakülastust läksin vestlusele, öeldi, et jah, ütle siis teises kohas leping üles ja kuu aja pärast tuled meile. Selge. Andsin täditütrele teada, et nende lapsehoidja hakkab hoopis koristamas käima ning et ta otsiks omale uue nanny.

Nüüd see nädal kiirendati asjade käiku veidi ning lõpetasin täditütrega töösuhte mõned nädalad varem. Ma ei hakka siinkohal deitailidesse laskuma, ütlen vaid, et mulle draamad ei istu ning ei soovinud, et mind edaspidigi mingitesse sõna otseses mõttes õhust tekitatud probleemidesse kaasatakse. Olin oma kaks viimast päeva ära ja vsjo.

Nüüd kui tulla aga selle koristamiseni, siis sellega on sellised toredad lood, et ma ei saa nendega ühendust. See tuttav seal ei oska ka midagi öelda, reedel pidi ülemuselt küsima ja täna ma ehk näen teda ja siis uurin. Hetkeseisuga ma aga olen töötu ning ei oska aimata, kas ja millal ma tööle saan, kui saan. Ema igatahes lohutab, et isegi kui rahad otsa saavad, siis ta võib Eesti minekuks raha kanda. Thanks for the support tho.

Niisiis, aitab sellest teemast. Tuleme härra juurde. Nimelt otsustas tema telefon, et ei tee enam koostööd. Õnneks on ta telefon Soomest ostetud ning nad viisid selle garantiisse. Nädalaga saadi küll telefon korda, kuid kätte pole ta seda veel saanud. Telefon saadeti Helsinki ning noh, teades soomlasi, siis ilmselt läheb nädal kuni mitu enne, kui ta selle kätte saab.

Nüüd tuleme tagasi minu juurde. Nimelt otsustas täna minu telefon, et ta hakkab ka streikima ning keeldub koostööst. Nüüd ma mõtlen, et ei ühtki telefoni enam mulle. Samas mõtlen ma ka seda, et Soomes ma lihtsalt ei saa ilma GPS-ita hakkama ning paratamatult on mulle siiski ühte vaja. Ma ütlesin härrale, et ta valigu mingi välja ja näidaku mulle, ma ütlen kas yay or nay. Mis puudutab aga seda GPS-i, siis härra ütles, et ta süstib mulle kuklasse GPS trackeri, et siis ta teab, kust ta mu üles korjab, kui ma ära eksin. Ja ilma selleta MA EKSIN, uskuge mind. Ma suutsin teisipäeval isegi GPS-iga Turus valesse kohta kõndida, seega imestada pole siin midagi.

Noh, ja siin ma nüüd siis olen, istun ja loodan, et vähemalt mu kallis läpakas ei otsusta minuga koostööst loobuda. :)

Kuidas Steffi Turus käis ja mind täis pissis

Käisime eile Turus ning mõtlesin, et oleks väga hea mõte kass ka kaasa võtta. No et grillime ju ikkagi ja siis saab kass ka õues olla. Oligi väga hea idee, päriselt. Steffi sai päris pikalt õues olla, sooritada mitu ebaõnnestunud põgenemiskatset, esimest korda häda õue teha, käpad märjaks ja mullaseks teha ning muruga maiustada, ja mind täis pissida. :)

Jep, lugesite õigesti. :)

Üks jama päev UPDATE

Eelmisest postitusest on juba mõned tunnid möödas ning nüüd võin teid asjadega uuesti kurssi viia.

Niisiis, võtsin eelmise postituse lahti ja hakkan selle järgi kirjutama.

• SUURPUHASTUS

No see on mul tehtud. Enam-vähem. Pesu peseb praegu ja kuivati ka üürgab ja kui masin nüüd lõpetab, siis panen viimase laari pesema. Aga äkki olen isegi nii tubli, et pesen LÕPUKS härra talvemantli ära? No sellega on see jama, et ta läks sellega tööle. Tööl ta küll vahetas riided ära, aga riietusruumis rippus mantel nagis mustade (diislised) riiete kõrval ning nii see läks. Ma ausalt isegi ei tea, kuidas ma selle puhtaks saan. Äkki aitab kui see mingi viis korda järjest mingi programmiga läbi pesta?

• KÜÜNE PARANDAMINE

Nooo sellega on sellised lood, et, ää, ee, ma lihtsalt viilisin selle küüne lühemaks. :D :D :D

Ma ausalt ei viitsinud seda tegema hakata, seega läksin lihtsama vastupanu teed. Nüüd lihtsalt palvetan, et see püsiks ka ilusti, kuna on oht (suur tõenäosus ehk siis ilmselt nii juhtubki), et geel on sealt lahti ja ta lihtsalt lööb küüne pealt lahti. Aga ma ausalt kohe üldse ei viitsinud..

• PAKKIMINE

Ega sellega ka väga kiiduväärt lood pole. Ma olen mitu korda mõelnud, et no ma panen need asjad veel ära ja siis on kõik. Ja siis ma olen ära unustanud.

