Kui naine oleks klaasist, ei paistaks ta ikkagi läbi.

Hilinenud naistepäevapostitus.
Eile hommikul ärkasime ja Margo soovis muidugi head naistepäeva ning ütles siis, et tal on midagi. Läks tõi siis ja vot mis ma kingiks sain:

Selline vahukommikana (?)

Ja šokolaadimõmmi :)

Lilli ma temalt ei ootagi, ma tean, et alati, kui ta mingi kingituse teen, on see midagi omapärast. No kui paljud said taolise vahukommilooma? :D Ma arvan, et ainult mina. Arutasime ka temaga eile õhtul igasuguseid asju ja ta ütleski, et lilli talle kinkida ei meeldi, need närtsivad ära, aga ta teab, et sellised asjad jäävad mul kuskile kapi peale või riiulile seisma. :)

Öeldakse, et inimesed tulevad ja lähevad. On inimesi, kes kunagi ei lähe.

Tahtsin alustada sellest, mis Margo mulle hommikul naistepäevaks kinkis, aga kuna ma sellest pilti ei teinud, siis kirjutan sellest teinekord. Täna kirjutan aga tänasest päevast.
Nimelt külastasime ema ja Margoga pealinna. Tegin hästi palju pilte, millest enamus on niiiiii randomid, et ei hakka neid siia postitama, seega alustan Pipe Life'i piltidest.
Kuna vanem vend oli täna tööl, siis kutsus ta meid enda tööjuurde, et teeks meile nagu ekskursiooni vms. Panime siis asukoha paika ja kui kohal olime (sõitsime alguses mööda), ütles ema, et näe, seal see ongi. Ma ei taibanud ära, KUS, selle peale ta ütles, et oli suurelt kirjutatud Pipe Life. Margo keeras auto ringi ja siis nägin mina ka seda "tillukest" nime..

Seal tutvustas vend meile asutust ja lasi emal sõita tõstukiga (ma nimetaks seda pigem traktoriks).

Ma ei hakka videot lisama, ema kihutas nagu Schumacher, tegi madalat lendu pigem (3 minutiga tegi pisikese tiiru). Lisan vaid pildi, kus ema juba tiiru ära on teinud. 

Sees saime maitsta kuumi jooke, mis olid väga maitsvad ja tasuta. Seal oli üks selline tore aparaat. (Pilt on muidugi super)

AHJAA, kõige tähtsama unustasin mainimata- mu vend töötab Kalevi vabriku kõrval! 

Edasi läksime Lennusadamasse, kus me emaga enne käinud oleme, aga Margo ei ole- piisav põhjus sinna uuesti minemiseks. Lisaks oli seal uus näitus (eelmine kord oli Titanicu näitus)- ujub või upub. 

Mõned pildid püsinäitusest:

See on lihtsalt liiga hea pilt! 

Külastamata ei saanud jätta allveelaev Lembitut (seal olidki pmt ainult sellised luugid vms, mille kaudu läksid ühest ruumist teise)

Proovisime ka oma jalad selle paela vms taha panna ja end kallutada (nagu "õpetuses" kirjas oli), aga ei suutnud ja seega olime niisama lahedad romantilised purjetajad.

Ujub või upub oli väga lahe. Seal sai ise igasuguseid asju näppida ja proovida!

"Kaks täiskasvanut liivakastis mängimas"

Tegelikult sai seal maastikku kujundada, aga ema tegi välguga pilti ja värvilist jäi väga vähe (pmt üldse mitte) näha. 

Käisime basseinis ka. 

Margo muidugi üritas mind uputada, the usual, u know. :)

Hästi lahe oli uppuv laev. See oli (45 kraadi?) kaldus ja pidid sealt üles minema, tuled vilkusid, vahepeal oli pime, ja üleval ootas see toru, millest lased alla ja maandud päästepaadis. Alla me lasta ei saanud, kuna iga kord, kui seal käisime (kolm-neli korda) olid väiksed lapsed all kummipaadis ja kahju oleks olnud neid laiaks litsuda.

