Töömesilane

Olin täna õnnelik hommikuvahetus :) Pool kuus äratus, 6.16 bussile ja 7.00 algas tööpäev. Kõik oli ilusti, tööjuures oli kõik hästi ja mul polnud mingit väsimust ega midagi ka. Peale tööd käisime emaga linnas, talle jopet ostmas. Lõpptulemus oli muidugi see, et ema jopet ei saanud, aga mina sain omale hästi nunnud püksid. :)
Millest ma aga kirjutada tahtsin- peale veerand kuute jõudsin koju (pool tundi tagasi) ja Margo küsis, kas ma käisin tööl või hoopis joomas.
Nimelt vaatasin peeglisse ja silmaalused olid kottis ja tumedad. :(
Niiiväsinud olen, jalad valutavad ja jube uni on. Vaatan Simpsoneid ja katsun mitte kohe magama jääda. Life's wonderful! *cries*

I want this and this and this.. and this

Käisime täna siis esmaabi koolitusel Annet musitamas ning peale seda läksime töökaaslasega Steffanisse. Kõhud täis, tegime linnas paar tiiru ja nüüd olen kodus. Rääkisime reisimisest ning nüüd on mul ühel lehel lahti cherry.ee ja ootan Margo kojutulekut, et talle seda näidata ja sellest rääkida, kuni me lõpuks lihtsalt piletid ära ostame.
Teine asi on aga see, et meil on töö juures konkurss, et saada kaks videot (ühes kiidavad su töökaaslased sind taevani ja teises teed ise mingi story) ja neli võitjat saavad nädalaks soojale maale nn komandeeringusse, kui nii võib öelda. No pmt nädal aega, 40 töötundi kohalikus mäkis ja ülejäänud ajaga tee, mis tahad. Tundub ju suht hea pakkumine olevat. Kandideerimise tähtpäev on täna. Saatsin meie restorani juhatajale sõnumi, et ma siiski ei jõua neid valmis ja seega ei kandideeri. Vastuseks sain, et ta sai ajapikendust. Ja siis postitas korraldaja (?), et kandideerida saab kuni esmaspäevani. Juhhei. Ma nüüd peaks siis asju ajama hakkama, ja mingit storyt välja mõtlema hakkama.
Igatahes, päeva kokkuvõte- musitasin Annet, raiskasin ära viimase raha ja koristada ei jõudnud, kuna kõht nii täis ja no.. netis vaja surfata ja vennaga kandideerimisasju arutada. :)

Huuuuge regrets

Nii, mis ma siis eilsest (tänasest) õppisin? Et kolmest ja poolest tunnist unest ei piisa, kui sul on ees kaheksa ja poole tunnine tööpäev, mille jooksul sa ilmselt ei saa süüa/pissile/suitsule. Naliiii!!! Not *cries*
Tänaseks on igatahes tööpäev läbi ning mingi tunni-kahe pärast ma ilmselt juba magan. Noh, ikka selleks, et homme uuesti tööle minna.
Tänane hommik nägi igatahes välja selline, et Margo ärkas enne mind (kell kuus siis umbes), tegi end korda, jõi kohvi ja värki, ning siis tuli mind äratama. Mind. Mina olin tegelikult see, kes varakult ärkama ja tööle minema pidi. Margo aga (endiselt parim mees) ärkas varakult, et ma jalgsi tööle ei peaks minema, kuna nädalavahetustel mul see 06.16 buss ei sõida. :(
Igatahes tegi ta praegu süüa ja just tuli niiiii mõnusat vihma, kahju ainult, et vaid hetkeks. :(

Late night post

Istun üksi üleval praegu, Margo magab juba ammu. Mõtlesin, et pean nii kui nii juba nelja tunni pärast ärkama, et mis ma siis üldse magama lähen. Istusin siis läpakas ja lugesin erinevaid blogisid, kui tuli niiiii jube unekas lihtsalt. Mõtlesin, et okei, teen suitsu ära ja lähen magama. Ja mis siis juhtus? Jep, ilmselgelt läks uni ära.
Mõtlesin siis kohvi juua, aga kujutasin ette olukorda, kus Margo ärkab öösel üles ja mida ta näeb- Inga istub läpakas ja joob kohvi, endal silmad vaevu lahti seismas.
Siis mõtlesin, et elan kuidagi üle selle öö ja hommikul joon mäki kohvivarud ära. No pole ju paha mõte, teised ei pea siis õhtul kohvimasinat pesema ja seda päeva jooksul kogunenud kinnikuivanud piima sealt maha kraapima.
Okei, ma siiski ei kujuta ette, kuidas ma juhin vahetust nii, et seisan vaid tänu kohvile üldse püsti. Nädalavahetusel. Nelja töötajaga.
Igatahes katsun ma nüüd magama jääda (loe: arutan sõbrannaga, miks ma ostsin seppäläst kaks talvejopet 160 euriga, kui selle eest oleks saanud humanast 20tk).

