Day 4 & 5

Kuna neljanda päeva täitumisel midagi uut ei olnud, ei hakanud ma selle kohta eraldi postitust tegema. Et mul see asi aga unarusse ei jääks, teen neljanda ja viienda päeva postituse koos. See ilmselt ei tule just kuigi pikk, kuna nagu juba öeldud, ei ole midagi erilist ega uut olnud.

Võib-olla neljanda päeva kohta ma ütlekski, et keel oli endiselt paistes, kuid juba rohkem tagasi tõmbunud. Mis ma aga märkasin oli see, et kujutage endale ette keele all seda nn ämblikuvõrku või kuidas iganes seda ka kutsutakse. Igatahes kui ma haigutasin (ma haigutan palju, eriti tööl ja peale tööd), siis oli selle võrgu juures paremal pool selline tunne, nagu oleks lihast rebitud. Selline, noh, natukene valus, rohkem aga ebameeldiv  tunne. Praegu just proovisin, kuidas nüüd haigutada on, ei ole midagi hullu, seda tunnet ka enam pole.

Ma pole ühtegi pilti lisanud, aga keeleneedi ümber hakkas alguses tekkima selline lohuke, mis iga päevaga muutus tsipa. Praegu on needi ümber vall. Ma ei oska muud moodi seletada ja see tundus päris sobilik sõna olevat. Aga jah, keel on endiselt pealt valge, eriti see "vall", aga see värvus on ilmselt loputusvedelikust.

Söön ma nüüd juba tavalisi asju, eile tegin pitsat ja kodus sõin seda noa ja kahvliga väikesi tükke taguhammastele asetades. Tööle lõunat kaasa pakkides mõtlesin, et riskin ja jätsin söögiriistad pakkimata. Elasin üle, suurepäraselt lausa, hammustasin aga ja sõin pitsat. Ettevaatlikult siiski, nagu ikka. Mul on paranoia, et ma hammustan neeti ja siis ma kujutan ette, et vot see võib valus olla. Lisaks sellele muidugi, et ma hamba murda võin.

Seda ka veel, et laisk nagu ma olen, ma mõtlen enne iga söömist, kas ma ikka tahan seda süüa, kuna peale söömist pean kohe suud loputama. Nii mõnigi asi on seetõttu söömata jäänud.

Also, ma vist söön liiga palju, sest ma ostsin omale selle 250ml Colgate suuloputusvedeliku (alkoholivaba) ja tänaseks on mul tsipa üle poole alles. Kui ma mõtlen, et kaks nädalat pean peale iga söömist ja joomist suud loputama, siis ma vist pean seda juurde ostma. Või lihtsalt vähem sööma. Aga ilmselt siiski juurde ostma. :)

Kolm päeva "uue keelega"

Heihei, viin teid kurssi oma keele seisundiga. Ma planeerin seda teha esimese nädala, aga eks see näha ole, mis sellest saab, arvestades minu järjepüsivust.

Niisiis, ma pole vahepeal rohkem jääd söönud, enamasti seetõttu, et keel ei anna tunda, ehk siis ei valuta ega midagi, ja see paistetus ka mind hetkel enam ei häiri, ju hakkan harjuma. Also jäi jää ära vast sellepärast, et ma lõhkusin jääkuubikute resti vms ära, alguses tuli üks ruuduke välja, hiljem läks pooleks ja siis tuli veel tükikesi küljest. :D

Mis puutub söömisesse, siis hakkan harjuma selle olukorraga mu suus ning täna sõin juba makarone hakklihaga. Ma tegingi täiesti tavalise ja lihtsa toidu katsetamiseks, kas ma saan sellega hakkama. Väga hästi sain.

Täna tööl sõin hommikul jogurtit ja lõunaks porgandi-lillkapsa püreesuppi sulajuustuga. Homme kavatsen kaasa võtta juba midagi tahkemat, ma päris võikut vist veel ei julge, kuna seda peab hammustama, seega ilmselt võtan makarone. Jogurt hommikuks jääb. Ma viisin homseks ka jogurtit tööle, ma vaatan, kas kolmapäeval võtan juba võikut või jätkan jogurtiga.

Keel ei tee valu ja noh, nagu juba ütlesin, siis hakkan vist vaikselt harjuma. Paistes on veel, aga tundub, et hakkab vaikselt alla minema, jee :)

Hoolduse poolelt pole midagi uut, ikka kaks korda päevas hambaid pesta ja peale iga söömist-joomist loputan suud alkoholivaba suuloputusvedelikuga.

Ma ei hakka teile pilti lisama (lisaks sellele, et mu keel just eriline miss pole, ma ei saa endiselt telefoniga blogides pilte lisada ning mu läpaka laadija andis otsad :(), aga noh, keel on pealt veidi valge, seda siis ilmselt tihedast loputusvedelikust. Needi ümber hakkab tekkima see auk või lohk, see pidi normaalne olema, no loodame.

Aa, mis puudutab söömist, siis ma tulin täna töölt ja tahtsin midagi näksida. Vaatasin ja mõtlesin, käisin ringi ega suutnud otsustada. Oleks tahtnud hapukurki, aga see on mul mõneks ajaks välistatud. Lõpuks avasin hernepurgi. VIGA! Teate, miks? Kohe räägin.

See kuul mu keelel on üpris suur, suht sama suur kui on üks hernetera. Ja ma sõin neid veidi, kuid suure raskusega. Ma pidin eristama, mis on hernes ja mis on needi kuul. :D Ma andsin alla ja sõin hoopis neli lehmakommi ära, sellega sain tunduvalt paremini hakkama.

Lõpetuseks väike stoori.

