Minikomandeering

Alustan juttu ikka pikemalt, nimelt oli täna üle pika aja (viie päeva) üks ja ainus vaba päev (enne järgmist viite päeva) ja ma üritasin end korralikult välja magada (loe: vedelesin terve päeva voodis ja riidesse sain alles siis, kui Margo töölt jõudis).

Hetkel istun aga bussis, mis põrutab pealinna poole. Roman siin enne skeemitas, et ma hoopis (Vana-) Pääskülas (?) maha läheks. No ma juhil palusin seal peatuse teha ja ta pidi tegema ka, aga no eks see selgub, kui ma siis ära eksin. Margo naeris ka veel, et pärast helistan talle ja kutsun järgi, kuna ma kuskil Tartus või Poolas omadega. Ha ha.

Aa ja siis Roman veel tahtis, et ma ise teisele bussile istuks ja kuskile ta kodu juurde sõidaks. Mul selline tunne, et ta tahab minust meelega lahti saada.

Ja siis selgus veel see ka, et Roman kolis mäkist hoopis kaugemale. Enne oli kaks sammu ja kohal, nüüd elab mäkist poole tunni kaugusel. Eks ta siis näitab mulle täna, kuidas ma sinna saan, muidu pole mu Tallinnaskäigul mõtet.

Edit: Roman helistas, et ta pole peatuses ja ma pean üksi bussile minema. Istus telefoni otsas, kuni ma bussile jõudsin ja lubas pärast vastu tulla. No eks see siis näha ole, kas ma jõuan kohale või mitte. :D

Same shit, teine päev

Alustan oma kurtmispostitust sellega, et ma olen niiiiiiii väsinud.. Ma ei saa sellest aru, miks inimesed ei või kodus süüa? Miks tullakse 15min enne avamist mäki uksetaha ootama? Miks te seisate 15min järjekorras ja siis kaebate, et miks nii kaua ootama peab? Ma küll ei viitsiks oodata- kui järjekord on ukseni, siis keeraks lihtsalt otsa ringi.. Oeh..

Masendav on käia vaid mäki ja kodu vahet. Lõuna ajal lähed tööle, õhtul lõpetad ja hommikul lähed tagasi. Jee.. 

Praegu olen viis päeva jutti tööl, siis üks vaba, üks päev Tallinnas, neli järgmist päeva Pärnus, siis üks vaba, viis tööl, üks vaba ja kolm tööl. Kuni kuu lõpuni. 

Enivei, nüüd ma siis istun kodus, söön krõpsu ja lükkan magamaminekut edasi, sest ma lihtsalt EI VIITSI. Ma ei viitsi magama minna, sest ma ei viitsi hommikul kell pool kuus ärgata, ma ei viitsi kell veerand seitse bussile minna, ja ma ei viitsi hommikul tööle minna ja kogu selle jamaga uue ringiga alustada. :/

Lõpetuseks aga ilus pilt Steffist.

Dreams can come true

Hakkasin kirjutama ja mõtlesin alustada ala et "Pole nii ammu kirjutanud, aga pidasin seda nüüd vajalikuks, kuna vahepeal nii palju asju juhtunud..." Sirvisin siis viimaseid postitusi ja heh, polegi nii väga midagi vahepeal juhtunud... :(

Igatahes elan siin endiselt õnnelikku elu- käin töö ja kodu vahet. Vahepeal oli atesteerimine, selle kukkusin läbi, aga pole hullu- juba 4.11 uuesti. Jess... *cries*

Mõned peod on ka imekombel viimase kahe kuu sisse mahtunud, sealhulgas ka Margo sünnipäev ja mäki oktoobrikuu "koosolek".

Midagi muud huvitavat nagu polegi juhtunud, räägiks siin pikemalt igasugust jama, aga põhjus, miks tegelikult kirjutama tulin, on see, et Margo lõpuks andis alla ja lubas mul KASSIPOJA võtta!

Endise töökaaslase mehel..meheõel..või kellelgi oli kaks kassipoega ning emane oli saadaval. Margo tuli lõunaks koju ja mingil imekombel suutsin ta ära rääkida. Nüüd on meil pisike beebi majas. :)

Täna arutasime ja panime talle nime- Steffi, pikemalt Stephanie- "Ta on kõigi vastu kena ja ta alati naeratab. Ta ise seda ei tea, aga ta on väga ilus."