Päev valgerannas

Läksime siis täna lõpuks valgeranna seiklusparki- mina, Roman ja Margo. Me Romaniga oleme enne ka paar korda käinud, kuid Margole oli see esimene kord. Seal oli mõned muudatused ka tehtud, enne oli treeningrada vms + viis rada, nüüd oli üks juurde tehtud. Viies rada oli kergemaks tehtud ja lisatud oli kuues rada, mis pidi olema (ja ka oli!) kõige raskem.

Kui ma viimati käisin, siis viimasel, viiendal rajal, läksin lühemat teed pidi. Seal saab valida, kas teed mingi mega suure tiiru või läbid paar takistust ja lähed lõppu. Seekord läksime ikka pikalt. Oh, lollid.. Okei, viies rada ei olnudki nii hull, kui ma arvasin, aga selle eest oli kuues ikka väga.. raske. Seal redeli juures, kust ülesse pidi ronima, et rajale saada, ma veel kõhklesin, kas minna või mitte, aga kuna poisid ikka tahtsid, siis mis minulgi muud  üle jäi.

Esimesed viis rada ma läbisin, noh, suhteliselt hästi. Aga viimasel rajal ma kahetsesin ikka väga, et olin sinna üldse läinud. Noh, ütleme nii, et seal oli mingi kaks-kolm takistust, kust ma ei tahtnud (loe: ei julgenud, sest kartsin oma elu pärast) üle minna. Üks oli mingi selline, et sa hüppad ühe võrgu külge ja siis see läheb trossi mööda ühte suuremasse võrku, kust sa pead üles ronima. Seal ma kõhklesin päris kaua, kuni lõpuks see instruktor tuli, lisaks sellele, et Roman ja Margo mind julgustasid. Ma olin täiesti kindel, et ma hüppan esimesest võrgust mõõda ja kukun surnuks, turvavarustusest hoolimata. Võtsin siis lõpuks julguse kokku ja läbisin selle takistuse. Täitsa ellu jäin.

Siis oli üks selline, kus olid mingi need puupulgad nagu kiigud ja pidid neid pidi edasi liikuma. Kahjuks aga olid need üksteisest nii kaugel, et mul läks seal vist mingi 15min vähemlt. Vahepeal istusin kuskil seal keskel ja mõtlesin, et kui ma alla kukun, siis Margo vähemalt teab, mida mu emale öelda. Ja siis ma mõtlesin, et kui instruktor tuleks, kas ta ütleks siis mulle nagu ükskord mu emale öeldi; "Sa ei kuku alla.. Aga kui kukud, siis ma püüan su kinni!" Ja siis ma oleks naerma hakanud ja siis nutma, sest mu olukord oli lihtsalt nii lootusetu, ja siis ma mõtlesin, et ma jäängi sinna.

Lõpuks tuli siiski instruktor ja õpetas, kuidas edasi saada. See nägi siis välja nii, et ma istusin ühe selle peal, varbaotsaga lükkasin järgmist, et see kiikuma hakkaks, siis panin jalad selle peale ja istusin järgmisele. Margost on väga kahju, kuna ta tuli peale mind ja pidi kogu seda tsirkust pealt vaatama ja nii kaua ootama. Õnneks peale seda olid vaid mõned üksikud takistused ja siis tuli viimane laskumine võrku ja kogu see õudus oli läbi.

Pean vist mainima, et kui ma selle tobeda takistuse peal omaette turtsusin, siis kirusin taga ka seda inimest, kelle idee oli sinna üldse minna. Tuleb välja, et see olin mina.. ups.

Peale viimast rada läksime Romaniga ujuma (!!!). Ma võin alati kindel olla, et kui keegi minuga ujuma minna ei taha, siis Roman ikka tahab. Vesi oli mõnusalt karastav, kuid valgeranna põhi on niiii kivine. Mitu korda olin täiesti kindel, et no nüüd küll lõhkusin jala mingi terava kiviga ära, kuid ujumine ei vigastanud mind siiski nii palju, kui turnimine.

