Üks jama päev UPDATE

Eelmisest postitusest on juba mõned tunnid möödas ning nüüd võin teid asjadega uuesti kurssi viia.

Niisiis, võtsin eelmise postituse lahti ja hakkan selle järgi kirjutama.

• SUURPUHASTUS

No see on mul tehtud. Enam-vähem. Pesu peseb praegu ja kuivati ka üürgab ja kui masin nüüd lõpetab, siis panen viimase laari pesema. Aga äkki olen isegi nii tubli, et pesen LÕPUKS härra talvemantli ära? No sellega on see jama, et ta läks sellega tööle. Tööl ta küll vahetas riided ära, aga riietusruumis rippus mantel nagis mustade (diislised) riiete kõrval ning nii see läks. Ma ausalt isegi ei tea, kuidas ma selle puhtaks saan. Äkki aitab kui see mingi viis korda järjest mingi programmiga läbi pesta?

• KÜÜNE PARANDAMINE

Nooo sellega on sellised lood, et, ää, ee, ma lihtsalt viilisin selle küüne lühemaks. :D :D :D

Ma ausalt ei viitsinud seda tegema hakata, seega läksin lihtsama vastupanu teed. Nüüd lihtsalt palvetan, et see püsiks ka ilusti, kuna on oht (suur tõenäosus ehk siis ilmselt nii juhtubki), et geel on sealt lahti ja ta lihtsalt lööb küüne pealt lahti. Aga ma ausalt kohe üldse ei viitsinud..

• PAKKIMINE

Ega sellega ka väga kiiduväärt lood pole. Ma olen mitu korda mõelnud, et no ma panen need asjad veel ära ja siis on kõik. Ja siis ma olen ära unustanud.

EDIT: Läksin ja panin viimased asjad kotti. Nüüd on veel pakkida elektroonika, kuid telefon, tahvel ja laadijad lähevad enne minekut kotti ning digika ja akupanga ma laen enne täis ja siis leiavad ka nemad oma tee kotti. 

• TÄDITÜTRE POJA INGLISE KEEL

Ma ootasin neid kella kahe ajal, kuna sellel ajal oleks ma ise sinna läinud (leppisime eile nii kokku), kuid neid pole ja ta ütles, et nad tulevad õhtupoole. Okeei. Aga see peaks kiiresti minema, ma eeldan vähemalt, et ta kodus teeb selle valmis ning ma kontrollin. Mingi selline harjutus pidi olema. 

Vahepeal lisanus veel see, et ma keetsin pliidil Bountyt ja nüüd panin need jahtuma. Meil vanema vennaga on tekkinud selline jabur traditsioon, et kui kuskil (välismaal) käime, siis toome üksteisele sealt Bountyt. Nii on olnud, et iga kord, kui Soomes käinud olen, olen talle selle kaasa ostnud. Seekord otsustasin aga et teen selle hoopis ise. Eriti kuna ma avastasin, et see nii lihtne on. Nüüd on vaja vaid šokolaadiglasuuriga üle käia ja valmis!

Ja lisandus ka poeskäik. Ma avastasin, et meie lihavarud hakkavad otsa saama ( pluss eelmine kord ma miskipärast juurikaid ei ostnud). 

Ja kohe kui poes käidud, hakkan õhtusööki vaaritama. Mul ideid pole, aga tean, et see peab olema midagi kiirestivalmivat, kuna härra tuleb ju otse töölt. Mul mõlgub peas kaks asja: bolognese kaste ja juustukaste, eks näis, kumb sõelale jääb. 

Toitumisharjumustest meie kodus

Ma kolasin blog.tr.ee-s ning leidsin ühe postituse, kus blogija kirjutab nende pere toitumisharjumustest. Rott nagu ma olen (1996 a väljalase) võtsin postituse lõpust küsimused ja vastan nüüd neile meie leibkonna kohta.

Kas teie peres jälgitakse taldrikureeglit?

Ma ütlen päris ausalt, et ma pole kunagi viitsinud endale selgeks teha, mida täpselt kujutab endast taldrikureegel. Mulle on vaid meelde jäänud, et pool taldrikust peaks olema salat ning seda ma oma taldriku puhul enamasti ka järgin ning kuna mina serveerin toidu, siis järgib seda ka härra. :D Aga ma ei pane poolt taldrikut täis salatit vaid seetõttu, et nii peab, vaid mulle maitseb igasugune värske kraam rohkem kui liha.

Ma nüüd selle postituse tarbeks googeldasin taldrikureeglit ning kopeerin teile toitumine.ee lehelt, mis ma leidsin.

