Avasin silmad kell 4.41, neli minutit enne äratuskella. Veidi aega vedelesin voodis ja siis tõusin.
Tööpäev möödus rahulikult, mind pandi liinile. Lõunal unustasin jälle käia.
Küsisin härralt, kas ta mulle rämpsu ostab, kuna kõht oli tühi. Ta ütles, et pole aega, aga ta võtab mulle õuna.
14.22 läksin enda osakonda ja jutustasin seal töökaaslasega. 14.29 vaatasin kella ja avastasin, et pean juba lippama. Garderoobi läksin pooleldi joostes.
Panin selga oma gümnaasiumi lõpukleidi ja peale valge jaki. Pakkisin koti kokku ja hakkasin alla minema, kui avastasin, et kleit vajub aina alla. Hoidsin käega jaki hõlmadest, ühtlasi selleks, et kleiti üleval hoida. Oli selge, et pean riideid vahetama.
Väljas teavitasin sellest härrat ning ta torises veidi ja viis mind siis koju, kus tegin ilmselt kõige kiirema riietevahetuse. Jaki unustasin maha, õnneks palusin härral endale jope kaasa võtta.
Autosse istudes ootas mind ees mäki lihawrap.
Teekond võis alata.
Sõit pealinna läks üllatavalt kiiresti. Vennale me külla ei jõudnud, kuna kiire oli. Pealinna jõudes oli laevani kolm tundi aega.
Sõitsime sadamasse ja härra konsulteeris oma isaga, kes soovitas piletid varasema laeva omale vahetada.
See tehtud, jäi meil umbes 45min laevani.
Kiirustasime pre-orderisse. Seal käidud, hakkasime laeva poole sõitma, kuid sattusime segadusse, sest ainuke laev oli Stockholmi sildi juures. Küsisime töötajalt abi, kuid ta meist väga aru ei saanud ja suunas meid laevale. Andsime enne laeva sõitmist auto pileti ning tundus, et kõik oli korras. Ju oli siis õige laev.
Auto pargitud, suundusime laeva avastama. Eesmärk oli jõuda väljas võimalikult kõrgele. Peab ju iga kord väljas olema ja vaatama, kui laev sõitma hakkab.
Edasi läksime sisse, kuna me härraga olime oodanud, et saaks seda ülihead laevaburksi süüa. Pettumus oli see, et oli palju restosid, kuid mitte ühtegi kohta, kust saaks kiirtoitu osta. Suundusime siis poodi, et midagigi süüa. Jah, me oleks võinud kuskile burksi sööma minna, kuid keegi meist polnud nõus 200g veiselihaga burksi eest 18 euri maksma. Peenutsejad me pole.
Poes käidud, istusime kuskile toolidele ning asusime toidukraami kallale. Seal härra avastas, et mingit rämpsu laeval siiski müüakse ja läks leti äärde lähemalt uurima. Tagasi tuli ta mingite sandwich-idega. Teate küll neid kuivi saiakesi. Ma sõin enda oma vast mingi 20min vähemalt, kuna lihtsalt ei suutnud seda alla suruda.
Seega pettumus, et laev on piisavalt suur, et ära mahutada helikopteri maandumisplats, kuid mitte ühte normaalset putkat, kust saaks laevaburksi.
Sõit venis kui ila.
Aa, loogikahetk. Laev, millele piletid ostsime, pidi väljuma 19.30 ja saabuma 21.30. Laev, millele läksime, väljus kaks tundi enne esimest ja jõudis kohale pool tundi enne, kui esimene. Nimelt pileteid ostes ei arvestanud me sellega, et laev sõidab kahe tunni asemel kolm ja pool. Lucky us.
Laevalt maha sõites suundusime gps-i järgi sadamast välja ning olime väga segaduses. Keegi meist polnud eelnevalt selles sadamas käinud ning veidi ehmatas, kui igal pool olid sildid võõras keeles (ka mitte soome keeles). Kuna gps aga näitas, et sõidame sihtpunkti alla kahe tunni, siis mis meil muud üle jäi kui sõitma hakata.
Autosõit jällegi liikus kuidagi väga kiiresti ning peagi olime kohal.
Tuppa tulles kostitati meid alguses kohe (külmik on seal, võtke, mis tahate) kartulisalatiga. Vahetasin riided ning läksime autoga linna peale, et härra noorem vend üles leida. Ta oli läinud sõpradega mbx-ga trikitama kuskile citymarketi parklasse.
Lobisesime seal veidi ning läksime koju tagasi. Selleks ajaks oli kell juba kaks öösel ning ma olin üliväsinud. Lõpuks sain magama.
Hommikul ärkasin nagu oleks eile pidu pannud ja nagu pohmakas oleks olnud, aga sellest juba järgmises postituses, kuna praegu liigume välja. Õues on super ilm. :)
No comments:
Post a Comment