Thursday, September 29, 2016

Update: ei ole veel surnud

Ma vaatan eelmiste postituste kuupäevi ja mõtlen, et polegi väga pikk vahe jäänud. Tegelt ma tahtsin ühe postituse veel vahepeal teha. Ma mõtlesin, et oh ma olen vahepeal nii produktiivne olnud, peaks teile ka neid asju näitama. Siis ma hakkasin neid asju pildistama ja avastasin, et ups, ainult kaks asja ongi... No ma tegelikult tegin kardina ka oma olematule garderoobinurgale, aga jah, mul pole veel kardinapuud, seega see seisab veel mõnda aega kokkuvolditult. Aga seda postitust iseenesest ma hakkasin juba kirjutama, aga ausõna, ma väsisin ära poole peal ja otsustasin pikali visata. Seoses sellega, oma läpakat ei saa ma endiselt kasutada ja seega jagab härra enda arvutit minuga lahkelt.

Ma mõtlesin vahepeal midagi veel kirjutada (praegu), et teile teada anda, et olen veel elus. Vahepeal tundub, nagu vaevu-vaevu, aga siiski, elus.  Ma ei julge öelda ka, on mul läinud paremaks või halvemaks, sest noh, ükskord ma ütlesin ka, et õnneks mul pole köha, ja õhtul hakkasin köhima nagu vana hobune. Ja teisel korral ütlesin, et kurk ei valuta enam nii palju, ja mõne tunni pärast arvasin, et ehk on angiin või miskit taolist. Seetõttu ei saa te praegu update'i, peate vaid leppima minu sõnaga, et ma olen elus.

Ma pakun, et kui ma ükskord voodist tõusen, siis saan uue ali postituse teha (wow that's something new), arvestades, et ma olen see nädal iga päev vähemalt ühe paki saanud, ja eile sain ühest pakist neli paari kõrvakaid. Võite ette kujutada minu nägu, kui ma seda nägin. :D

Aga mulle tundub, et ma veangi end nüüd maast lahti ja teen postkasti tiiru ära. :)

Aa ja et teid teavitada, millest ma (loodetavasti) nädalavahetusel kirjutan, siis täna tuleb vend Pärnu ja homme tähistame härra vananemist. Noh, härra tähistab. Seda, kas mina ka tähistan, seda ma otsustan homme õhtul oma enesetunde järgi. :D

Tuesday, September 27, 2016

Aliexpress wishlist

Ma ei pane neid tooteid omale korvi ega wishlisti, sest ma loodan need ära unustada enne, kui selle jaoks vaba raha tekib, aga panen siia mõned asjad, mis meeldisid.


Ma puhtjuhuslikult sattusin nende sõrmuste otsa, aga mulle hakkasid meeldima see sarvedega ja see suur elevant. Hind 1.44€

Ma ausõna ei tea, mis mul viimasel ajal nende dreamcatcheritega on, aga ma tellisin mingid kõrvakad ka sellega ja sama sinine oli. See kaelakee maksab 1.35€.

Ma ilmselt ei telliks neid, kuna ma tean juba, et ma ei hakkaks neid kandma, mul isegi poleks neid millegagi kanda, aga need on nii nunnud ja noh, mulle meeldivad kõrged kontsad. Hind 22.49€

Ma vaatasin, mida võiks seinale panna, vaatasin seal erinevaid maastikupilte ja loomade pilte jne jne ja siis mõtlesin, et noh, teades end ja härrat, me ilmselt paneks hoopis midagi sellist seinale. :D Hind 8.07-11.36€ (olenevalt suurusest). Seinade jaoks ma ilmselt mingeid pilte ostma ei hakkakski, kuna praegu mul on nii palju vaba aega, et ma sodin ise seinad täis (sellest ma teen eraldi postituse).

Ma tahtsin tegelikult veel asju siia panna, aga nõrkus võtab võimust ja ma lähen viskan pikali enne, kui päris maha suren.

Aliexpress

Ma otsustasin, et kuna ma iga päev saan paki või kaks (või kuus), siis teen neist postitusi tihedamini.