EDIT: Läksin ja panin viimased asjad kotti. Nüüd on veel pakkida elektroonika, kuid telefon, tahvel ja laadijad lähevad enne minekut kotti ning digika ja akupanga ma laen enne täis ja siis leiavad ka nemad oma tee kotti. 

• TÄDITÜTRE POJA INGLISE KEEL

Ma ootasin neid kella kahe ajal, kuna sellel ajal oleks ma ise sinna läinud (leppisime eile nii kokku), kuid neid pole ja ta ütles, et nad tulevad õhtupoole. Okeei. Aga see peaks kiiresti minema, ma eeldan vähemalt, et ta kodus teeb selle valmis ning ma kontrollin. Mingi selline harjutus pidi olema. 

Vahepeal lisanus veel see, et ma keetsin pliidil Bountyt ja nüüd panin need jahtuma. Meil vanema vennaga on tekkinud selline jabur traditsioon, et kui kuskil (välismaal) käime, siis toome üksteisele sealt Bountyt. Nii on olnud, et iga kord, kui Soomes käinud olen, olen talle selle kaasa ostnud. Seekord otsustasin aga et teen selle hoopis ise. Eriti kuna ma avastasin, et see nii lihtne on. Nüüd on vaja vaid šokolaadiglasuuriga üle käia ja valmis!

Ja lisandus ka poeskäik. Ma avastasin, et meie lihavarud hakkavad otsa saama ( pluss eelmine kord ma miskipärast juurikaid ei ostnud). 

Ja kohe kui poes käidud, hakkan õhtusööki vaaritama. Mul ideid pole, aga tean, et see peab olema midagi kiirestivalmivat, kuna härra tuleb ju otse töölt. Mul mõlgub peas kaks asja: bolognese kaste ja juustukaste, eks näis, kumb sõelale jääb. 

Üks jama päev

Ma ütlen päris ausalt, et ma ei oodanud tänast päeva üldse. Nimelt on täna see päev, kus ma pean 24 tunniga väga palju asju ära tegema.

No alustame sellest, et ma pean tegema suurpuhastuse, kuna kui meie oleme Eestis, tuleb siia elama meie kassi lapsehoidja ning viisakas vast oleks ta ikka puhtas korteris vastu võtta. Pean ära pesema kõik pesu, mis on korvi jäänud,  ja veel tahan ma täna koristada nii, et pesen kõik plaadid, pliidi (nii seest kui väljast), külmkapi jne puhtaks. Ma jooksvalt ikka teen neid asju, aga täna tahan kõik üle käia.

Siis pean ma oma küüneasjad välja võtma, kuna üks küüs tahab parandamist. Ja muidugi on see küüs mu dominantsel käel ja teise käega ma olen paras kobakäpp, aga no mis parata, tuleb ära teha, eks.

Siis ma pean täna asjad ära pakkima. Ma eile õhtul juba alustasin, kuid täna pean viimased asjad ka panema, kuna homme ma olen tööl ja õhtu peale väga ei panustaks ning neljapäeval ma tulen varem töölt ära ning olen kodus vähem kui tund, ja siis hakkame sõitma.

Alustuseks ma pean läbi mõtlema, mis ma üldse kaasa võtan. Ma olen täiesti kindel, et midagi jääb nii kui nii maha, see on nii tüüpiline. Õnneks passi ja ID-kaardi ma juba pakkisin ära.

Haha, vahepeal ütlen, et ma ostsin eile kommi, noh et lapsehoidja saab neid süüa, ja nüüd ma sorteerin siit skittlesid välja ja söön neid ise. :D

Aa ja kui ma kirjutasin ajakava,  siis kohe peale postituse avaldamist tulid muudatused.

Noh, ja mis veel. Aa, ma lubasin täditütre poega inglise keelega aidata, aga ma vist ei viitsi sinna minna, kutsun nad vast siia, muidu mul läheb nii kaua ja ma ei jõua midagi tehtud.

Ee.. Ja no söögi peaksin ka valmis tegema. Pea on täiesti tühi, ideid pole, aga pole hullu, mõtlen midagi vast välja. :)

Munadepüha munajaht

Kuna meie kodumaale minek on väga lühike, tahtsin, et saaksime selle ajaga võimalikult palju tehtud. Kava näeb välja umbes selline: 

• reede varahommikul jõuame kodulinna
• reede hommikul/lõunapaiku oleme emaga köögitoimkonnas
• reede õhtul külastame randa ning hiljem kohvilaud, mis ilmselt venib poole ööni
• laupäeva hommikul koolitus (omg I'm excited af!!!!)
• laupäeva päeval tulevad sõbrad ja istume aias, planeeritud on grillimine (ja et ilm oleks super!)
• laupäeva päeval munadejaht kahele miniinimesele
• laupäeva õhtu on lahtine, kuid ilmselt venib sõprade külastus õhtuni, kui mitte poole ööni, pole ju siiski mitu kuud näinud
• pühapäeva lõuna ajal poeskäik
• pühapäeva pealelõunal põrutame pealinna ja naaseme siiapoole lahte

Ma panin praegu selle plaani siia kirja, ilmselt midagi muutub vahel, midagi tuleb juurde, loodetavasti midagi vahelt ära ei jää, kuid üldiselt annab see pildi kätte. Eks ma siis peale pühi vaatan, kui palju see paika pidas. 

