Sunday, March 19, 2017

Pildipostitus- kassiga väljas

Ega siin pikka juttu pole, meie preili käis täna ümbrusega tutvumas ning eks ta ole nii, et kui kuskile ei postita, siis seda pole olnud, seega teie ees on fototõendid:








Ma ausaõna plaanin kunagi kirjutada ka sellest, kuidas tal siin läheb ja kuidas ta ülbitseb korteri ainsa lemmikloomana, aga ilmselt kunagi (väga palju) hiljem.


blog.tr.ee



SPOILER - Snowpiercer

Kes tahavad seda filmi vaadata, siis ütlen kohe ära, et ärge lugege edasi. Ma ei tee filmiarvustust, vaid ma reaalselt räägingi sellest filmist. Või noh..

Meile härraga meeldib filme vaadata ja kuna igasugused õudukad on meil praeguseks vist kõik vaadatud, siis otsib ta neid hetkel mujalt kategooriatest (härra vastutab meil filmide, mina näkside eest). Eile vaatasime filmi "Snowpiercer". Härra vend soovitas talle seda kui väga head filmi.

Ma ütlen ausalt, et minu ootused selle filmi suhtes olid väga kõrged ning kahjuks pidin ma veidi pettuma.



Ma lootsin näha veidi rohkem seda, mis oli enne ja mis peale rongi. Enne kohta oligi vaid nii palju, et tehti lõpuks midagi globaalse soojenemise vastu, ehk siis lasti taevasse mingit jama, aga ei osatud näha seda, et see aine külmutab Maa ära, ehk siis tuli jääaeg. Härra W aga päästis inimkonna ja ehitas never-stopping rongi, mis olekski võinud sõitma jääda, aga noh, see lõhuti ära (filmi lõpp).

Lõpu kohta ma oleks tahtnud muidugi veel rohkem teada, et mis sai edasi ja kas nad olid ainsad ellujääjad. Muide, ma ei usu, et nad ainsad olid, kuna rongis oli tuhandeid inimesi ja ülejäänud vagunid jäid terveks, need vaid kukkusid rööbastelt maha. Ainult selles ühes vagunis oli ju sein lõhutud, teised peaksid terved olema, ma usun, ja samamoodi inimesed, kes seal sees olid. Aga no eks see lõpp ilmselt selleks tehtigi selline, et inimesed saaksid ise edasi mõelda (ma muide vihkan selliseid lahtise lõpuga filme. Jah, mul on elav kujutlusvõime ja fantaasia ka lendab, aga ma tahaks ikka teada, mismoodi teose autorid seda lõppu kujutasid).

Ma isegi ei tea, mida ma sellest filmist ootasin. Ma teadsin, et see film keskendub sellele, kuidas tagumise vaguni inimesed end ette võitlevad, kuid minu jaoks oli seda liiga palju. Kuigi jah, ma tean, et nad näitasid vaid mõnda üksikut vagunit ning skippisid väga palju (näitas ju terves pikkuses rongi). Ma ausalt ei tea, mida ma lootsin näha. Mu meelest nad olekski võinud seda vagunite osa veidi vähem näidata ja rohkem seda, mis sai edasi, kui rong oli rööbastelt välja sõitnud ning Timmy ja see tüdruk välja läksid. No kurat, nüüd jääb pikaks ajaks kripeldama, ei anna see lõpp mulle rahu. :D







blog.tr.ee

Saturday, March 18, 2017

Väljendan pahameelt

Uskumatu, aga kell oli juba pool kaksteist ja ma mõtlesin, et tohoh,  mis siis nüüd, sääreväristajaid polegi täna? Boy was I wrong.

Läks mõni minut mööda ja hakkas pihta. Praegu ma olen umbes kakskümmend minutit kuulanud tatikate põristamist, karjumist, kisamist, "woo-hoo"-tamist ja no muidugi on nad end sisse seadnud Bella parklas, mis on meie majast täpselt üle ristmiku. God bless this town and these youngsters!

Rääkisime härraga ka sellest ja ta ütles, et ei kujuta ette, mis suvel saama hakkab. Ee, mina kujutan.

Praegu on kell peaaegu südaöö ja väljas on kaks kraadi sooja (real feel -1) ning neil pole mingi probleem pusade (!!!!!) väel sõita, mis peaks siis olema, kui öösel on suuremad plusskraadid, arvake ise.

Ma rääkisin täditütrega ka sellest ja ta tegi mulle selgeks, et sinna ei saa midagi parata, kuna need on liiklusvahendid ja see teeb välja umbes sama mis autojuhile öelda, et kuule võta vaiksemalt. No ta vähemalt üritas mulle seda selgeks teha, kuna tema ei pea poole ööni nende kisamise pärast üleval istuma. Võib küll politseisse helistada, kui nad siin öösel paarutavad,  aga et ega politsei ka midagi ei tee, kui nad üldse välja tuleks.

Ma mõtlen seda, et kas ma olen ainus, keda nad üleval hoiavad? Meil on ju veel naabreid, siin on päris mitu kõrget kortermaja,  ei saa olla, et ainult meie korteris on seda kuulda. BTW, eriti lõbus on siis, kui ilm on soojem (nagu täna) ja aken on lahti, kuna kinnise aknaga pole palavuse tõttu võimalik magada! Aga, kas on tõesti kõikidel teistel naabritel kasutusel kõrvatropid? Teate, mul on need täitsa olemas ja ma kasutan täna neid, ja taipohh kui ma veel ühe tatikate põristamist kuulen!