Selle toote puhul peate minu sõnu uskuma, et jah, on tõepoolest selline, nagu pildil. Põhjus lihtne. Ma tellisin selle ära ega mõelnud, kuhu ma selle panna saaks. Tuleb välja, et polegi ühtki kohta :D Niiet see seisab mul hetkel niisama, loodetavasti kunagi suudan sellele koha välja mõelda. :D
0.40€
Kusjuures kui ma hakkasin kinnitama, et olen toote kätte saanud, siis mõtlesin, et ma vist tellisin roosat värvi, aga see selleks, sinine meeldibki mulle rohkem. (Vaatasin nüüd uuesti, ja sinist pole seal pakutudki)  Pael tundub lühike olevat (choker), ma pole seda veel kaela proovinud. Hind 1.31€
Ma ausõna ei tea, miks ma need tellisin, aga noh, tellisin ja kohale jõudsid. Pakis 10tk + 10 kahepoolse teibi tükikest kinnitamiseks, liblikad ise on vist magnetiga muidu. Hind 0.93€
Armsad pisikesed lipsukesed :) Hind 0.39€
Ma seekord ei teinud võrdluspilte, aga võin kinnitada, et tooted on samasugused kui lubatud. Ja piltide kvaliteet on nii halb seetõttu, et ma ei viitsinud USB juhet otsima hakata ja panin need arvutisse Messengeri kaudu, aga teada ju, et fb tõmbab kvaliteeti alla.

Sunday, September 25, 2016

Mini chit chat

Ma olen jumala kindel, et mu keha karistab mind tööle tagasimineku eest. Ma sain kolm nädalat tööl käia ja mis te arvate, mis ma praegu teen? Ootan, kumb tuleb enne, kas surm või arstiaeg.

Okei, tegelt ma tahtsin teha lobapostituse ja selline algus ei olnud mul planeeritud. Kuna ma aga üleöö haigeks jäin, siis viskan selle ka juba patta.

Ja nüüd mul läks meelest, millest ma kirjutada tahtsin.. Oh well siis.

Aa, mul oli ükspäev tööjuures üks huvitav asi. Ma olin terve eelmise tööpäeva ilusti luksunud (vahedega) ja tol päeval (järgmisel) hakkasin uuesti luksuma, seekord oli aga juba valusalt. Niisiis, helistas mulle mingi võõras number. Võtsin vastu, teisel pool toru oli mingi tundmatu härra. Ta soovis kaunist päikesepaistelist sügispäeva, tutvustas end ja oli üleüldse hästi positiivne. Ta hakkas midagi rääkima mingitest doktoritest, et kas ma tean seda või toda, ja eitava vastuse peale rääkis mulle neist. Poole pealt ma vabandasin ja andsin teada, et mul on kiire ja lõpetasin kõne. Ja kujutate ette, selle kõne peale jäi mul luksumine järgi. Ma mõtlesin alguses, et pean vabandama ja kõne lõpetama, kuna ma ei saa luksumise pärast rääkida, aga ei pidanudki. Siis ma küll tänasin mõttes toda onukest ja siiamaani pole ma luksunud. :D

Friday, September 23, 2016

Aliexpress

Teate, ma vahepeal suutsin jälle alist tellimisega *khm* veidi hoogu sattuda. Ma salvestasin enamus toodete "expetations" pildid ära (andestage mulle, enamus on telefoniga tehtud screenshotid, seega on Messengeri pildike paljudel peal. Niisiis, ma mõtlesin, et kui enamus on kohale tulnud, siis teen postituse sellest, aga mul on selle nädalaga kohale jõudnud kuus!!! asja, seega ma kibelen oma pudi-padi ostude teiega jagamist. Ma pean tunnistama, et olen meeldivalt üllatunud, kuna tellimuse tegemisest on möödas peaaegu kaks nädalat ja juba on midagi kohale jõudnud.

Väike nali ka: täna tuli tööl kaks sõnumit, et postkontoris ootab mind pakk. Kujutate ette, ma jõudsin koju ja seal ootas mind lisaks veel kolm pakki! :D

Okei, lähme asja juurde. Ma tegin väikesed kollaažid, aga kuna ma pole selles (ja ka pildistamises) just kuigi hea, siis peate leppima minu käkerdustega.