Tulin siia aga pühadest kirjutama, täpsemalt miniinimestele (issand kuidas mulle see sõna meeldima on hakanud :D) mõeldud ettevõtmine. 

Nimelt mõtlesin, et kui me nii kui nii õues oleme, siis võiks lastele ka midagi korraldada, munadepühad ju ikkagi. Mõeldud-tehtud. Või no see teostuse osa tuleb alles nädalavahetusel, aga see selleks, eks. Rääkisin emaga ning nüüd on nii, et meie kanda jäid magusad munad, ema ostis valgeid kanamune ning vend ostab munavärvid. Ma ei tea, ma ise pole näinud ja täditütar ütles, et siin neid tabletivärve polegi, siin on sellised, kus on šabloonid ja totsikute sees värvid koos pintsliga. No mis seal ikka. 

Ma ei hakanud liiiga palju mune ostma, kuna need lapsed saavad meie juurest lahkudes kaasa suhkru üledoosi. Meil emaga on plaanis veel kringel ja tort (kook), seega magusast puudu ei tohiks jääda. 

Mul tegelikult hakkas pea valutama ja härra sätib end juba magama (kell on veerand üheksa, duh..), seega ma tõmban ka otsad kokku. 

Muide, alles oli see mõte, et läheks kodumaale, siis oli selleni kuu aega, siis oli nädal ja nüüd on juba pühapäev ning neljapäeval on minek!

ÜLLATUS! Või siis.. noh..

Soomlased puhkavad munadepühade ajal päris pikalt, neil on vabad päevad 14-17.04, see on siis reedest esmaspäevani, tööle lähevad alles teisipäeval. No ja ega minagi kehvem ei saa olla- rääkisin johtajaga ja sain ka mina selle päeva vabaks. Edasi tekkis juba mõte, et noh, neli vaba päeva, põrutaks siis kodumaale? Mõeldud-tehtud! Ostsime piletid ära. Kusjuures meid hoiatati, et enamus eestlasi lähevad pühadeks koju ja kui soovime ka (kallima hinnaga, muidugi) minna, siis piletid tuleb varakult ära osta. 

Ma praegu mõtlesin vaadata, mis olukord seal valitseb, ning kui ausalt öelda, siis ega seal midagi kiita pole. Paljudel on kõik autokohad täis, ja mitmed reisid ongi täiesti fully booked. 

Meie ostsime piletid kuu aega ette. Kuna kõik ajavad nendeks kuupäevadeks hinnad lakke, siis meil on kuidagi kombineeritult need piletid ostetud. Ma ausalt ei tea, härra tegeles sellega, ma lihtsalt ütlesin, mis kuupäevad ja mis kellaajad sobivad. :D

Niisiis, meie läheme veidi varem. Me lahkume kodust 13. ja kodumaa pinnal oleme veidi peale südaööd. 

Aa, seoses sellega, mu vend hakkab suvel kolima ning seetõttu viib meiega oma talveasjad Pärnu, et oleks lihtsam kolida hiljem (me võtame ta peale ja lähme koos Pärnu). Päris hea võib olla, kui ta hakkab keset ööd mitmendalt korruselt kolima. :D

Milleni ma aga jõuda tahtsin..

Kuna nüüd on meid veelgi raskem kokku saada (üks elab teises linnas, teine teises riigis), siis otsustasin, et nüüd võtan selle asja käsile ja ajan rahva kokku ning puistame lõpuks isa tuha ära. Rääkisin esialgu ühe (nooremaga) vennaga ning panime plaani paika. Siis rääkisin teise vennaga. Talle ka kõik sobis, välja arvatud üks asi.

Ma tahtsin teha emale üllatust- lapsed tulevad koju. Mõte iseenesest oli super, aga vanem vend arvas, et kui läheb puistamiseks, siis ema vast ikka peaks teadma. Alguses ma arvasin, et no ema teab, et kui ma tulen, siis tahan selle ära teha, ta lihtsalt ei teadnud, millal ma tulen. Siis ma aga mõtlesin, et no tädi arvas, et peaks hiljem väikse kohvilaua vms ka tegema, et ei ole päris nii, et puistad tuha merre ja vsjoo, lähme laiali. Kuna meid on aga kokku eeldatavasti üheksa inimest (otsustasin, et kuna ärasaatmine on juba olnud, siis puistamisele tulevad vaid kõige-kõige lähedasemad inimesed), siis ema võiks vast tõesti teada, kuna see kohvilaud toimub ju tema juures. Noh, okei, olin veidi (tegelikult päris palju) kurb, et üllatus läks nässu, ning rääkisin emale kõik ära. Ta oskas vaid öelda, et ma olen suslik (päris täpset sõnastust ei mäleta, kuid mõte jääb samaks). 