Taldrikureegel on hea abivahend mitmekesise lõuna- või õhtusöögi praetaldriku kokkupanemiseks. Taldrikureeglit järgides võid olla kindel, et erinevate toitude osakaal toidukorras on õige. Jälgi kindlasti ka seda, et taldrikul oleks alati vähemalt viit värvi toitu.

Taldrikureegel:

• erinevad salatid või kuumtöödeldud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust;
• põhitoit, nagu kala, kana või (linnu)liha võiks moodustada umbes veerandi;
• lisand, näiteks riis, kartul, tatar, makaronid vms ülejäänud veerandi.

Kui tegemist on segatoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust. Taldrikureegli võttis esimest korda Eestis kasutusele Eesti Südameliit 2000. aastal. 

Niisiis, mis ma seda teades oskan öelda enda toidu kohta. Võtan appi eelmine nädal tehtud toidupildi. 

Kuna ma ise tol päeval liha ei söönud, siis võtan näiteks härra taldriku (vasakpoolne).
Tegelikult kui ma seda praegu vaatan, siis mõtlen, et see on halb pilt, kuna pole eriti hästi näha. Näiteks märkamatuks jäävad köögiviljad (porgand ja herned, minu pildil paremini näha), mis peidavad end kana ja kartuli vahel. Seda teades ma julgen öelda küll, et "salatid ja kuumtöödeldud köögiviljad" moodustavad poole taldrikust. Ja ülejäänud poolt jagavad muna-küüslaugukaste, kartul ja kana. Kas mahub reeglisse?

Arvestades, et ma enamus toite serveerin umbes nii, siis ma julgen väita, et jah, meie peres järgitakse taldrikureeglit, isegi, kui ma päris täpselt ei teadnud, mis see endast kujutab. :D

Kas toidu kõrval on kaste?

Minul peab olema toidu kõrval midagi, mille sisse toitu "kasta". Eelmisel pildil oli selleks hapukoore ja majoneesiga tehtud paksem kaste ja lisaks panin endale lihaleent (palun andestage, kui valesti kirjutasin, issand, ma vihkan selle sõna käänamist!!!). Tavaliselt kui teen liha, siis lähebki lihaleem kastmena arvesse.

Kas salat on koore või õliga?

Mulle meeldib rohkem koorega, näiteks mulle meeldib väga teha erinevaid variante külmast kastmest. Siin olen ma neid nüüd vähem teinud, kuna mulle ei meeldi hapukoore valik Soomes. Siin on valida, kas väga vedel või väga paks. Kui ma teen neid nn õlisalateid, siis ma pean tunnistama, et ma ei panegi siis midagi. Ma võiks samahästi lihtsalt erinevaid asju toidu kõrvale tükeldada, kuid ma teen selle eelnevalt ära kuskile suure kausi sisse ja segan läbi. Nagu salat, ainult et ilma õli ja maitseaineteta. Mulle meeldib kõige rohkem nii. Tunnistan piinlikkusega :)

Kas leib käib toidu kõrvale?

Leib käib supi kõrvale, supp on toit, seega jah. Aga ainult supi kõrvale, mujale see ei sobi mu meelest.

Kunagi ma näiteks ei söönudki üldse leiba toidu kõrvale. Kunagi ma ei mäleta, kas põhikoolis või gümnaasiumis ma sain klassiõelt kombe supi kõrvale leiba süüa ja nüüd ma nii teengi.

Kas jook käib toidu kõrvale? Kui jah, siis milline?

Enamasti käib. Ma olen kuulnud, et ei ole soovitatav toidu kõrvale juua, vaid peale söömist, aga ma olen rebel ja joon ikkagi. Ma ei tea, minu arvates see aitab kõhtu täita.

Muidu ma jooks vett, aga siin ma pole lihtsalt kraanivett joonud, mulle ei maitse see niisama. Eestis mulle maitses kraanivesi väga, see oli üks parimatest jookidest. Siin ma joongi kas mahla või limonaadi (Sodastream). Palun ärge maha lööge, ma tean, kui ebatervislik see on, kuid vedelikku ju peab tarbima. Mõnikord ma siiski teesklen, et olen tervislik ja joon gaseeritud kraanivett. :D


Küsimused pärit siit!

Muna-piima-taimetoitlus - kas tegelikult ka ebaõnnestusin?

Ahhaa, teate mis. Ma eelmises postituses ütlesin, et selle nädala eksperiment mul ebaõnnestus. Aga, aga, kas siiski?