Ma pole seda veel seinale pannud, aga pakki avades arvasin, et sain härrale konstruktori. :D
Maksis 1.99€ 
Mulle nii meeldib see kleeps! Kiisul on tegelikult sabaots ka, aga see jäi meil liistu alla peitu.
Maksis 0.19€
Sellega ma pole absoluutselt rahul. Jah, ma olen arvestanud sellega, et alist tellides on asjad miniatuursed, aga see on üliväike. Ja nagu te paremal pildil näete, siis pakist välja võetuna nägi see välja selline, arvake nüüd, miks ma rahul pole.
Maksis see aga 0.55€, seega ma ilmselt poleks pidanud midagi ootamagi sellest. :D
Mulle täitsa meeldib see. Ma ei oodanud sellest suurt midagi, aga tulemus on päris hea. Ma ise ilmselt seda kandma ei hakka (never say never!), aga emal on oktoobris firmapidu tulekul ja ta ilmselt kannab seda seal, seega vähemalt kellelgi vedas. :)
Maksis 0.57€
See kollaaž on nagu on, jah.. Kõrvarõngad ise meeldivad mulle väga ja on päriselt nagu alis pildil oligi, aga minu pilt on tehtud meie juures üleval, kus on ülihalb valgus (kahest pirnist üks läks läbi ka veel..)
Maksis 0.79€
Ma tellisin ka neid blackhead remover näomaske, neist pole vast pilti vaja. Tellisin prooviks kahelt erinevalt müüjalt kaks pakikest. Üks neist (või noh, kaks) jõudis kohale, aga rahul ma sellega pole. Jah, istusime pool tundi musta värvi maskidega, aga midagi ta ei eemaldanud küll, ei mul ega härral.
Ma sain härrast sellise pildi, kuna ta tegeles parajasti ühe DIY asjaga, millest ma ka millalgi kirjutan. Maskist aga niipalju, et kuidas saada meest endaga maski tegema? Ütle talle, et mask on musta värvi, selle saab pärast ära tõmmata ja need nn pulgad peaksid ilusti näha olema.
Jaa, ma tean, et hinnad on neil asjadel üliväikesed, aga ma ausalt ei julge endiselt alist kallemaid asju tellida. Ma katsun tellida asju, mille hind on max 5 eurot, umbes nii. Ja noh, need asjad olid tellitud nii, et see polnud üldse plaanis. "Oeh, igav on, läheks vaataks, mis alis uut on.. Oo, need kõrvakad on ilusad, noh ja odavad ka, mõnikümmend senti, no ja feedback on hea.. Ah, savi, tellin ära! *** Oo, see kaelakee..." Ja nii sain ma omale mõned leheküljed juurde alis...

Wednesday, September 21, 2016

I'm here to complain

Mul seisab üks postitus mustandites juba.. laupäevast? Ma olen plaaninud see ette võtta ja lõpuni kirjutada, aga noh, teades mind siis läheb hästi, kui ma selle nädala lõpuks valmis ja postitatud saan.

Et jutt aga pealkirjaga kooskõlas oleks, siis tulin siia, et vinguda ja hädaldada. Muidu täitsa noor ja okei neiu, aga niii palju tervisehädasid. Ma sain täna taastusravi plaani ka kätte ja ma ausõna ei julge oma liinijuhile öelda, et mul vähemalt kümme korda vaja kas varem ära minna vói jõuan hiljem tööle. Või siis teine variant, et tulen varem ja lähen varem (6-14.30), aga viimati, kui mul oli vaja ühte päeva nii käia, siis liinijuht pahandas, et mind pandi päevasesse vahetusse põhjusega (kae nalja- tervislikel põhjustel!) ja tegelikult ta ei taha, et ma hommikuses käiks jne. Ja nüüd mul on vaja hommikuses käia. Vähemalt mingi kaheksa päeva ehk? No teine variant oleks lihtsalt see, et ma lähen kaheksaks nagu ikka, lähen varem ära ja siis millalgi teen need tunnid tasa.

Tegelikult mulle ei meeldi ka hommikusse minna, sest ma kujutan ette, kui väsinud ma olen, kui lõpuks füsioteraapiasse jõuan.

