Ma ausaõna plaanin kunagi kirjutada ka sellest, kuidas tal siin läheb ja kuidas ta ülbitseb korteri ainsa lemmikloomana, aga ilmselt kunagi (väga palju) hiljem.
Uskumatu, aga kell oli juba pool kaksteist ja ma mõtlesin, et tohoh, mis siis nüüd, sääreväristajaid polegi täna? Boy was I wrong.
Läks mõni minut mööda ja hakkas pihta. Praegu ma olen umbes kakskümmend minutit kuulanud tatikate põristamist, karjumist, kisamist, "woo-hoo"-tamist ja no muidugi on nad end sisse seadnud Bella parklas, mis on meie majast täpselt üle ristmiku. God bless this town and these youngsters!
Rääkisime härraga ka sellest ja ta ütles, et ei kujuta ette, mis suvel saama hakkab. Ee, mina kujutan.
Praegu on kell peaaegu südaöö ja väljas on kaks kraadi sooja (real feel -1) ning neil pole mingi probleem pusade (!!!!!) väel sõita, mis peaks siis olema, kui öösel on suuremad plusskraadid, arvake ise.
Ma rääkisin täditütrega ka sellest ja ta tegi mulle selgeks, et sinna ei saa midagi parata, kuna need on liiklusvahendid ja see teeb välja umbes sama mis autojuhile öelda, et kuule võta vaiksemalt. No ta vähemalt üritas mulle seda selgeks teha, kuna tema ei pea poole ööni nende kisamise pärast üleval istuma. Võib küll politseisse helistada, kui nad siin öösel paarutavad, aga et ega politsei ka midagi ei tee, kui nad üldse välja tuleks.
Ma mõtlen seda, et kas ma olen ainus, keda nad üleval hoiavad? Meil on ju veel naabreid, siin on päris mitu kõrget kortermaja, ei saa olla, et ainult meie korteris on seda kuulda. BTW, eriti lõbus on siis, kui ilm on soojem (nagu täna) ja aken on lahti, kuna kinnise aknaga pole palavuse tõttu võimalik magada! Aga, kas on tõesti kõikidel teistel naabritel kasutusel kõrvatropid? Teate, mul on need täitsa olemas ja ma kasutan täna neid, ja taipohh kui ma veel ühe tatikate põristamist kuulen!
Ma jalutasin ükspäev linna vahel (laps magas ainult siis, kui käru liikus) ja iga sääreväristaja möödudes kujutasin elavalt ette, kuidas ma neil öösel noaga rehvid (on ju neil ka rehvid??) lõhki lõikan. Ma ausõna ei ole kuri inimene, aga ma tahaks ka magada ju..
Issand, ma lugesin alles Briti postitust nendest sarisuitsetajatest- ja amelejatest ning tundsin talle südamest kaasa. Kuigi, tema saab vähemalt öösel magada. :D
Pealkiri pole pahaga, lihtsalt ilmselt teame me kõik, et Merje blogib üliharva. Ükspäev läksin ta blogisse uudistama ja avastasin, et vahepeal on sinna väga palju uusi postitusi tekkinud. Või siis pole ma lihtsalt ammu sinna sattunud, who knows.
Tegelikult tahtsin ma juba ammu kirjutada sünnipäevast, või no sellest, et ema ja vend külas käisid (peaaegu kuu tagasi, ups), ja siis ma sain vahepeal selgeks kringliteo ja tegin pilte ka, aga selle postituse jaoks pean ma läpakasse minema, kuid täna ma seda ilmselt ei tee.
Ma ei tulnudki praegu millestki erilisest kirjutama, tahtsin vaid teada anda, et paar kuud Soomes ja olen veel täiesti elus, härra ka.
Check-in tehtud, lähen uurima, kas ja kuidas saab lemmikloomaregistris andmeid muuta. Nimelt mul on kass kiibistatud ja kiibil on mu Eesti number, mida ma enam ei kasuta. No loodame, et saab.