Ma arvan, et tegelikult enda seisukohast võttes võin ma öelda, et ei ebaõnnestunudki. Eile (reede) hommikul sõin ma mannavahtu, ja õhtusöök kajastub sellel pildil: 

Härra toit on vasakul, minu oma paremal. 

Härra taldrikul: 

Krõbedaks praetud nahaga ahjukana, üliküüslaugune munakaste, keedukartul ja värske salat kõige paremaga. 

Minu taldrikul:

Kõik on sama, ainult et kana ma ei söönud. Whoop whoop. 

Võib vist eksperimendi siiski sooritatuks lugeda, aye? :D

Minu viis (tegelikult neli) päeva muna-piima-taimetoitlasena

Mis te arvate, kuidas möödus meie nädal toiduga? Hehee *peidab piinlikkusest nägu patja*

Olgu, ma räägin kõik ausalt ära. 

Niisiis, esmaspäeval nägi minu toit välja selline:

Nagu ma juba ütlesin, mulle jäeti liha. Ma nokkisin liha kõrvalt välja kartuli ja tükeldasin juurde värsket kraami, tulemus tuli väga maitsev. Ainult et mingi kerge kaste (külm) oleks võinud veel kõrval olla. 

Teisipäevane toit: 

Makaronid juurikatega ja külm kaste. 

Ma sõingi seda vist ainult ühe portsjoni, kuna need makaronid on tehtud tuubiketšupiga, mis mu meelest oli ülerõve ja rikkus kogu toidu ära. Ma kirjutasin tomatipastadest ka eelmises postituses ning kirjutasin sinna, et eks näis, kas härrale need makaronid maitsevad või pean uue toidu tegema. Härra sõi ära ja küsisin siis, ta ütles, et pole viga, täitsa söödav oli. Sest just seda iga naine oma toidu kohta ju kuulda tahabki. :D

Teisipäeva õhtul tegin filmi kõrvale kukleid. Tegelikult ma tahtsin teha juustu-singi kringlit, aga meil polnud muna ja kumbki meist ei viitsinud Siwasse joosta, seega võtsin sügavkülmast kuklid. 

Härra omadesse panin vaid küüslauku ja juustu, kuna ta muud ei soovinud. Enda omadesse panin lisaks juustule ja küüslaugule veel hapukurki ja šampinjone. 

Jah, ma tean, et pildi peal need näevad suht rõvedad välja, aga maitse oli väga hea. :D

Ja edasi tuleb blank... Okei, tegelt kolmapäeva õhtul ma panin kanapojad ahju (mingid kanatooted on siin nimetusega Kananpojan), olid teised mingid vürtsikad kanakoivad ja lasin härral järgmine päev makaronidega neid kaasa võtta. Tegin neid piisavalt, et neid saaks ka järgmine päev süüa. 

Ehk siis kolmapäev: 

Nagu juba öeldud, härra sõi (terve päeva) makarone ja kana. Mina sõin tööjuures mingit.. ee.. oli vist kartul ja sink kuubikuteks lõigatud ja koos sibulaga praetud, kõrvale kurki-tomatit. 

Õhtuks tõusis mul juba palavik (37,5) ja rohkem ma ei söönud, kuna lisaks palavikule oli kurk megavalus, meenutas angiini-aegu *ptui-ptui-ptui*

Neljapäeval tõusin palaviku, kurguvalu ja köhaga. Hommikust ei söönud. Lõunat ei söönud, kuna lapse lõunaune ajal (11-15.30) vedelesin diivanil ja ootasin surma. Vahepeal kraadisin end, 37,9. Mõtlesin, surm ei ole kaugel ja piinad lõppevad (vabandage mulle minu must huumor).  Pool neli sain koju, kuna otsustati, et surev lapsehoidja ei ole hea lapsehoidja. Kuskil viie ajal tegin mannavahtu, kuna energiat ei olnud üldse ja kõht hakkas ka tühjaks minema (alles nüüd, viimati sõin umbes 28h tagasi). Söödud, viskasin pikali ja oh imet- hakkas täitsa inimese tunne tulema. Enne magama jäämist kraadisin uuesti, palavikku polnud.

Reedel (täna) ärkasin, suht sant tunne oli. Kraadisin, palavikku pole. Kas tõesti on ta lõpuks mind maha jätnud?! Siiski, siiski, kõri on siiani röga täis, see moonutab häält ka päris korralikult. Vahepeal lööb vist mingi nohu ka välja, aga õnneks *ptui-ptui-ptui* mitte palju. 

Toidust rääkides, siis sõin mannavahtu jälle. Seda on hea süüa, kuna kui kurk valus on, siis ikka ei söö küll kana ega midagi rasket. Mannavaht seevastu on aga hea kerge neelata, eriti kui koos piimaga seda süüa. 