Ja see toob meid teise (vana) asja juurde- väsimus! Ma läksin eile eiteamillal magama (härra oli kell kuus käinud, siis ma juba magasin) ja ärkasin kell 6.45. Seda muidugi kui mitte arvestada mu kella neljast ärkamist peale ülihuvitava zombieunenäo nägemist (endiselt on kahju, et seda lõpuni ei näinud). Ja kusjuures peale tänast ma võin öelda, et enne tööd jõuab edukalt pesus käia ja juukseidki föönitada.

Aga noh, täna ma olin kuskil kella 12 ajal juba väsinud ja härra ütles, et ma kas magan liiga palju või liiga vähe, vahepealset varianti pole.

Aa ja eilse kohta veel nii palju, härra ütles, et ta läks ka kuskil poole üheksa ajal magama, sest ma magasin ja tal oli igav. :D

Ma isegi ei tea, kuhu ma oma jutuga jõuda tahtsin. Tervisest nii palju, et mul ülipalju erinevaid arstiaegu kokku lepitud + järgmine nädal lähen päevaks haiglasse (kasutasin oma tervisepäeva ära) ja selg on mul endiselt liiga nõgus ja skolioosi kraad on 7. Kuna ma aga juba vana olen (ema kurtis, et mida tema peab tundma, kui ta noorim laps on vana) ja kraad nii väike, siis mulle metallplaati selga ei topita, vaid me hakkame seda "leevendama" ja hakkan käima füsioteraapias korsetti tugevdamas, et skolioos hullemaks ei läheks.

Mul tuleb praegu nii palju trükivigu sisse, et ma lõpetan praegu ja katsun magama jääda. Nighty nighty!

Saturday, September 17, 2016

Noor vanainimene

See ei tule ilmselt enam kellelegi üllatusena, et ma loen palju blogisid, kuid just nii tahtsin ma seda sissekannet alustada: "Loen erinevaid blogisid ja jäi silma..." Umbes nii, aga mõttest saate ehk aru.

No igatahes Britt oli vist see, kes kirjutas, et ta hakkab vist vanaks jääma (koos oma abikaasaga), umbes et nad mitu korda tahtnud kinno minna, aga selle asemel on koju magama läinud.

Ja teate mis? Mul on täpselt sama tunne! Ainukese vahena see, et mina olen alles 20-aastane.. Asi võib olla ka selles pidevas väsimustundes, kuid see on kestnud juba nii pikalt, et ma olen sellega ära harjunud.

Näiteks eile tööl mõtlesin, et pakuks härrale, et kutsuks sõbra ja sõbranna filmiõhtule. Koju jõudes olin aga nii väsinud, et ei suutnud sellele mõeldagi. Õnneks ei kutsunud kedagi, seega ei pidanud ära ka ütlema.

No ja täna. Vend tuli Pärnu ja läheb sõbrannaga välja. Ma niiviisi vaikselt pakkusin end ka kaasa, aga midagi kindlat ei öelnud, kuna ei teadnud, mis seisus täna olen. Praegu saab kell aga kuus ja vend pidi seitsmese bussiga sõbranna juurde minema ning siiani tundub, et ma olen siiski mineja. Iseasi, kas ma peale sõbranna juurest lahkumist lähen nendega baari või kutsun hoopis härra endale järgi ja lähen koju.

Ma mõtlesin, et see oleks esimene selline väljaskäis peale suitsetamise mahajätmist, aga suitsu pole ma teinud peaaegu kolm kuud ja kui nüüd mõtlema hakata, siis ega ma enne seda vist ka pikalt kuskil väljas käinud polnud. Jah, mulle meeldib enamasti kodus istuda ja härra kaisus FTWD või WD-i vaadata, aga mõnikord tahan ka välja minna. Kui aga jõuab kätte see aeg minna, siis ma ei viitsi ja otsustan hoopis koju jääda ja magama minna. :D

Tahes tahtmata tuleb selline vanainimese tunne peale.

Samas, kui ma nüüd tahaks kangesti seoseid otsima hakata, siis ma hakkasin oluliselt harvemini väljas käima peale seda, kui ma enam alkoholist eriti midagi ei arvanud. Täna näiteks lähen ka välja nii, et puudub plaan jooma hakata.