Miks ta nii ütles? Aga vot sellepärast, et ma olin talle juba öelnud, et me ei tule pühadeks koju, kuna piletid on välja müüdud. Õigemini ma ütlesin, et just nendel kuupäevadel on need otsas, kuid me oleme Eestis 13-16.04. 

No hea küll, läks siis nii. Ta oli siiski õnnelik, et me tuleme. 

Kui ma nüüd mõtlen, siis on tegelikult isegi hea, et ta teab, kuna ma pole kunagi ühelgi tuha puistamisel osalenud (ta ka pole) ning ma saan sellega seoses asjad temaga läbi rääkida. Kui ma kunagi suudan, siis kirjutan sellest ka täpsemalt, siia postitusse ma ei hakka seda lisama. 

Aa, ma tegelikult tahan pühadest ka kirjutada, kuid ma ei hakka seda postitust pikaks venitama, muidu läheb kogu see teema väga laialivalguvaks. 

Mis ma oskan öelda? Tahtsin üllatust teha, kuid ei tulnud välja. Õnneks ta lubas teha üllatunud nägu, kui meie invasioon lõpuks tema koju jõuab. :)

Toitumisharjumustest meie kodus

Ma kolasin blog.tr.ee-s ning leidsin ühe postituse, kus blogija kirjutab nende pere toitumisharjumustest. Rott nagu ma olen (1996 a väljalase) võtsin postituse lõpust küsimused ja vastan nüüd neile meie leibkonna kohta.

Kas teie peres jälgitakse taldrikureeglit?

Ma ütlen päris ausalt, et ma pole kunagi viitsinud endale selgeks teha, mida täpselt kujutab endast taldrikureegel. Mulle on vaid meelde jäänud, et pool taldrikust peaks olema salat ning seda ma oma taldriku puhul enamasti ka järgin ning kuna mina serveerin toidu, siis järgib seda ka härra. :D Aga ma ei pane poolt taldrikut täis salatit vaid seetõttu, et nii peab, vaid mulle maitseb igasugune värske kraam rohkem kui liha.

Ma nüüd selle postituse tarbeks googeldasin taldrikureeglit ning kopeerin teile toitumine.ee lehelt, mis ma leidsin.

Taldrikureegel on hea abivahend mitmekesise lõuna- või õhtusöögi praetaldriku kokkupanemiseks. Taldrikureeglit järgides võid olla kindel, et erinevate toitude osakaal toidukorras on õige. Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt viit värvi toitu.

Taldrikureegel:

• erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust;
• põhitoit, nagu kala, kana või (linnu)liha võiks moodustada umbes veerandi;
• lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid vms ülejäänud veerandi.

Kui tegemist on segatoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. Taldrikureegli võttis esimest korda Eestis kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal. 

Niisiis, mis ma seda teades oskan öelda enda toidu kohta. Võtan appi eelmine nädal tehtud toidupildi. 

Kuna ma ise tol päeval liha ei söönud, siis võtan näiteks härra taldriku (vasakpoolne).
Tegelikult kui ma seda praegu vaatan, siis mõtlen, et see on halb pilt, kuna pole eriti hästi näha. Näiteks märkamatuks jäävad köögiviljad (porgand ja herned, minu pildil paremini näha), mis peidavad end kana ja kartuli vahel. Seda teades ma julgen öelda küll, et "salatid ja kuumtöödeldud köögiviljad" moodustavad poole taldrikust. Ja ülejäänud poolt jagavad muna-küüslaugukaste, kartul ja kana. Kas mahub reeglisse?

Arvestades, et ma enamus toite serveerin umbes nii, siis ma julgen väita, et jah, meie peres järgitakse taldrikureeglit, isegi, kui ma päris täpselt ei teadnud, mis see endast kujutab. :D

Kas toidu kõrval on kaste?

Minul peab olema toidu kõrval midagi, mille sisse toitu "kasta". Eelmisel pildil oli selleks hapukoore ja majoneesiga tehtud paksem kaste ja lisaks panin endale lihaleent (palun andestage, kui valesti kirjutasin, issand, ma vihkan selle sõna käänamist!!!). Tavaliselt kui teen liha, siis lähebki lihaleem kastmena arvesse.

Kas salat on koore või õliga?

Mulle meeldib rohkem koorega, näiteks mulle meeldib väga teha erinevaid variante külmast kastmest. Siin olen ma neid nüüd vähem teinud, kuna mulle ei meeldi hapukoore valik Soomes. Siin on valida, kas väga vedel või väga paks. Kui ma teen neid nn õlisalateid, siis ma pean tunnistama, et ma ei panegi siis midagi. Ma võiks samahästi lihtsalt erinevaid asju toidu kõrvale tükeldada, kuid ma teen selle eelnevalt ära kuskile suure kausi sisse ja segan läbi. Nagu salat, ainult et ilma õli ja maitseaineteta. Mulle meeldib kõige rohkem nii. Tunnistan piinlikkusega :)

Kas leib käib toidu kõrvale?

Leib käib supi kõrvale, supp on toit, seega jah. Aga ainult supi kõrvale, mujale see ei sobi mu meelest.