Tekitasime looduskatastroofe ka. 

Meenutus eelmisest korrast: mu vanem vend (19a, u 2m pikk) seisis allameetriste lastega järjekorras, et seda proovida. 

Täna: mu ema seisis järjekorras ja lasi lennukeid alla. Selline pere :)

Selle pildi ma lihtsalt pidin lisama: mu moosivaras!

Lennusadama piletiga sai külastada ka laeva, nimeks Suur Tõll. Lembitus olid igal pool vooditel ja diivanitel sildid, et istuda ei tohi, aga kuna teisel laeval ei olnud, siis pidi ju võimalust kasutama. 

Sest Pärnus pole ju ühtegi hessi.

Okei, minu vabandus: Tahtsin Tallinnas normaalsesse kohta sööma minna, vend pakkus Chopsticks'i minna. Seal oli ooteaeg 40min. Mu venna lõunapaus kestis 30min. Seega see jäi välja. Järgmine valik- Hesburger. Oh no..

Lõpetuseks halb pilt Lennusadama suveniiripoest ostetud meenest.

Edit: lisasin selle postituse pühapäeval, aga millegipärast läks see mustanditesse..

Kolmapäevaõhtune fun

Kui mõni inimene on kolmapäeval kodus või mõni klubis, siis mina teen oma aega parajaks mäkis :)

So.. we went to the gym today..

 Well, at least, minumoodi jõusaali. Close enough, ma ütleks!

Ilmselgelt võtsin mina vaid salatit, need eelmised pildid on eksitavad!

You know you're getting old when the candles cost more than the cake

Ei oska midagi kirjutada, mõtlesin lihtsalt sünnipäevast mõned pildid lisada. 

Mainimata ei saa jätta Romani kingitust, mille üheks osaks oli Hesburgeri kupong :)

 

PS! Kõik pildid on tehtud Margolt saadud kingiga! :)

Shuffit ehk shoe fit

Hommikul internetis surfates avastasin ühe vana asja enda jaoks uuesti. Usun, et kõik on näinud elektritraatide otsas rippuvaid ketse. Kas ma olen ainuke, kellel tekivad küsimused, et kes ja miks neid sinna viskavad? 

Enne olin arvanud, et need on lihtsalt noorte tembud. Mu enda kodu lähedal rippusid ka traadi otsas kellegi vanad tossud ning ma lihtsalt ei osanud sellest muud arvata. Kuid nüüd, internetis tuhnides leidsin palju teisi võimalikke põhjuseid. 

Laialt on levinud arvamus, et kui näed kuskil elektritraadi otsas tosse rippumas, siis tegutseb läheduses mingi gäng või on kuskil diiler. Tossude ninade suund pidi isegi ära ütlema, kuhu poole diiler jääb. Sellisel viisil pidavat narkodiilerid märgistama kokkusaamise kohti või oma kauba turustamispunkte. On öeldud, et kui näed rippuvaid ketse kuskil Los Angeles'es või New York'is, võite olla kindel, et kõrval asuvas majas müüakse narkootikume. Kinga kuju ja materjali järgi pidavat olema võimalik kindlaks teha, mida konkreetselt on võimalik sellest majast osta- kas marihuaanat või heroiini. 

Levinumad põhjused jalatsite riputamiseks on: viis tähistada sõjaväeteenistuse või kooli lõpetamist, ülikoolis rebaste ristimine, kuritegelikud organisatsioonid märgistavad oma territooriumi, narkootikumide müümiskohtade märgistamine või niisama huligaansus- jalatsid riputatakse selle eesmärgiga, et tekitada elektrilühist, mille tõttu saab nautida efektset ilutulestikku. Üks võimalus on ka see, et noormehed, kes on just esimest korda "skoorinud", ehk süütuse kaotanud, riputavad oma tossud elektritraadi otsa näitamaks kogu maailmale oma "vallutust".

'õälpöjkihutrgdfesw - my emotion right now.