Rääkisin emale ka, et tegin keeleneedi. Ta ohkas ja peale väikest pausi ütles:

"Inga, sa oled täiskasvanud inimene, sa võid teha, mis tahad. Aga lepime kokku, et kui sa intiimaugustusi tegema hakkad, siis sa mulle neist ei räägi."

Uus neet :)

Eelmises postituses mainisin, et lähen augustaja juurde. Noh, ma panin omale hommikul kell pool viis aja ja selleks ajaks, kui ma kohale läksin, olin ma juba niiiiii närvis. Ma  olin jõudnud juba 10h närveerida. Naljakas on see, et ma tean, et see pole midagi hullu, aga ometigi olin ma närvis.

Kella poole kolmeks kappasin ma kohale. Augustaja oli väga meeldiv meesterahvas, viskas veidi nalja ning rääkis antud needist täpsemalt, nagu ikka. Ütles veel, et mul pole endal vaja mõelda, kuidas hingata jne ning et ma hinge kinni ei hoiaks, kuna muidu olen hiljem uimane.

Naljakas on see, et kui ta oli piirkonna ära puhastanud ja ettevalmistused teinud (ma panin silmad kinni), siis ta tegi seda hinga-sisse-auk-hinga-välja asja. Ma teadsin, et ta teeb nii, ometigi olin ma üllatunud, kui peale  "hinga sisse" tuli torge ja ütles, et hinga välja ja "done".

Peale augustamist keeras selle nn mummu peale ja valmis. Rääkis veel hooldusest ning edasisest ja kõik. Terve kodutee ma lihtsalt muigasin nagu lollakas, vot just nii õnnelik ma olingi.

Mis needi ma teha lasin? Mulle pandi ehe keelde.

Kas see oli valus? MINUL ei olnud valus. Päris tõsiselt, kogu protseduuri kõige valusam osa oli "mummu" peale keeramine. Aga selline oli minu kogemus.

Esimesel päeval oli kõik okei. Äärmiselt harjumatu, kuid okei. Mõned tunnid peale augustamist proovisin ma süüa tillukest grillvorsti, kuna olime härra isa juures ning nad parajasti grillisid. Ütlesin kohe härrale, et kui ma hakkama ei saa, sööb tema selle ära.

Võtsin esimese ampsu ning mõtlesin selle kohe härrale anda. Siis aga mõtlesin, et noh, kindlasti on mõnda aega harjumatu, et mul koguaeg keele peal midagi on ja sööma ju peab, seega võtsin järgmise ampsu. Iga ampsuga ma kahetsesin, et olin uue ampsu võtnud ning samas peale närimist ja alla neelamist oli hea meel, et olin hakkama saanud. Tol hetkel ei teadnud ma midagi sellest, et lõikad toidu väikesteks tükkideks ja paned otse tagumistele hammastele.

Õhtul jõin vett ning läbi häda sain pilli võetud.

Rääkisin ma alguses härraga puterdades, kuid hiljem jagasin ära, et kui ma tiba pingutan (ehk keskendun), siis ma saan ka normaalselt rääkida. Nimelt panin ma tähele, et kui ma sellele ei mõtle, siis ma hoidsin keele otsa alumiste esihammaste taga ning seda ka rääkimise ajal.

Koju sõidu ajal avastasin, et neelata on harjumatu. Sülge ikka tuleb suhu ning ma ei usu, et välja sülitamine oleks leebem variant olnud. Küllaltki ruttu sain selle aga "selgeks".

Teisel päeval ehk täna oskasin juba keelt hammaste taga mitte hoida rääkimise ajal ning samas avastasin, et kui ma seda ei tee, siis ma nn väsitan oma keelt, seega kodus olles härraga rääkides ma enamasti puterdan, kuna nii on keelele vähem koormust. Minu arvates vähemalt. Mõnikord räägin pikalt normaalselt ning keel hakkab valutama :D Õnneks saab härra aru ning ei kommenteeri seda.

Lisaks on mul päev läbi keel väga paistes olnud, nagu oligi oodata. Keel on valge ja needi ümber on lohuke.

Mis puudutab söömist, siis päeva esimesel poolele jõin ma mahla. Päriselt, ma ei julgenud midagi süüa, seega ma jõin poole klaasi kaupa jahedat mahla, loomulikult peale iga joomist loputasin suud veega. Õhtul ostsin alkoholivaba suuloputusvedeliku ja mittevahutava hambapasta.

Poest tulles otsustasin vaadata, kas saan väikesest mahlapulgast jagu. Ausalt öelda, siis ma ei teagi, oli see hea või halb mõte. Seda süües oli küll hea, ma katsusin sellega keelt tiba jahutada. Koju jõudes lutsutasin ühte jääkuubikut ning peale seda hakkas alalõug ja alumine hambarida valutama. Ma igaks juhuks võtsin ühe valuvaigisti ka sisse, kuna ma ausalt ei oska arvata, kui hulluks see minna võib.

Tegin veel püreesuppi porgandi, lillkapsa ja sulajuustuga, kuna kõht oli päris tühi. Jahutasin selle maha ja sain söömisega ilusti hakkama. Nüüd istun diivanil, kellaajaliselt oleks pidanud valuvaigisti toimima hakkama, kuid aru küll pole saada.

Aa, also, ma sain selgeks, et tablette on hea võtta nii, et asetad selle keele tagumisele osale needi taha ja siis võtad vett peale ja neelad alla, sedasi polnud mul probleeme.

Tänaseks tõmban otsad kokku ning kui midagi muutub, siis katsun uue postituse teha. Also ma loodan, et valu läheb üle ja paistetus võiks ka alla minna, praegu on nii, et kui ma suu kinni panen, siis on mul terve suu keelt täis. :D