Kunagi ma näiteks ei söönudki üldse leiba toidu kõrvale. Kunagi ma ei mäleta, kas põhikoolis või gümnaasiumis ma sain klassiõelt kombe supi kõrvale leiba süüa ja nüüd ma nii teengi.

Kas jook käib toidu kõrvale? Kui jah, siis milline?

Enamasti käib. Ma olen kuulnud, et ei ole soovitatav toidu kõrvale juua, vaid peale söömist, aga ma olen rebel ja joon ikkagi. Ma ei tea, minu arvates see aitab kõhtu täita.

Muidu ma jooks vett, aga siin ma pole lihtsalt kraanivett joonud, mulle ei maitse see niisama. Eestis mulle maitses kraanivesi väga, see oli üks parimatest jookidest. Siin ma joongi kas mahla või limonaadi (Sodastream). Palun ärge maha lööge, ma tean, kui ebatervislik see on, kuid vedelikku ju peab tarbima. Mõnikord ma siiski teesklen, et olen tervislik ja joon gaseeritud kraanivett. :D


Küsimused pärit siit!

Muna-piima-taimetoitlus - kas tegelikult ka ebaõnnestusin?

Ahhaa, teate mis. Ma eelmises postituses ütlesin, et selle nädala eksperiment mul ebaõnnestus. Aga, aga, kas siiski?

Ma arvan, et tegelikult enda seisukohast võttes võin ma öelda, et ei ebaõnnestunudki. Eile (reede) hommikul sõin ma mannavahtu, ja õhtusöök kajastub sellel pildil: 

Härra toit on vasakul, minu oma paremal. 

Härra taldrikul: 

Krõbedaks praetud nahaga ahjukana, üliküüslaugune munakaste, keedukartul ja värske salat kõige paremaga. 

Minu taldrikul:

Kõik on sama, ainult et kana ma ei söönud. Whoop whoop. 

Võib vist eksperimendi siiski sooritatuks lugeda, aye? :D

Minu viis (tegelikult neli) päeva muna-piima-taimetoitlasena

Mis te arvate, kuidas möödus meie nädal toiduga? Hehee *peidab piinlikkusest nägu patja*

Olgu, ma räägin kõik ausalt ära. 

Niisiis, esmaspäeval nägi minu toit välja selline:

Nagu ma juba ütlesin, mulle jäeti liha. Ma nokkisin liha kõrvalt välja kartuli ja tükeldasin juurde värsket kraami, tulemus tuli väga maitsev. Ainult et mingi kerge kaste (külm) oleks võinud veel kõrval olla. 

Teisipäevane toit: 

Makaronid juurikatega ja külm kaste. 

Ma sõingi seda vist ainult ühe portsjoni, kuna need makaronid on tehtud tuubiketšupiga, mis mu meelest oli ülerõve ja rikkus kogu toidu ära. Ma kirjutasin tomatipastadest ka eelmises postituses ning kirjutasin sinna, et eks näis, kas härrale need makaronid maitsevad või pean uue toidu tegema. Härra sõi ära ja küsisin siis, ta ütles, et pole viga, täitsa söödav oli. Sest just seda iga naine oma toidu kohta ju kuulda tahabki. :D

Teisipäeva õhtul tegin filmi kõrvale kukleid. Tegelikult ma tahtsin teha juustu-singi kringlit, aga meil polnud muna ja kumbki meist ei viitsinud Siwasse joosta, seega võtsin sügavkülmast kuklid. 

Härra omadesse panin vaid küüslauku ja juustu, kuna ta muud ei soovinud. Enda omadesse panin lisaks juustule ja küüslaugule veel hapukurki ja šampinjone. 

Jah, ma tean, et pildi peal need näevad suht rõvedad välja, aga maitse oli väga hea. :D

Ja edasi tuleb blank... Okei, tegelt kolmapäeva õhtul ma panin kanapojad ahju (mingid kanatooted on siin nimetusega Kananpojan), olid teised mingid vürtsikad kanakoivad ja lasin härral järgmine päev makaronidega neid kaasa võtta. Tegin neid piisavalt, et neid saaks ka järgmine päev süüa. 

Ehk siis kolmapäev: 

Nagu juba öeldud, härra sõi (terve päeva) makarone ja kana. Mina sõin tööjuures mingit.. ee.. oli vist kartul ja sink kuubikuteks lõigatud ja koos sibulaga praetud, kõrvale kurki-tomatit. 

Õhtuks tõusis mul juba palavik (37,5) ja rohkem ma ei söönud, kuna lisaks palavikule oli kurk megavalus, meenutas angiini-aegu *ptui-ptui-ptui*

Neljapäeval tõusin palaviku, kurguvalu ja köhaga. Hommikust ei söönud. Lõunat ei söönud, kuna lapse lõunaune ajal (11-15.30) vedelesin diivanil ja ootasin surma. Vahepeal kraadisin end, 37,9. Mõtlesin, surm ei ole kaugel ja piinad lõppevad (vabandage mulle minu must huumor).  Pool neli sain koju, kuna otsustati, et surev lapsehoidja ei ole hea lapsehoidja. Kuskil viie ajal tegin mannavahtu, kuna energiat ei olnud üldse ja kõht hakkas ka tühjaks minema (alles nüüd, viimati sõin umbes 28h tagasi). Söödud, viskasin pikali ja oh imet- hakkas täitsa inimese tunne tulema. Enne magama jäämist kraadisin uuesti, palavikku polnud.