Ma peaks aga end vist sättima hakkama. Kuigi mine tea, vaikselt hakkab juba väsimus peale kippuma..

Lahkuminekutest

Ma ei tea, kas ma oskan oma mõtted sel teemal ilusti ritta seada, kuid ma proovin, kuna öelda tahaks nii mõndagi.

Ma jäin lugema erinevate blogijate vanu postitusi lahkuminekute teemadel ja muidugi sirvisin kommentaare ka.

Jäi selline mulje, et enamus kommenteerijatest olid äsja lahku läinud.

Näiteks jäi mulle silma selline kommentaar, kus üks ütles, et tal aitab lahkuminekut üle elada vaid teadmine, et nad jäävad sõpradeks. See on asi, millest mina aru ei saa- eksiga sõpradeks jäämine. Ei, ma ei mõtle ka seda, et lähete lahku nõusid puruks visates ja riideid loopides.

Ma võin näiteks ausalt öelda, et mina ei suhtle ühegi oma eksiga ning mind ei huvita nende tegemised ega ka mitte see, kuidas neil läheb. Jah, muidugi, mul on hea rääkida, kuna mul pole just kuigi palju ekse, aga siiski. Olime koos, läksime lahku ja kõik- meie elud läksid lahku ja kumbki läksime oma teed, ja mulle see sobib.

Ma üldse ei kujuta ettegi, millest me üldse räägiks. Jah, teine asi on siis, kui on lapsed, siis peab kokku puutuma, meeldib see siis või ei.

Aa, miks ma arvan, et too kommenteerija oli äsja lahku läinud? Kuna viimase lagunenud suhte lõpus lootsin mina ka, et jääme sõpradeks. Mul oli tol hetkel raske inimesest lahti lasta ja ma ei tahtnud teda oma elust kaotada. Õnneks tuli mul aga mõistus koju ja sain aru, et mingil põhjusel me siiski lahku läksime ja lõplikult lõpetasin asja ära mina, seega mul pidi olema mõjuv põhjus. Nüüdseks olen ma õnnelik, et ei pea seda inimest enam nägema ega temaga suhtlema.

Loetud postitustes oli välja toodud erinevaid viise, kuidas tulla toime lahkuminekuga. Mina näiteks ei saaks sellist postitust teha, kuna milline nägi välja minu kõige "meeldejäävam" lahkuminek? Noh, lahkuminek ise oli ebameeldiv, kuid peale seda kuulasin ma laule, mis tegid mul tuju heaks, käisin sõpradega väljas (eks ei soosinud mu sõpru, tema ideaalis oleks ma kodus pidanud istuma ka siis, kui tema sõrpadega joomas käis), veetsin väga palju aega vennaga, ning siis tuli minu ellu härra ja eks oli unustatud. Halvad mälestused olid asendunud uute ja suurepärastega.

Ma ei oska näiteks anda nõuandeid, kuidas saada üle lahkuminekust ja eluga edasi minna. Ma võiksin öelda kõike seda, mida te juba teate, umbes et unustage ta ja liikuge elus edasi, jooge, et unustada ja käige sõpradega väljas ja nii edasi. Ma vist ütlekski vaid, et enamasti on lahkuminek kohutav asi ja see tuleb lihtsalt üle elada. Kui tahad masetseda, siis tee seda. Kui tahad väljas käia, siis lase aga käia. Aga eksile helistamine ja temaga suhtlemine ei aita, seda võin ma kogemustest öelda. :)

Tuesday, September 13, 2016

Blablaa

Mul on viimasel ajal mingi blank. Lihtsalt, otseselt, ma ei suuda end kokku võtta, et kirjutada, kuigi mõtteid, mida kirja panna, on palju. Ma tegin eelmine nädal ületunde ja olin pidevalt nii väsinud. Mis puutub sellesse nädalasse, siis eile tehtud pool tundi jäävad vist ainsateks, kuna tööd pole ja ületunde teha ei tohi.