Kui härra koju tuleb, lähme poodi. Õhtusöögiks plaan valmistada keedukartulit, ahjukana ja kõrvale mingi kerge värske salat. Jah, ma tean, et täna on siiski eksperimendi viimane päev ja peaks lihavaba toitu sööma, kuid ise ma ilmselt kana nii kui nii ei söö (praegu vähemalt ei isuta kohe üldse), samas aga kui ma mõtlen keedukartuli ja värske salati peale... mmmm...

Kokkuvõtteks ma tegelikult võin vist öelda, et minu puhul (praegu vähemalt) oli see eksperiment suht ette nähtud ebaõnnestuma. Ma võtsin ette eksperimendi just sel nädalal, mil mul olid kõik oad-kikerherned(ok,  neid tegelikult on veel kapis peotäis, kuid neid peab eelnevalt leotama)-läätsed otsa saanud. Olgu, tegelikult viimased oad kasutasin nädala alguses ära. 

Tahtsin seda eksperimenti teha just põhjusel, et proovida uusi retsepte. Mulle meeldib köögis eksperimenteerida ning kuna ma viimasel ajal olen enda jaoks avastanudki kikerherned ja läätsed, siis ma usun, et neist võib vägagi maitsvaid roogi valmistada. Selle jaoks peavad nad sul lihtsalt olemas olema. :D Aa, mainin veel juurde, et nädala sees me eriti poes ei käi ja poeskäik oligi planeeritud reedele (tänasele), seega jah, vot, kuidas asjad kokku langesid. :D

Ma lihtsalt pean veel mainima, et kui ma nüüd haigeks jäin, siis härra ei suutnud jätta torkimata, et "vot, mis juhtub, kui sööd ilma lihata toite" :D 

Ma usun, et edaspidi ma selliseid eksperimente ei tee. Ma olen nüüd Soomes elamise ajal ennegi teinud täiesti lihavabasid toite (ükskord  tegin kartulivormi ja hakkliha asemel olid kikerherned, nämm..). Ma võin neid ka edaspidi teha, kuid mitte nii, et mingil kindlal ajaperioodil teengi vaid lihavabu toite. Mulle paneb see pinge peale, kui mul on "ette kirjutatud", mida ma tohin süüa teha ja mida mitte. Seega, köögis eksperimenteerin ma edaspidigi, kuid mitte selliste väljakutsetega. :)

Kuidas (mitte) kooki teha

Lugesin Malluka seda krevetisupi postitust ja mõtlesin,  et ma teen nüüd nii palju süüa (ehk siis valmistoitu on täiesti out ja isegi kotletid teen ise),  et miks ka mitte ise mõni retsept kirja panna. Niisiis, hommikul tegin just kooki, aga jäin praegu mõtlema,  kuidas see kirja panna. Noh, umbes nii:

Vala anumasse maitse järgi suhkrut ning löö sinna kolm muna (nii palju oli parajasti "vanemas" karbis) ning mikserida munad vahtu (kas nii on korrektne öelda?). Võta 200g võid ning lisa munale sellest umbes 1/3 ning sega korralikult läbi. Seejärel lisa jahu, peaks vist olema ühe muna kohta üks supilusikas, aga mina panin neli, vaatasin,  et konsistentsilt normaalne jääks. Piima ma seekord ei lisanudki, ei näinud selleks vajadust. Sega vaikselt läbi. Jah, põhjaks on võetud muffiniretsept, ja ma kuskilt lugesin, et muffini taigent ei tohi palju segada.

Nüüd lisa omale meelepärased lisandid, kui soovi on, siis ka näiteks kakaod. Ma tahtsin seekord kakaoga teha, aga unustasin. Hea küll,  teinekord ehk. Võtsin parajalt maapähkleid ning lõikasin need pooleks ja lisasin taignale. Seejärel võtsin valget ja tumedat šokolaadi, tükeldasin ära ja läks ka see sinna sisse. Mulle nimelt meeldib, kui šokolaad on tükkidena sees. Segasin kõik kokku, valasin vormi ja panin 200-kraadisesse ahju 25 minutiks. Aa, peale puistasin  tegelikult kookoshelbeid ka.

Peaaegu pool tundi hiljem võta kook ahjust ja imesta, et isegi täitsa hea tuli.

Noh, ja kui palju kasu oleks kellelgi sellisest retseptist? :D

Ma tavaliselt (kogu aeg) teengi süüa nii, et kõik kogused on silma/tunde järgi ning proovides otsustan, kas lisan midagi või mida ma lisan.