Reedel (täna) ärkasin, suht sant tunne oli. Kraadisin, palavikku pole. Kas tõesti on ta lõpuks mind maha jätnud?! Siiski, siiski, kõri on siiani röga täis, see moonutab häält ka päris korralikult. Vahepeal lööb vist mingi nohu ka välja, aga õnneks *ptui-ptui-ptui* mitte palju. 

Toidust rääkides, siis sõin mannavahtu jälle. Seda on hea süüa, kuna kui kurk valus on, siis ikka ei söö küll kana ega midagi rasket. Mannavaht seevastu on aga hea kerge neelata, eriti kui koos piimaga seda süüa. 

Kui härra koju tuleb, lähme poodi. Õhtusöögiks plaan valmistada keedukartulit, ahjukana ja kõrvale mingi kerge värske salat. Jah, ma tean, et täna on siiski eksperimendi viimane päev ja peaks lihavaba toitu sööma, kuid ise ma ilmselt kana nii kui nii ei söö (praegu vähemalt ei isuta kohe üldse), samas aga kui ma mõtlen keedukartuli ja värske salati peale... mmmm...

Kokkuvõtteks ma tegelikult võin vist öelda, et minu puhul (praegu vähemalt) oli see eksperiment suht ette nähtud ebaõnnestuma. Ma võtsin ette eksperimendi just sel nädalal, mil mul olid kõik oad-kikerherned(ok,  neid tegelikult on veel kapis peotäis, kuid neid peab eelnevalt leotama)-läätsed otsa saanud. Olgu, tegelikult viimased oad kasutasin nädala alguses ära. 

Tahtsin seda eksperimenti teha just põhjusel, et proovida uusi retsepte. Mulle meeldib köögis eksperimenteerida ning kuna ma viimasel ajal olen enda jaoks avastanudki kikerherned ja läätsed, siis ma usun, et neist võib vägagi maitsvaid roogi valmistada. Selle jaoks peavad nad sul lihtsalt olemas olema. :D Aa, mainin veel juurde, et nädala sees me eriti poes ei käi ja poeskäik oligi planeeritud reedele (tänasele), seega jah, vot, kuidas asjad kokku langesid. :D

Ma lihtsalt pean veel mainima, et kui ma nüüd haigeks jäin, siis härra ei suutnud jätta torkimata, et "vot, mis juhtub, kui sööd ilma lihata toite" :D 

Ma usun, et edaspidi ma selliseid eksperimente ei tee. Ma olen nüüd Soomes elamise ajal ennegi teinud täiesti lihavabasid toite (ükskord  tegin kartulivormi ja hakkliha asemel olid kikerherned, nämm..). Ma võin neid ka edaspidi teha, kuid mitte nii, et mingil kindlal ajaperioodil teengi vaid lihavabu toite. Mulle paneb see pinge peale, kui mul on "ette kirjutatud", mida ma tohin süüa teha ja mida mitte. Seega, köögis eksperimenteerin ma edaspidigi, kuid mitte selliste väljakutsetega. :)

Väljendan pahameelt

Uskumatu, aga kell oli juba pool kaksteist ja ma mõtlesin, et tohoh,  mis siis nüüd, sääreväristajaid polegi täna? Boy was I wrong.

Läks mõni minut mööda ja hakkas pihta. Praegu ma olen umbes kakskümmend minutit kuulanud tatikate põristamist, karjumist, kisamist, "woo-hoo"-tamist ja no muidugi on nad end sisse seadnud Bella parklas, mis on meie majast täpselt üle ristmiku. God bless this town and these youngsters!

Rääkisime härraga ka sellest ja ta ütles, et ei kujuta ette, mis suvel saama hakkab. Ee, mina kujutan.

Praegu on kell peaaegu südaöö ja väljas on kaks kraadi sooja (real feel -1) ning neil pole mingi probleem pusade (!!!!!) väel sõita, mis peaks siis olema, kui öösel on suuremad plusskraadid, arvake ise.

Ma rääkisin täditütrega ka sellest ja ta tegi mulle selgeks, et sinna ei saa midagi parata, kuna need on liiklusvahendid ja see teeb välja umbes sama mis autojuhile öelda, et kuule võta vaiksemalt. No ta vähemalt üritas mulle seda selgeks teha, kuna tema ei pea poole ööni nende kisamise pärast üleval istuma. Võib küll politseisse helistada, kui nad siin öösel paarutavad,  aga et ega politsei ka midagi ei tee, kui nad üldse välja tuleks.