Aa ma tegin eelmine nädal palju ületunde, kuid umbes pooled neist ma pean kahjuks välja võtma, kuna septembris on nii palju arstiaegu pandud ja neid tuleb juurde ning ilmselt mitte ainult sellesse kuusse (ma pakun, et käin taastusravis ka järgmine aasta). Nii paha on minu meelest, kui pean nii palju ära käima ja siis kõik need tunnid tasa istuma. Palju rohkem motti on, kui tead, et see aeg makstakse 1,5kordselt kinni. :D

Üks asi, mille pärast ma hetkel väga muretsen, ongi tervis. Noh, jah, skolioosiga pean taastusravis käima hakkama. Aga lisaks käisin teist nädalat järjest teste/proove andmas. Eelmine nädal käisin kontrollis ja test ei olnud korras. Nagu, kas teid ei paneks muretsema, kui arst helistab teile PÜHAPÄEVAL, et teid uuesti kutsuda, et proove võtta. Täna hommikul vedasin end kohale, eelnevalt olin muidugi kõige hullemad stsenaariumid läbi mõelnud. Õnneks ta rahustas mind ja ütles, et vähirakke ei leitud, aga no rakumuutus on toimunud ja järgmine nädal (sinnani on nii kaua aega!!) pidid tulemused tulema ja ta pidi helistama. Ehk veab ja pole midagi tõsist, aga no teades ennast siis ma ilmselgelt suudan oma peas juba kõik kõige hirmsamad asjad läbi mõelda.
Ma sellest praegu rohkem ei kirjuta, siis teen updatei, kui rohkem infi saan.

Et aga mitte nii süngetel teemadel lõpetada, ütlen, et hakkame härraga kohe fear the walking deadi vaatama ja sellel on vahepeal lausa KAKS osa välja tulnud!! (positiivne my ass, zombied kukuvad rõdudelt alla ja piiravad kaks peategelast sisse.)

Sunday, September 11, 2016

Käisime loomaaias ja kohvikus

Ma arvan, et võin nädalavahetuse kohta öelda, et see oli edukas, seda ka mu blogis, kuna täiesti uskumatu on see, et ma käisin laupäeval pealinnas ja pühapäeval teen sellest juba postituse (mäletate jaanipäevapostitust?).

Minnes aga tagasi eilsesse päeva, siis ärkasin ma juba enne kella seitset ning siis ei tundunud minu jaoks enam nii utoopiline mõte hakata kell kaheksa sõitma. :D Tegelikult oli aga kaks unimütsi, seega sõitma hakkasime poole kümnest, mis iseenesest on ka väga vara.

Pealinna-trip algas minu jaoks kehvasti, kuna ma avastasin, et digikas on mingid Türgipildid, mida kellelgi arvutis polnud ning ma avastasin, et olin oma päikeseprillid maha unustanud (big deal, I know). Olukord lahenes aga nii, et pildid on nüüd venna läpakas ja kasutusse läksid härra prillid.

Pealinna jõudes oli emal sõidust halb olla ja vennal oli sama seis tänu eelnevale õhtule. Ma isegi ei kujuta ette, mis kell ta koju oli jõudnud, aga üles ärkas ta kuskil poole kaheteistkümne ajal minu kõne peale, siis olime me juba ta kodu juures ja tal ei jäänud üle muud kui üles tõusta. Veidi istusime seal ja panime paika plaani, et külastame Lennusadamat ja loomaaeda.

Ma ütlen ausalt, et Lennusadamas tegin ma täpselt 13 pilti, sealhulgas ka poseerimised Suurer Tõllul (?) ning needki pildid sorteerisin ma ära ja tegin neist kollaaži.

Kas teadsite, et viikingitel polnudki kiivrite küljes sarvi?
Need tähed peaksid kujutama mu venna nime kirjutatuna ruuni tähtedega, kuid kuna osad tähed olid juba kadunud, siis on nimest puudu "m" täht.
Lennusadamas ei teinud ma kuigi palju pilte, kuna me oleme seal nii palju käinud. Põhinäituse käisime kiiresti osaliselt läbi ning viikingite näitusel tegime ka tiiru peale, kuid väga kaua meil seal ei läinud. Okei, selles osas ma valetasin, et tegin 13 pilti. Me tegime kohapeal etteantud riietega ka pilte, aga neid ma ei arvestanud, kuna need saadeti meilile ja ma pidin need sealt üles otsima. :D