Igatahes, peale randa käisime kodus, sõime kõhud täis ja saatsime Romani ära ning siin ma nüüd olengi, kodus, vaatan Simpsoneid..

Sündmused panevad aja voolama

Pole ikka päääris pikalt bloginud. Koguaeg mõtlen, et vot nüüd võtan kätte ja hakkan kirjutama- ja siis mõttest see kaugemale ei jõua. Ometi on olnud asju, millest blogida- ametikõrgendus, lõpetamine, Soomeskäik, remont jne. Hakkan siis lihtsalt kuskilt otsast pihta ja teen ühe väga pika postituse.

Alustan mäki jutuga. Meie juhatajale vist meeldib meie pere lastele (loe: mina ja Roman) keskkooli lõpetamiseks ametikõrgendus "kinkida". Roman lõpetas eelmise aasta juunis ja 1. juulist sai mänekaks. Ma lõpetasin samuti juunis ja alates 1. juunist olen mgr. :)

Edasi tuli siis lõpetamine. Eksamitulemuste ootamine oli veidi nõme. Vahepeal oli mul vaid selline info: inglise keele suulise eksami tulemus oli 17/20,seega selle pärast kool lõpetamata ei jää ja matemaatika õpetaja oskas meile öelda, et läbi ei kukkunud meie omadest keegi, ja siis geograafia eksmi sain nelja. Teadsin, et kool lõpetamata ei jää, kuna eesti keeles pole mingitki võimalust, et ma 0p saaks. :D Lõpetamise päev oli ilus, vihma sadas, kuid grillimata selle pärast ei jäänud- tubli vend grillis aias :)

Päev peale lõpetamist sõitsime Soome- u10h sõitmisest, millest 2h olid laeval. Ilmad olid suht jamad, meie jaoks oli ilus ilm siis, kui vihma ei sadanud. Okei, kaks päeva olid sellised, kus päike paistis ja oli tõsiselt soe- üks neist oli seal, kus me olime ja teine kord oli Tamperes, kui me Särkänniemis käisime. Lõbustuspark oli hästi suur ja terve see päev oli hästi tore- sõitsime igasuguste karussellidega, saime märjaks, sõime nachosid.. ja siis sõitsime kolm tundi tagasi. ;D

Siis tegime kõigile üllatuse ja tulime tagasi Eestisse ilma kellelegi ütlemata. Nii ma siis marssisingi tuppa, käes kaks klaasanumat, mõlemad komme täis. Kodus alustati uue ahju ehitamisega, seega on meil praegu alumine korrus selline, et koridorist saab kõikidesse tubadesse (enne pidid Romani tuppa minemiseks läbi suure toa minema, nüüd on lihtsalt suur auk seintes).

Otsustasime Margoga remondi ajaks Vassili enda juurde võtta. Panin ta siis sinna kassi transportimise jaoks mõeldud kotti ja ta hakkas nii haledalt kräunuma. Kui ma teda autost tuppa viisin, siis olin kindel, et naabrid kutsuvad loomakaitse kohale. Kass rahunes siis mingiaeg maha ja leidis endale peiduka- diivani ja seina vahel olev.. vahe. Ma ajasin teda sealt välja, et ta korteris ringi liiguks ja veidigi ära harjuks, aga lõpuks läks ta ikkagi teises toas asuvasse suurde kappi asjade vahele magama. Vahepeal oli teleka taga ka- tal oli sealt hea vaadata ja jälgida, mis need suured hirmuäratavad monstrumid (loe: Inga ja Margo) teevad.

Tõmban vist otsad kokku, sest see postitus venis niigi pikaks. Lõpetan kirjutamise ja vaatan perepead :P

It's fun being me

Tahtsin vahepeal mitu postitust teha, kasvõi nt sellest, et käisime Lätis ning kuidas sõbranna sünnipäev nurjus, aga ma pole jõudnud. Mäkk võtab kogu aja. :D Aga no nüüd olen omadega kooli jõudnud ja loodan, et nad mäkis saavad täna ilma köögiülemata hakkama. Külastajaid niiiii vähe ja töötajaid niiii palju, milleks sinna mind veel vaja siis. :D aga noh, eile käisime koolitusel ja ma pole koolis kontrolltöösse ka nii lolli vastust kirjutanud, kui sinna lõputesti.. täna saame tulemused teada ja siis selgub, kas hakkan uut töökohta otsima. :D