Ma jalutasin ükspäev linna vahel (laps magas ainult siis, kui käru liikus) ja iga sääreväristaja möödudes kujutasin elavalt ette, kuidas ma neil öösel noaga rehvid (on ju neil ka rehvid??) lõhki lõikan. Ma ausõna ei ole kuri inimene,  aga ma tahaks ka magada ju..

Issand, ma lugesin alles Briti postitust nendest sarisuitsetajatest- ja amelejatest ning tundsin talle südamest kaasa. Kuigi, tema saab vähemalt öösel magada. :D

Friday, March 17, 2017

Hetk, kui avastad, et oled alla käinud ehk blogid vähem kui Merje

Pealkiri pole pahaga, lihtsalt ilmselt teame me kõik, et Merje blogib üliharva.  Ükspäev läksin ta blogisse uudistama ja avastasin, et vahepeal on sinna väga palju uusi postitusi tekkinud. Või siis pole ma lihtsalt ammu sinna sattunud, who knows.

Tegelikult tahtsin ma juba ammu kirjutada sünnipäevast,  või no sellest, et ema ja vend külas käisid (peaaegu kuu tagasi, ups), ja siis ma sain vahepeal selgeks kringliteo ja tegin pilte ka, aga selle postituse jaoks pean ma läpakasse minema, kuid täna ma seda ilmselt ei tee.

Ma ei tulnudki praegu millestki erilisest kirjutama, tahtsin vaid teada anda, et paar kuud Soomes ja olen veel täiesti elus, härra ka.

Check-in tehtud, lähen uurima, kas ja kuidas saab lemmikloomaregistris andmeid muuta. Nimelt mul on kass kiibistatud ja kiibil on mu Eesti number, mida ma enam ei kasuta. No loodame, et saab.

Friday, March 10, 2017

Blondiiiiin

Teate, ma kirjutan siia ruttu ühe blondi hetke, mis mul enne oli.
Ma vaatasin prooviabielu viimast osa, kuna kolmapäeval ma tegin samal ajal süüa ja see jäi mul poolikuks. Oli see koht, kus Helen rääkis oma sõbrannaga ja ma tahtsin snäppi teha sellest osast, kus ta ütles ala et "ma ei tea mis sõnast ta aru ei saa, kas hormoon, või näonahk". Tegin ära ja hakkasin seda snäppi läbi vaatama. Mul on selline komme, et enne avaldamist ma vaatan üle, õnneks. Vaatan ja mõtlen, miks heli pole. Panin heli juurde ka, vaatasin, et on põhjas, ja siis jõudis mulle kohale, et ma ju vaatasin saadet kõrvaklappidega....


Wednesday, March 8, 2017

Kuidas läheb lapsehoidjal/assistendil/reklaamitegijal/...?

Saate ilmselt pealkirjast juba aru, et praeguseks hetkeks ei ole ma enam vaid lapsehoidja, vaid täidan ka teisi kohustusi. Noh nii oma lõbuks või nii.

Eile näiteks oli mul vaba päev. Mis te arvate, kui palju ma kodus tehtud sain? Täpselt nii palju, et ma tegin õhtul söögi valmis ja värvisin veidi värviraamatut ja juba jäingi magama. Miks? Sest ma jõudsin alles kuskil poole seitsme ajal õhtul koju, kodust väljusin hommikul kell üheksa, veidi varemgi.

Päeva plaan oli ruttu täditütre juurest läbi käia, reklaami asjad valmis teha ja koju minna, sest tahtsin eile lõpuks koristada, süüa teha, värvida ja veidi meisterdada. Ja sellest kõigest jõudsin ma vaid süüa teha ja voodis veidi värvida...


Issand, ma ei jõua isegi mitte kirjutada, mul pea lõhub meeletult juba viiendat päeva, see ei ole ju normaalne enam...

Mõtlesin, et kasutan võimalust, kui laps magab ja mu läpakas siin (võtsin oma läpaka, kuna täditütrel on Mac ja ma pole sellega eriti sina peal) ja blogin veidi, kuid sellest ei tule midagi välja, sest taustaks lõugab mingi pokemoni multikas ja mu ajud hakkavad veidi kärssama. No saate vast aru, kuidas mul läheb. :D

Thursday, March 2, 2017

Hemmoteltu kakara

Kui me härraga koos hakkasime olema, ütles mu ema, et ta tunneb härrale kaasa. No ja ma kordan seda endiselt. Ma ei mäleta praegu, kas ma olen sellest varem kirjutanud, aga härra on mind täielikult ära hellitanud. Viimastel Eestis elatud kuudel näiteks ei ostnud ma omale kuupiletit bussiga sõitmiseks. Ma teadsin, et kui mul kuskile minna vaja, on härra enamasti nõus sõitma. No ja igasugused sellised pisikesed asjad.

Ükspäev tegin ma sellise rumala vea, et ma tõmbasin oma telefoni (ja tahvlisse) uuesti Aliexpressi rakenduse. Saatsin eile härrale kuvatõmmise ühest kardiganist ning sealt tuli konkreetne vastus: Inga, ei!

Täna otsisin ma alist neid täiskasvanute värviraamatuid ja avastanud, et nende hinnad algavad põhimõtteliselt ühest eurost, saatsin taaskord härrale sõnumi.


Ma lisasin veel, et peab õhtul härra telefonist ali rakenduse ära kustutama, et ta ei näeks, mis ma seal korraldanud olen... :D

Ja et te asjast veidi rohkem aimu saaks, siis kui ma selle kardigani pildi saatsin, ütlesin, et mul on pükse vaja osta ja kuna mul endal lube ega autot pole, ei saa ma ka üksi Turku poodidesse minna. Selle peale lubas ta mind täna/homme Skanssi viia ning no veel võtame ette tripi Ikeasse. Ja nii see läheb... :D