Ma mõtlen seda, et kas ma olen ainus, keda nad üleval hoiavad? Meil on ju veel naabreid, siin on päris mitu kõrget kortermaja,  ei saa olla, et ainult meie korteris on seda kuulda. BTW, eriti lõbus on siis, kui ilm on soojem (nagu täna) ja aken on lahti, kuna kinnise aknaga pole palavuse tõttu võimalik magada! Aga, kas on tõesti kõikidel teistel naabritel kasutusel kõrvatropid? Teate, mul on need täitsa olemas ja ma kasutan täna neid, ja taipohh kui ma veel ühe tatikate põristamist kuulen!

Ma jalutasin ükspäev linna vahel (laps magas ainult siis, kui käru liikus) ja iga sääreväristaja möödudes kujutasin elavalt ette, kuidas ma neil öösel noaga rehvid (on ju neil ka rehvid??) lõhki lõikan. Ma ausõna ei ole kuri inimene,  aga ma tahaks ka magada ju..

Issand, ma lugesin alles Briti postitust nendest sarisuitsetajatest- ja amelejatest ning tundsin talle südamest kaasa. Kuigi, tema saab vähemalt öösel magada. :D

Kuidas läheb lapsehoidjal/assistendil/reklaamitegijal/...?

Saate ilmselt pealkirjast juba aru, et praeguseks hetkeks ei ole ma enam vaid lapsehoidja, vaid täidan ka teisi kohustusi. Noh nii oma lõbuks või nii.

Eile näiteks oli mul vaba päev. Mis te arvate, kui palju ma kodus tehtud sain? Täpselt nii palju, et ma tegin õhtul söögi valmis ja värvisin veidi värviraamatut ja juba jäingi magama. Miks? Sest ma jõudsin alles kuskil poole seitsme ajal õhtul koju, kodust väljusin hommikul kell üheksa, veidi varemgi.

Päeva plaan oli ruttu täditütre juurest läbi käia, reklaami asjad valmis teha ja koju minna, sest tahtsin eile lõpuks koristada, süüa teha, värvida ja veidi meisterdada. Ja sellest kõigest jõudsin ma vaid süüa teha ja voodis veidi värvida...

Issand, ma ei jõua isegi mitte kirjutada, mul pea lõhub meeletult juba viiendat päeva, see ei ole ju normaalne enam...

Mõtlesin, et kasutan võimalust, kui laps magab ja mu läpakas siin (võtsin oma läpaka, kuna täditütrel on Mac ja ma pole sellega eriti sina peal) ja blogin veidi, kuid sellest ei tule midagi välja, sest taustaks lõugab mingi pokemoni multikas ja mu ajud hakkavad veidi kärssama. No saate vast aru, kuidas mul läheb. :D

Hemmoteltu kakara

Kui me härraga koos hakkasime olema, ütles mu ema, et ta tunneb härrale kaasa. No ja ma kordan seda endiselt. Ma ei mäleta praegu, kas ma olen sellest varem kirjutanud, aga härra on mind täielikult ära hellitanud. Viimastel Eestis elatud kuudel näiteks ei ostnud ma omale kuupiletit bussiga sõitmiseks. Ma teadsin, et kui mul kuskile minna vaja, on härra enamasti nõus sõitma. No ja igasugused sellised pisikesed asjad.

Ükspäev tegin ma sellise rumala vea, et ma tõmbasin oma telefoni (ja tahvlisse) uuesti Aliexpressi rakenduse. Saatsin eile härrale kuvatõmmise ühest kardiganist ning sealt tuli konkreetne vastus: Inga, ei!

Täna otsisin ma alist neid täiskasvanute värviraamatuid ja avastanud, et nende hinnad algavad põhimõtteliselt ühest eurost, saatsin taaskord härrale sõnumi.

Ma lisasin veel, et peab õhtul härra telefonist ali rakenduse ära kustutama, et ta ei näeks, mis ma seal korraldanud olen... :D

Ja et te asjast veidi rohkem aimu saaks, siis kui ma selle kardigani pildi saatsin, ütlesin, et mul on pükse vaja osta ja kuna mul endal lube ega autot pole, ei saa ma ka üksi Turku poodidesse minna. Selle peale lubas ta mind täna/homme Skanssi viia ning no veel võtame ette tripi Ikeasse. Ja nii see läheb... :D

Täna olen produktiivne.. või siis ka mitte

Mul oli kindel plaan täna suurpuhastus teha kodus, kuna juba reedel jõuavad ema ja vend siia, kuid homme ja ülehomme olen ma tööl ja ma ei taha seda reede peale ka jätta. Niisiis, millegi pärast oli mul tavaliseks ajaks (7,30 ja 7,45) äratus pandud. Need ma panin kohe kenasti kinni ja magasin edasi. Siis peale üheksat helistas härra ja oli väga üllatunud kuuldes, et ma alles magan. Peale seda vedelesin veel ühe tunnikese voodis, tegin veidi trenni (otsustasin uuesti alustada) ja käisin duši all. Esialgne plaan tegelikult oligi end liigutada, pesus käia ja siis koristama hakata.