Edasi otsisime kohta, kus keha kinnitada ning selleks osutus Rocca Al Mares asuv Gnomo. Teenindus oli hea ja kiire, toit oli maitsev, aga magustoiduks võtsime mingi passion-ma-ei-mäleta-mille. Pealtnäha oli tegu maitsva ja isuäratava magustoiduga, kui tegelikkus oli see, et mina enda oma lõpuni süüa ei suutnud. See oli hapu, ja ma ei mõtle hapukoor-on-hapu haput, vaid keemiat-täis-kummikommid haput, ning lõpp oli veel eriti hull. :D Selle korvas muidugi soolane toit, mis minu meelest oli väga maitsev.

Kõhud täis, oli aeg põrutada loomaaeda. Kahjuks ZOO tähtedega turistikat teha ei saanud, aga et midagigi oleks, siis ma panen teile eelmise korra pildi, mis on tehtud 5 aastat tagasi.

Keskmine laps- vanim laps- pesamuna

Ma pean tunnistama, et ma olin elevil, kui peale mitut aastat taaskord loomaaeda jõudsin, kuid mu elevus kadus, kui ma nägin, kuidas suured kotkad tahavad lennata, kuid ruumipuuduse tõttu vastu puuriseina lendavad. Siis oli küll veidi kurb olla. Aga no ma mõtlen pigem sellele, et tänu loomaaedadele päästetakse ka väljasurevaid liike.

Vabandan kohe selle eest, et paljud pildid on väga halvasti välja tulnud. Põhjuseks see, et pildid on tehtud läbi klaasi ja need klaasid on ära kraabitud ja näpu-nina-suujälgi täis, seega ma usun, et mul tuli päris hea tulemus lõpuks. :D Aa ja no lisaks ka veel see, et klaas peegeldab, seega on rikutud üks hästi armas pilt, kus ahv tuli oma kahe porgandiga, aga pildil on peegeldus ema pluusist...


See armas lokilammas nokkis midagi oma sõrmelt, ilmselt kärna, ning vahepeal uudistas inimesi, kes tema ümber kogunenud olid, ja näitas meile kõigile keelt!

Pisikesed armsakesed!

Ema tahtis lillega pilti teha. Tulemuseks on mul viis samasugust pilti sellest, kuidas ta lille nuusutab :D
Miks on neil peegel? 





Pärdik sööb arbuusi. :)


See oli nii armas, kuidas nad magasid üksteise otsas, tõusid veidikeseks ajaks (sellel pildil)...

... vaatasid veidi ringi ja siis parempoolne kallutas ette ja jäi magama ning teine kallutas end kohe nii, et oli tema peal, ja nii nad seal magasid. :)

Nende loomadega on nii, et kui näiteks terve kari magab, siis üks on alati üleval ja valvab. Nii on näha ka siin pildil. Nr 1 juures magab eelnev paar ja nr 2 juures üks valvab neid teisest puurist. :D 





Kolm suurt isast ajasid ühte pisikest emast taga... If you know what I mean. :D

Poole seitsmeks oli meil enamus alast läbi käidud ja olime näinud kõiki loomi, keda näha tahtsime, ning otsustasime veel elevandid üle vaadata. Kohale jõudsime aga täpselt selleks ajaks, kui elevandid sisse läksid. Nagu, päriselt, ma nägime, kuidas uksed kinni pandi ja töötaja tuli väljaheiteid koristama. 









Ema tahtis pilti, kus linnud ka peale jääks. :D



Kohustuslik selfie
Peale loomaaeda käisime Prismast läbi ja läksime Mustamäe mäkki kohvile. Vend, kes seal töötab, sõi seal loomulikult oma sushit. 



Mustamäel jätsime venna tööd tegema (tal oli vaja tellimus ära teha) ning asusime kodulinna poole teele, selleks ajaks oli kell kuskil pool kaheksa ning kõik olid väsinud ja kõigi jalad lõid tuld. Kokkuvõttes oli aga tore päev ning nüüd ootame järgmist nädalavahetust, et vend meile külla tuleks. :)