Töömesilane

Olin täna õnnelik hommikuvahetus :) Pool kuus äratus, 6.16 bussile ja 7.00 algas tööpäev. Kõik oli ilusti, tööjuures oli kõik hästi ja mul polnud mingit väsimust ega midagi ka. Peale tööd käisime emaga linnas, talle jopet ostmas. Lõpptulemus oli muidugi see, et ema jopet ei saanud, aga mina sain omale hästi nunnud püksid. :)
Millest ma aga kirjutada tahtsin- peale veerand kuute jõudsin koju (pool tundi tagasi) ja Margo küsis, kas ma käisin tööl või hoopis joomas.
Nimelt vaatasin peeglisse ja silmaalused olid kottis ja tumedad. :(
Niiiväsinud olen, jalad valutavad ja jube uni on. Vaatan Simpsoneid ja katsun mitte kohe magama jääda. Life's wonderful! *cries*

I want this and this and this.. and this

Käisime täna siis esmaabi koolitusel Annet musitamas ning peale seda läksime töökaaslasega Steffanisse. Kõhud täis, tegime linnas paar tiiru ja nüüd olen kodus. Rääkisime reisimisest ning nüüd on mul ühel lehel lahti cherry.ee ja ootan Margo kojutulekut, et talle seda näidata ja sellest rääkida, kuni me lõpuks lihtsalt piletid ära ostame.
Teine asi on aga see, et meil on töö juures konkurss, et saada kaks videot (ühes kiidavad su töökaaslased sind taevani ja teises teed ise mingi story) ja neli võitjat saavad nädalaks soojale maale nn komandeeringusse, kui nii võib öelda. No pmt nädal aega, 40 töötundi kohalikus mäkis ja ülejäänud ajaga tee, mis tahad. Tundub ju suht hea pakkumine olevat. Kandideerimise tähtpäev on täna. Saatsin meie restorani juhatajale sõnumi, et ma siiski ei jõua neid valmis ja seega ei kandideeri. Vastuseks sain, et ta sai ajapikendust. Ja siis postitas korraldaja (?), et kandideerida saab kuni esmaspäevani. Juhhei. Ma nüüd peaks siis asju ajama hakkama, ja mingit storyt välja mõtlema hakkama.
Igatahes, päeva kokkuvõte- musitasin Annet, raiskasin ära viimase raha ja koristada ei jõudnud, kuna kõht nii täis ja no.. netis vaja surfata ja vennaga kandideerimisasju arutada. :)

Huuuuge regrets

Nii, mis ma siis eilsest (tänasest) õppisin? Et kolmest ja poolest tunnist unest ei piisa, kui sul on ees kaheksa ja poole tunnine tööpäev, mille jooksul sa ilmselt ei saa süüa/pissile/suitsule. Naliiii!!! Not *cries*
Tänaseks on igatahes tööpäev läbi ning mingi tunni-kahe pärast ma ilmselt juba magan. Noh, ikka selleks, et homme uuesti tööle minna.
Tänane hommik nägi igatahes välja selline, et Margo ärkas enne mind (kell kuus siis umbes), tegi end korda, jõi kohvi ja värki, ning siis tuli mind äratama. Mind. Mina olin tegelikult see, kes varakult ärkama ja tööle minema pidi. Margo aga (endiselt parim mees) ärkas varakult, et ma jalgsi tööle ei peaks minema, kuna nädalavahetustel mul see 06.16 buss ei sõida. :(
Igatahes tegi ta praegu süüa ja just tuli niiiii mõnusat vihma, kahju ainult, et vaid hetkeks. :(

Late night post

Istun üksi üleval praegu, Margo magab juba ammu. Mõtlesin, et pean nii kui nii juba nelja tunni pärast ärkama, et mis ma siis üldse magama lähen. Istusin siis läpakas ja lugesin erinevaid blogisid, kui tuli niiiii jube unekas lihtsalt. Mõtlesin, et okei, teen suitsu ära ja lähen magama. Ja mis siis juhtus? Jep, ilmselgelt läks uni ära.
Mõtlesin siis kohvi juua, aga kujutasin ette olukorda, kus Margo ärkab öösel üles ja mida ta näeb- Inga istub läpakas ja joob kohvi, endal silmad vaevu lahti seismas.
Siis mõtlesin, et elan kuidagi üle selle öö ja hommikul joon mäki kohvivarud ära. No pole ju paha mõte, teised ei pea siis õhtul kohvimasinat pesema ja seda päeva jooksul kogunenud kinnikuivanud piima sealt maha kraapima.
Okei, ma siiski ei kujuta ette, kuidas ma juhin vahetust nii, et seisan vaid tänu kohvile üldse püsti. Nädalavahetusel. Nelja töötajaga.
Igatahes katsun ma nüüd magama jääda (loe: arutan sõbrannaga, miks ma ostsin seppäläst kaks talvejopet 160 euriga, kui selle eest oleks saanud humanast 20tk).