Pesus käidud, avastasin, et sõbranna (kes samuti Soome kolis, peale mind) oli mulle kirjutanud, asusisn temaga vestlusesse, siis juba teistega. Aa, trenni ajaks olin Rammsteini mängima pannud ning mingil arusaamatul ja tobedal põhjusel istusin arvuti taha. Kell on nüüd pool üks läbi ja siin ma olen, istun arvutis. Ei, tegelt ma vahepeal olen püsti ka tõusnud ja möödaminnes nipet-näpet koristanud, aga mul oleks vaja veel teha. Kaks asja, mis ma kindlasti puhtaks tahan teha on pliit ja vaip. Ma hakkan seda pliiti kergelt juba vihkama, brr.

Aga jah, istusin arvutisse ja siis meenus, et tahtsin alist ühte asja vaadata, ja siis tahtsin üle vaadata nimekirja asjadest, mis ema ja vend meile kodumaalt toovad (natuke nipet-näpet) ja siis võtsin blogi lahti ja siis googeldasin soome keele harjutusi ja nüüd lahendan siin neid ja üllatun, et pole ma midagi nii loll, midagi ikka mäletan ka veel (sõnavara).

Aa, no jah, mul praegu mängib skyplus ja tuli just weekendi reklaam ja ma vist hakkan hauduma plaani, kuidas härra ära rääkida, et me sinna jõuaks. No ja ma ei teagi, mis seis praegu on, sest ta ütles, et ta läheks pigem weekendile kui Rammsteinile ja ma nüüd mõtlen, kummale ma rohkem minna tahan. Huvitav, kas saaks kuidagi nii, et ta oleks nõus mõlemale minema?

Ahjaa, muidugi. Ma tahtsin täna omale küünehoolduse ka ära teha, ja tahtsin varvastele geellaki panna. Ma peaks vist liigutama hakkama, kui tahan midagi tehtud saada. :)

Panin mõned read kirja

Ma tahtsin sellest eraldi postitust teha, aga kuna ma seda veel teinud pole, aga uus postituse idee tuli peale, siis mainin nii möödaminnes, et mind hakkas vahepeal geelitehnoloogia (geelküüned) huvitama. Sellest aga mõni teine kord.

Ma praegu vaatan blogimaastikul ringi ja mulle jääb silma, et kõik leiavad nii palju negatiivset igal pool. Ok, mitte päris kõik, aga no ikka päris palju. No see Malluka "surnud titade" pildistamine (mis minu meelest oli väga nõme, kuna pisikeste laste emad käisid ka ilmselt neid kommentaare lugemas ja milline värske ema tahaks oma lapse kohta seda lugeda?) ja siis see never-ending Malluka ja Eveliisi "sõda" ja noh, võtke lahti blogipostituste reklaamimise grupp fbs ja vaadake ise.

Ok, tegelt mul on endal ka ühega üks kana kitkuda, seda mitte mõne blogijaga,  vaid siin Soomes ühega, aga sellest ma kirjutan hiljem, sest ma saan õhtul temaga kokku ja räägin talle ka, et ma ta peale pahane olen. Ta ilmselt ei tea seda veel :D

Aga ma tahtsin jõuda selleni, et kõik siin kaklevad ja kirjutavad negatiivsetest asjadest, ja siis olen mina. Noh, ma näiteks uurin erinevate salongide ja koolitajate kohta ja arutlen omaette, et mis järjekorras ja mis koolitustele ma lähen ja millal ma nendega üldse algust teen. Nimelt hakkan ma end Eestis koolitama, kuid siis peab juba transpordi peale mõtlema ja pean vennalt ulualust paluma. Siis ma mõtlen, et ehk alustaks üldse ripsmepikenduste koolitusest.

Ripsmetega seoses üks "nali" ka. Täditütar küsis mitu korda, kas ma ripsmete koolitusele ei plaani minna. Ma vastasin, et esimesena tahaksin geelitehnoloogia koolitusel ära käia ja edaspidi kõike muud õppima hakata. Ja ta küsis seda veel mitu korda kuni lõpuks ütles, et ta jääb nii kauaks küsima, kuni ma jaatavalt vastan. :D

No ja siis ma mõtlesin, et äkki alustaks hoopis sugaringi koolitusest. Uurisin praegu neid hindu ja ainus koolitaja Eestis (litsenseeritud) küsib selle eest 250eurot. Selle sisse jääb kaks päeva (kuu ajalise vahega) ja saad omale ka materjalid ning ta ütleb ka, millise suhkruga sa edaspidi teha võiks.

Oehh, teate kui huvitav on ilumaailm. Mina, peaaegu 21-aastane maaplika avastasin enda jaoks ilutegemise ning see on nii põnev! Päriselt ka. Ükskord täditütar tutvustas mulle küünepuuri ning sellega oli nii lihtne teha, ajaliselt teeb kõvasti kiiremini kui viiliga. Nüüd ma tahan veel seda puuri kasutada, et vilunumaks saada selles. Aa ja ma jäin ükspäev mõtlema, et puuriga teeb siuh ja sauh ära ja valmis (ainult kuju pead viiliga tegema, aga isegi selle lõppviimistluse teed puuriga), aga et kui koolitusele minna, siis seal peab ikka viiliga tegema. :D

No vot siis, kuhu ma selle postitusega välja jõudsin. :D